www.militaar.net

Qtec kirjutas: Tead mees, mul on mitu sõpra, kes istuvad hetkel juba pea pool aastat näppudel kodus. Mehaanika alase kõrgharidusega (st. tegemist ei ole mingite tuhatkondades vorbitud "ärijuhtidega"), kuid tööd ei leia kuskilt.

Tead, mees, mina istun oma laiapõhjalisi teadmisi, kuid väga spetsiifilisi oskusi andva kõrgharidusega juba väga pikka aega kas kodus või teen absoluutselt mitte erialaga seotud juhuotsi, näiteks KVs. Sest minu eriala on esimene, mille saab kärpimise eesmärgil "ära kaotada". Ma kujutan ikka väga hästi ette, mis tunne on olla kas sõltuv või üldse ilma sissetulekuta. Ja sellegipoolest eeldan,et mind koheldakse inimesena, mitte ei võeta niigi väikesest palgast pool maha ja ei eeldata, et ma selle peale õnnelik olen, et mul üldse töö on ja sama hästi edasi töötan, missioonitundest. KVs on üldiselt ohutu selliseid avantüüre korraldada - nad töötavad kõik niikuinii missioonitundest. Ainult motivatsioon kannatab. Ja pered lagunevad. Sest kaitsevägi on rikka naise abikaasa hobi (või vastupidi).

Võrdlus haavatute võitlusega meditsiinipoolega on täiesti asjakohane - suhtumine on täpselt sama. "Mis inimväärne elu, ole õnnelik, et elus oled!" vs "Mis inimväärne elu, ole õnnelik, et üldse töökoht on!". Üks hoolimatus kõik.

Mina tahan kaitseväge, mis suudaks riiki kaitsta. Alatasustatud, alamehitatud, alavarustatud ja pidevate pingete ja ebakindluse pärast vaimselt murtud kaitsevägi, mille riik ise on maasisse tampinud, ei ole võimeline ennastki kaitsma, saati siis kogu riigi elanikkonda, kes omakorda kaitseväge ainult mõnitavad ja mõttetuks tembeldavad. Aga eks teatud kontingendil on teised soovid... Ja kõige selle juurde veel nõuda, et kaitseväelased peaksid õnnelikud või tänulikud olema:/ Jah, meil ei ole asi nii hull kui näiteks Lätis. Või Venemaal. Veel. Sorry, mina selle eest küll kellelegi tänulik ei ole, rahul ammugi mitte.

Annan alla, pole mõtet nendel teemadel lõpmatusse vaidlusse laskuda. Teie võit, mis seals ikka...

Huvitav, kas KV LabMag .338 moona ise ei lae, et odavamalt saada? Või ei vasta iselaetud moon täpsusmoona nõuetele? Teoreetiliselt peaks ju vastama, kui on korralikud töövahendid ja õiged komponendid?

Mina tahaks töö tegemise ja missioonitunde kohapealt mainida seda, et meil ollakse töö tegemisel liiga palju kinni vaid rahas - nagu tegevteenistus oleks tükitöö. Nii kui peab tunni kauem väeosas midagi tegema, kohe häda lahti ja "ületunnid - ületunnitasu". Kuna ületundide eest aga pole juba ammu eriti makstud (nüüd keelati need ametlikult üldse ära), siis keegi ka peale 17.00 eriti midagi teha ei viitsi. Mõnes väeosas pidi nii olema, et kell kukub ja kõik kergitavad automaatselt kaabut. Ei huvita mitte kedagi, kas ja mis ajateenijatest saab - kas neile on näiteks vahendid tagatud või kas nad hakkavad jooma või lähevad hüppesse. Ei jõua ka tegelikult üksik kaadrist korrapidaja asja kontrollida.
Allüksuses tuleks tegelikult maksta teatud lisatasu, aga mitte selle eest, et inimene "teenib allüksuses", vaid et ta on vajadusel kohustatud ka väljaspool tööaega väeosas kohal olema ja seda vajadusel mitmel päeval iga kuu jooksul. Kohal olles näiteks revideerib oma allüksust või viib läbi täiendavaid harjutusi. Samuti võib olla vastutav, käia mõnikord pühapäeval ajateenijatega muuseumis vms.
Kaitseväeteenistus ei ole tükitöö. See on töö, kus peab palju ise organiseerima ja leiutama, vajadusel missioonitundest ka lisaaega võttes, aga tulemus ei ole sageli näha kohe. Midagi sarnast äri juhtimisega vast.

