www.militaar.net

Tuline kahju muidugi - alles said uued sihikud ja rihmad peale.

Kas kellegile peale minu on veel arusaamatu, miks selliste otsuste tegijatega ei tegele Riigiprokuratuur ja KAPO(veel)?

Kuradi hea on surnud armeedega tegeleda! Aga püüdke kuidagi ennast kehtestada - kellele neid tundmatuid laipu lahinguväljalt korjata ikka nii väga meeldib!

Ei läinud ainult Harjult, vaid ka Raplalt ( loodan, et ei reetnud saladusi- irv), ise andsin samuti Galil`li ära. Samuti sai eesti rakmed muretsetud Galil´le.
P.S
Brigaad saab vähemalt osa relvasid vägagi heast seisukorrast.

Sihikud ja AK4 tuuning läheb kenasti "asja ette" Kas jao laskuritele/täpsuslaskuritele jäävad AK4-d ? Või vahetatakse välja ja siis vastatakse ja tuuakse tagasi?


PS. Kui palju neid Galile omal ajal osteti ja kui palju AK4-sid Rootsist saadi?

See on nüüd ansipi vabariik, kus kaitseliitlased, selmet käsuliinipidi midagi teada saada, otsivad abi militaarnetist!

Kuram mees, AK4 punatäpiga ei ole ja ei hakka ka olema mingi täpsusrelv, samuti ei ole EKVs olemas jao täpsuslaskurit. Kaua seda jama lugema peab? Punatäpp on vajalik siis kui inimene oskab lasta ning tal reaalselt sellest lisast ka kasu on, lihtsalt tiirus märgi toksimiseks on see mõttetu ja liiga kallis lisand. Punatäpi point on lähivõitlus, tagantjärgi mõeldud lahendusena on leiutatud 3x suurendus, mis võimaldab punatäpiga kuni 300m inimfiguuri kiirelt sihtida ja lasta. That's it. Igasugune punatäpiga aer kui täpsusrelv on küündimatute märg unenägu.

Samuti on tina-ajaühikus-märgi-suunas parameetrist lähtudes Galil aerust parem, kuna ainult ühe asjana on aer liiga pikk ja väikese salvega selleks, et miskit manööverdust kitsamates oludes harrastada. Kokkukäiva kabaga on aer jälle pisut raskem ja tagasilöök tugevam. Võiks siiski relvadest rääkides silmas pidada, millise rolli jaoks mingit relva on loodud. Battle rifle sobib rohkem kaevikusõjaks, kuna padrun on võimsam ja ulatab kaugemale, samas assault rifle on mõeldud lähemaks võitluseks, seega on padrun ka kergem ja salv suurem, võimaldades teha rohkem sihitud laske ajaühikus.

Tulles tagasi relvade jagamise juurde, siis ok, võetakse Galjad ära, asemele tulevad millised aerud? Heas korras, või pigem juba läikima kulunud ja logisevamad variandid? Enamik mis mina näinud olen, on kõige vanemast Eestisse tulnud partiist ning on igasuguste vigadega, nii kulumisest kui puudulikust hooldusest - roostenäksitud lukud, rauad, probleemid kestaheitega jne. Rääkimata sellest et isegi karbist tulnud, st relvale veel mittekinnitatud, punatäppidel ja kinnitustel olen kohanud mahakeeratud vinte ning olen kohanud mõnda kõverat suurendustoru.

Niiet lühidalt - tahad saada töökorras relva, mille olemasolus ja seisukorras saab 101% kindel olla, osta oma. Ainus täiendus, mida AK4 tõesti vajaks, oleks töökorras relvale harkjalg ja 4x Hensoldt. That's it. Selle punatäpikomplekti alla läinud raha eest saaks uue relva, millest oleks rohkem kasu.

Tulles tagasi relvade jagamise juurde, siis ok, võetakse Galjad ära, asemele tulevad millised aerud? Heas korras, või pigem juba läikima kulunud ja logisevamad variandid? Enamik mis mina näinud olen, on kõige vanemast Eestisse tulnud partiist ning on igasuguste vigadega, nii kulumisest kui puudulikust hooldusest - roostenäksitud lukud, rauad, probleemid kestaheitega jne. Rääkimata sellest et isegi karbist tulnud, st relvale veel mittekinnitatud, punatäppidel ja kinnitustel olen kohanud mahakeeratud vinte ning olen kohanud mõnda kõverat suurendustoru.

Ja nagu siin üks joonealune - sitt päev, kellele kurdad! Ja nii jäätegi? Eesti KAITSE Liit? Ma ei oska seda kaitset kuidagi kirjalikult naeruvääristada

Arnold kirjutas:See on nüüd ansipi vabariik, kus kaitseliitlased, selmet käsuliinipidi midagi teada saada, otsivad abi militaarnetist!