Samuti seesamane metsaraha, millest algul rääkisin. Mina olen seisukohal, et metsas käimine ei peaks tasuta olema, kuid ei peaks ka kohe rikkaks tegema, sest selline ongi kaitseväelase töö. Senise 300 eegu puhul 3 nädalat Kevadtormil olles saad 6000+ EEK. Samal ajal jääb vast üle ka toiduraha u 1000 EEK. See 7000 EEK on nooremale kaadrikaitseväelasele enam, kui 1/2 koondpalgast. Kui võtta, et Kevadtormil osaleb otsast lõpuni näit 300 kaadrikaitseväelast, maksab antud õppus ainuüksi u 2 milj EEK personaliraha.
100 EEK + tasuta toit oleks minu arvates metsarahaks kõva küll.

Lähetusrahade kaotamist ei pea õigeks, sest kui inimene saadetakse ikkagi näiteks kuuks ajaks Virust Võrru, tähendab see omajagu lisasõidukulusid. Lahendusena näeksin, et lähetuse ajal oleks vähemalt toitlustamine tasuta. See oleks kasulik ka igasugustele kursustele lähetatute toitlustamise administratiivsel korraldamisel kohapeal.

Kevadtormi juba mainisin. Jätkuks võiks lisada, et antud õppuse võiks kärpida 2-nädalaseks. 1. nädal harjutamine ja 2. nädal action. Miks vaja 3 nädalat asja lohistada. Ajateenijatel on ilmselt ka natuke igav, sest iga aasta on samu distsipliiniprobleeme - eriti alkoholiga.
Kavkaz õppus kestab 8500 osalejale alla 2 nädala ja ma olen kindel, et eesmärgid saavutatakse vähemalt samahästi, kui meil.

Hülssidega on nii, et neid minuteada hetkel ametlikult ei koguta. See rohkem kellegi kõrvalhobi ja asi on kujunenud juhuslikkuse alusel. Kus läheb rühma, kus kompanii juhtkonna taskusse, kus allüksuse kaadri pidukassasse jne, võimalik, et kusagil antakse isegi ka tagasi. Ametlikult pidi tulema kõik tagastada, aga otseselt vist usaldatavat keskset kogumise mehhanismi ei ole. Samal ajal liigub seal märkimisväärne raha. 10 kg ("kotitäis") on miski 300 EEK. Kui keegi tahab/saab, võib 5,56 ja 7,62 hülsi kodus ära kaaluda ja siis saab ühel hetkel läbi laskeeeskirjade teada üsna täpselt, palju raha liigub näiteks SBK ajal 1 inimese või kogu kaitseväe pealt.

Samas mina, kui näitlik hülsikoguja, oleks kohusetunde eeldusena huvitatud konkreetsest teadmisest, mis sellest "rahast" hiljem saab. Kui koos on 10 t (1000 "kotitäit") hülsse, tähendab see näiteks juba kasutatud BMP-1 või u 25 tutika automaadi hinda!
Ehk tuleks ära määrata ja teada anda konkreetne valdkond, kuhu see raha minema hakkab ja see peab olema mõistetav kõigile potensiaalsetele "korjajatele". Muidu asjast midagi välja ei tule. Raske on tegelikult ka kontrollida, mis hülssidest ikkagi peale laskmist saab. Mitu kotitäit viib kompaniiveebel tagalasse, mitu viib rühmaülem pagasnikusse jne.

hummel kirjutas:Mitu kotitäit viib kompaniiveebel tagalasse, mitu viib rühmaülem pagasnikusse jne.

Ise küsid, ise vastad. Sinna need hülsid lähevadki. Kokkuostu.

Tegin täna pikema jalutuskäigu ning nägin Pirital algul rannas motorolleri juhte kontrollimas ning muidu patrullimas, kuid hiljem Lasnamäel ka autosid kontrollimas jalgratastel politseipatrulle. Siis meenus kuskilt läbi udu noorusaegadest (90ndad) periood, kus EKV'l olevat saanud kütus otsa ning siis panid ka isegi ohvitserid jalgratastega mööda linna ringi...
Iseenesest pole ju jalgrattaga sõitmises midagi halba ega häbiväärset. Näiteks need politseinikud tegid igastahes korralikult oma igapäevast tööd. Eks kiiremateks ning kaugemateks sõitudeks olid neil ka mõned autoga ekipaažid kuskil olemas...
Kuid jalgratas võrreldes autoga - tohutu kokkuhoid suvisel aal:) Olen istunud küll ja küll õhtusel ajal ummikus ning näinud jeepidega kaitseväelasi koju sõitmas...
Egas EKV'lt autosid nüüd ära võtta saa nagu keegi ei kisu ka politseilt autosid käest, kuid mõnikord oleks jalgratas või ühistransport ikkagi oluliselt mõttekam lahendus.
Nüüd võite materdama hakata...

Qtec kirjutas:Kuid jalgratas võrreldes autoga - tohutu kokkuhoid suvisel aal:) Olen istunud küll ja küll õhtusel ajal ummikus ning näinud jeepidega kaitseväelasi koju sõitmas...
Egas EKV'lt autosid nüüd ära võtta saa nagu keegi ei kisu ka politseilt autosid käest, kuid mõnikord oleks jalgratas või ühistransport ikkagi oluliselt mõttekam lahendus.
Nüüd võite materdama hakata...

Mis siin ikka materdada - just täna sattusin paari teenistuskaaslasega arutama, et oluliselt parem oleks meil sõduritega mitte jalgsi nt Rahumäelt Männikule jalutada, vaid teha seda ratastega - treenib, võidab aega ja on omamoodi ka lõbus. Samaoodi muud väeosad saaksid kasutada velosid täitsa palju oma taktikalises väljaõppes - jalgratast on oluliselt vähem kuulda kui näiteks Chevy, G-mersut või Saurerit..

Ja neid Rootsi rattaid peaks olema igavene posu kuskil ladudes, kui naised saunas just valetama pole hakanud.

Tour de France oleks muidugi ka üks lahendus raha kokku hoida. Kui Soomes õppisin, olid rattad ikka hullult hinnas. Igaühel oli oma numbriline tallapress ja neid hoiustati endises väeosa hobusetallis. Ka spetsiaalne peatükk oli rivimäärustikus rivist jalgratasega (Joondu, Valvel jne) ja anti rattarännakkäske.
Ratastega on see teema, et neid tuleb lisaks hankimisele ka kusagil hoida ja kaitseväes pole hetkel piisavalt hoiukohti isegi kallile varustusele-tehnikale. Näiteks samad 2 milj väärt 155mm mädanevad juba pikemat aega vaid (66% katva) presendi all ja varustuse-/mobilisatsioonilao lagi tilgub mitmest kohast läbi.

Maasturitega minuteada kaitseväes kodus eriti ei lubata käia.
Ei ole kade, kuid ametiautode kasutamist väljaspool tööaega võiks muidu piirata küll. Eriti, kui on olemas ühistransport.
Ma arvan, et paljud kasutavad ametiautot isiklikuga võrdväärsel määral. Kui tööpäeva lõppedes kell kukub, peaks väeosas seisma kõik rendiautod oma parkimiskohtadel, kui just pole teenistusülesandeid õhtuks-hommikuks saadud. Praegu see nii enamasti ei ole, ma arvan. Pigem teistpidi.
Ei oska hinnata, palju sealt raha läbi käib.