No Ansipit selles süüdistada on küll liig. Või lihtsalt väga ebaõnnestunud nali..

Mina näitaks süüdistava näpuga hoopis KaMina ja KJPS-i poole, kus vahetuvad inimesed (kantslerid jms võhikutest nõuandjad) rotatsiooni korras ja vastavalt mingitele poliitilistele lepetele. Sellest tulenevalt pole neil tegelikku arusaama ega huvi ajada seda õiget asja, ehk siis Eesti kaitsevõime tugevadamist rohujuure (KL, KV ja nende vahetus kasutuses olev relvastus-varustus) tasandil.

Kui Ak-4-d kaitseväes ja Kaitseliidus 2002. aastal massiliselt relvastusse võetud, oleks peastaabi J4 võinud ausalt ja lihtsalt kaitseväelastele ja kaitseliitlastele seletada, mis tingis selle mitte just eriti hea relva kasutuselevõtu. Nimelt: kui kaitseväe operatiivstruktuur on 16 000 (tollal vist veel 23 000) meest ja Kaitseliidus on 10 000 liiget (mis sest, et paljud nendest olid ja on endiselt surnud hinged), ei ole ennast mõtet petta sellega, et 10 000 Galilist jätkub kõikidele. Samuti ei ole mõtet hakata asja veel keerulisemaks muutma tollal veel KL-il relvastuses olevate Kalašnikovide ja laos seisvate M-14-tega. N-ö "suure logistika" vaatepunktist oli AK-4-de kasutuselevõtmine minu arvates üsna adekvaatne samm - peaagu kogu operatiivstruktuur oli seejärel relvastatud ühtse relva- ja padrunitüübiga. Samuti oleks selle kõrvale tulnud ausalt nentida, et jah, üksikvõitleja tasandil on AK-4 võrreldes Galiliga tagasiminek, aga võit sõjas ei olene mitte niivõrd konkreetsetest käsitulirelvadest, vaid logisitkasüsteemi toimimisest tervikuna ja inimeste oskusest relvi käsitleda.

Selle asemel hakati ajama aga udujuttu võimsast padrunist, mille kuul ei kaldu rohukõrt riivates trajektoorist kõrvale... See jutt naerdi tegelikult juba tollal asjatundjate poolt välja, kuigi oma tõetera seal sees on.

Seda, kui tark samm oli nüüd osaline tagasiminek Galilide peale, ei oska ma öelda. Ühest küljest tõstab see mingil määral muidugi brigaadi võitlusvõimet ja sõdurite motivatsiooni (eriti, kui nad on varem AK-4-ga kokku puutunud). Teisalt, kui jätkub ajateenijate väljaõpe Galilidega, siis paari aasta jooksul oleme me ju välja koolitanud nii palju ajateenijaid Galilide peale, et mobilisatsiooni korral peavad natukene vanemad aastakäigud ikkagi rahulduma AK-4-dega. Sellel oskab ehk mõni kaadriväelane paremini vastata, kas ja kui kiiresti on aastate eest Galiliga teeninud inimene võimeline AK-4 peale "ümber õppima".

A4 kirjutas:...kas ja kui kiiresti on aastate eest Galiliga teeninud inimene võimeline AK-4 peale "ümber õppima".

Kas - kindlasti;
Kui kiiresti - tulirelv on tulirelv, spetsiifiliste käsitsemisoskuste peale läheks optimislikult öeldes 1, pessimistlikult öeldes 3 päeva minu arvates. Sisselaskmist ja lasketreeningut arvestamata, sellisel juhul +1 päev.

Päev = 0800-1700

Kaitseliidule võiks AK4 asemel parem M14 anda, samasugune kobakas, aga oluliselt täpsem.

Heas seisukorras relvana on M14 ja AK4 mõlemad piisavalt täpsed, isegi enamikest laskuritest paremad. M14 sihikud on täpseks laskmiseks paremad ning sihtimisliin ka pikem, muidu on mõlemad 1-2 moa relvad tavamoonaga. Aga küsimus ongi relva seisukorras, ärahooratud relv ei ole täpne ega usaldusväärne, ükskõik mis marki see on.

Oluline vahe erinevate relvade vahel tuleb sisse siis, kui hakata rollidest rääkima, nt Ksp ei ole hea meediku enesekaitserelvaks, kui drastilist näidet tuua, samuti ei ole AK4 praegusel kuju parim, ega isegi mitte keskpärane, lahendus urbaniseerunud lahingu jaoks, mis kipub eelistama väiksemaid padruneid = väiksem tagasilöök, suurem sihitud tule tihedus, suuremad salved ja rohkem moona sama kaalu eest ning enamjaolt ka kergem relv. 7,62x51 turns cover into concealment, ehk varje ei ole selle padruni ees alati piisavaks tõkkeks, kuid sel juhul eelistaks G3K-d: G3 püstolkuulipilduja mõõtmetes.