Mida on juba kokkuhoiuks tehtud, on see, et ajateenijatele ei väljastata enam koormatega hügieenitarbeid. Vahepeal mindi laristamisega isegi niikaugele, et pesušvamme ja habemeajamisvahtu-žilette anti kõigile. Kui hakkasin siis aga rääkima, et milleks niiviisi raiskame, sain pigem sõimu. Mingi seebikarbi või hambaharjakarbi võiks ju anda, kuid liiale ei maksaks ka minna.
Mul on väike plaan saatelehtede alusel sügiseks kokku arvutada, palju kulub ajateenija peale teenistuse jooksul kulu- ja majapidamisvahendite raha.

Kui hakkasin siis aga rääkima, et milleks niiviisi raiskame, sain pigem sõimu.

Ma kujutan ette, et Sa takistasid meie kuulsusrikast kaitseväge lähenemast 2 prossasele SKP läbitõmbamisele!? Äbi-äbi-äbi!

B2 Spirit kirjutas:

krizz kirjutas:Täiesti terved, aegumata toiduained rändavad sageli prügimäele, sest nii on ette nähtud.

Seda, et... Kuskohas? Pole nagu köögipoolega väga kokku puutunud, aga kuidagi väga ebaeestlaslik tundub Ebaratsionaalne ka muidugi...

Olen ise näinud, kuidas nädala moon jagati meestele kätte, siis mingi jama pärast oldi ainult 1 päev metsas ja pärast prügikastid olid ääreni puutumata toiduaineid täis. Teada ju on, et paljud ei söö neile antud toiduaineid. Niisama nokkimiseks ja äraviskamiseks ei tohiks toitu anda. See peaks karistatav olema. Mingi vastutus või nii. Oleme siis rikkad või vaesed, toitu peaks hoidma.

Unustage ära! Kui neid veel kusagil ongi, siis täiesti mitteametlikult ja raskel kombel seadust rikkudes, sest tegelikult on nad juba aastaid tagasi maha kantud ja EV seaduste kohaselt kuulub kogu mahakantud kraam (isegi täiesti kasutamata ja tegelikult uus) HÄVITAMISELE.

Nüüd kokkuhoiust. Eelnevast konstateeringust lähtudes muidugi. Iga-aastaselt kantakse KV-s maha hirmsas koguses kõiksugu kraami. Ka täiesti uut materjali, missugune sellesse kategooriasse puhtalt ametlike säilitustähtaegade, varustustabelite muutuste, või siis lihtsalt nn. moraalse vananemise tõttu sattunud on. Muidu aga täiesti tipp-topp materjal. Lisaks veel erinevad sõduri individuaalvarustuse elemendid, mis küll pruugitud ja ekspluatatsioonitähtaja ületanud, kuid täiesti kasutuskõlbulikud on. Lähevad samuti hävitamisele!!!!
Sellest siis - võiksid peale väikest iluravi minna MÜÜKI ning taaskasutusse! Meie praegused seadused-eeskirjad ei luba, kuid kui mujal maailmas selliselt teha saab, siis miks mitte ka meil? Seadused on inimeste tehtud ja inimesed neid ka muudavad. Annaks iga-aastaselt ja pidevalt (ka planeeritavalt, muideks) lisaraha riigikaitsele.

Ega see nüüd teab mis suur summa ole, mis taoliselt riigikaitsele lisaks tuleks, kuid - siiski. Sellistest piskudest see kokkuhoid tulebki. Ja ei löö kaitseväelaste pihta, mis põrmugi vähetähtis faktor pole.