Laiem küsimus AK4 standartiseerimise kohta, palju neid tuuningkomplekte üldse on ning kas need on vaid KL-ile? Ehk, kui paljud Kliitlased võiksid saada tuunitud ja heas seisukorras relva?

PS M14 rääkides, Kamin võiks pöidla kannikate vahelt välja tõmmata ja tegeleda seadustega mis võimaldaksid neid siiski müüa KL liikmetele. Nii tekib vägisi küsimus, kes on ikkagi Eestis tegelikuks bossiks, kelle huvidest lähtutakse.

Kui võrrelda laskevõistluste tulemusi, siis enam-vähem sama tasemega seltskondade tulemused AK4-ga on 3X10 seeria puhul keskmiselt 20-30 silma nõrgemad kui Galiliga või M14-ga. AK4-ga on võimalik head tulemust saada, kuid see eeldab pikemat harjutamist.

Kahjuks pole mulle teada, kuipalju on kulutatud AK-4 -dele lisavidinate hankimiseks, kuid ehk oleks võinud selle papi investeerida uute relvade ostuks. Kunagi ilmus KK! -s artikkel neist vidinatest. Kes viitsib, võib otsida http://www.kaitseliit.ee/index.php?op=body&cat_id=210
Kui kujutame ette, et AK-4 -de modimiseks maeti või eelarvestati välja näiteks milj EEK, siis selle eest oleks saanud vast 100 uut automaatrelva. Galile ilmselt enam sisse ei osteta, kuid kalassi muud 5,56 analoogid oleksid kindlasti meile taskukohased ja ka väga head. Kalassi süsteem on senimaani maailma lihtsaim, töökindlaim ja lollikindlaim efektiivne üksiksõduri automaat.

Kui meil on näiteks 10 000 Galil AR-i ja ARM-i, siis kindlasti peaksid minema kv SA struktuuri relvastamisel kaubaks ka SAR-id (neid vist oli küll 1000 või vähem, aga ikkagi) ja püstolkuulipildujad. Püstolkuulipilduja on relv, mis on igasuguste kaitseväe süsteemiplaneerijate poolt täiesti unustatud. Sellele pole isegi paukmoona ladudes, sest keegi ei tarvita kunagi. Samal ajal saaks neid rakendada näiteks CG meeste enesekaitserelvana. Jalaväepataljonis võiks olla ainuüksi lihtsa arvutuse järgi u 30 CG -d, brigaadis (scoutsita) arvatavasti 100 või rohkem. Lisaks peaks brigaadis olema samapalju kergeid kuulipritse, mis tähendab, et otsetoetusrelvade arvelt saaks juba kokku hoida minimaalselt 200 Galil-i. Kuulipilduritel peaks olema enesekaitseks (tõdeme iga õppega uuesti) püstol, aga nendest riistadega on veel suurem ikaldus, kui 5,56 automaatidega. Võiks ju küsida laiatarbepüstoliks P1 (=Walther P38) Saksamaalt, kuid ilmselt on nad oma vanad juba veskisse saatnud või maha ärinud.
Siis miski osa rahvast peaksid olema veel täpsuslaskurid. Ehk mingi 20 per pataljon, kellele Galil-i vaja ei lähe.

Logistikaga põhjendamine on minu arvates samavõrd põhjendamatu, kui kuuli uskumatute lennuomadustega esinemine. Kaitseväe logistikat ei mõjuta, kui hankida 2 eri tüüpi padrunit. Kaitseväe logistikat mõjutavad hoopis elulisemad probleemid kõigil muudel aladel.
Ka lahingumoona kohapealt võib öelda, et 1-2 artikli lisandumine juba 25 -le olemasolevale ei muuda olukorda küll märgatavalt keerukamaks. Lisaks sellele on mitmed ühte marki lahingumoona artiklid veel omakorda arvel erinevate koodidega või/ja hindadega, mis teeb üldise igapäevase arvepidamise nagunii mõttetult keerukaks. Lased näiteks ära 5 täpselt ühte tüüpi x raketti - 2 raketti arvel näiteks 2500 EEK, järgmised 3 samasugust aga 2505.05 EEK (ja vb ka üldse teise nimega-koodiga arvel). Ja arvepidamine vaja teha loomulikult mõlemaga eraldi. Nii on ka paljude varustuselementide ja relvadega, kus välist vahet ehk mitte mingisugust pole, kuid arvepidamine tuleb ikka topelt teha.
Rääkida kõige taustal ühe-kahe lisapadrunitüübiga seoses mingist uskumatust "logistika lihtsustamisest" on sulaselge naljategemine.