Tänase päeva seisuga aga pean kahjuks nentima, et neil ametkonna tasemeil, kust ootaks nagu tunduvalt läbimõeldumat tegevust, tehakse vaid väga primitiivseid ja lausa lapsikuid otsuseid.
Mida sellega silmas pean? Ikka seda, et kokkuhoidu püütakse saavutada (vähemalt seniste meetmete alusel otsustades) rahade liikumise sektoreis, missugused annavad seda nn. kokkuhoidu just nüüd ja täna (mõtlemata homsele päevale), ning pikemas perspektiivis (juba homme) toimivad EKV-le ja riigikaitsele üldiselt vägagi negatiivselt.
Kõige kallim ja hindamatuim vara riigikaitsele on ju meie kaitseväelased (nii kaader, kui ajateenijad). See on fakt ja sellest ei saa ei üle ega ümber. Sõnades on seda ette ja taha korrutatud, kuid reaalelus ei tükita oma sõnu järgima.
Seega ei peaks alustama "kokkuhoidu" selliselt, et seda hakkaks päev-päevalt kõigepealt negatiivselt tunnetama see sama meie kallisvara - kaitseväelane (nii kaader, kui ajateenijad). Seda enam, et selliselt saadud rahaline kokkuhoid on võrreldes tekitatud kahjuga (ülesannete täitmiseks hädavajalike ületundide teadlikust mittetasustamisest, üha enamate täiendavate ametiülesannete lisamisest, kohustusest täita üheaegselt mitut ametikohta, ammu üle aru ja mõistuse kasvanud nõudmistest jne. tekitatud pidev negatiivne stress ja rahulolematuse tõus).
Noh, võrrelge ise! Keelatakse ära ajalehed. Keeld osta õppekirjandust, kuigi Kaitseväes vastava ala materjalid puuduvad. Täielikult on eelarvest maas KV ja üksuse nn promomaterjalid (mida niigi tegelikult vähe oli). Veeautomaadid välja lülitada! Samaaegselt on aga vääramatu kindlusega käigus mitmed külluseaegadel käivitatud projektid, missugustel pole tänase päeva seisuga pea-aegu mingit tähtsust, kuid mis neelavad sadasid miljoneid.
Seega - vasak käsi võtab sellest samast riigikaitse rahakotist ja külvab laias kaares sadasid miljoneid (lihtsalt nii-sama - et kui juba kunagi lubatud sai, siis las lennata), parem aga samas urgitseb pisisõrme küünega ja vibutab piitsa - saab kah kogu Eesti peale paarsada. Aga mitte miljonit, vaid tuhandet.
Siis veel! Nagu te kõik teate, on meie Kaitseväes alates mälestusväärsetest Ligi-aegadest kestev ja KÕIKI kaadrikaitseväelasi (ja ka ajateenijaid) ruineeriv viimasel ajal lausa absurdsusteni minev kasarmukohtade puudus. Majutusel on kõne all olnud isegi õppeklssid ja telgid! Aga vaatamata sellele - kasarmukohti ei ehitata! Ajateenijate absoluutarvud ja väljaõppemahud suurenevad aasta-aastalt - aga kasarmukohti lihtsalt ei tehta juurde! Samaaegselt aga tegeldakse sadasid miljoneid neelavate, isegi mitte sekundaarset tähtsust omavate (pigem kolmanda või isegi neljandajärgulise tähtsusega), hangetega. (NB! Täpsustused selles valdkonnas sisaldaksid juba teavet, missugune oleks juurdepääsupiiranguga. Nii, et - ärge küsige!).
Kuidas siis ikka on selle nn. kokkuhoiuga?

Lugedes eelnevaid postitusi jääb paraku mulje, et keskendutakse valdkondadele, missuguste kasuefekt on mõõdetav äärmisel juhul paarikümne kuni saja tuhandega. Kokkuhoid, kui selline, peaks endas kätkema aga sadasid tuhandeid ja sellisel juhul saaks rääkida juba tõsiseltvõetavast kokkuhoiust.
Kokkuvõtteks ütleksin, et - pole mõtet tegelda ja meeleheitlikult tõmmelda paari tuhande kokkuhoiuks, kui samaaegselt teisal jumalast lahtisel käel sadasid tuhandeid lendu lastakse. Pigem peaks mõtlema sellele, et kuidas seda teise käe mõtetut laristamist ohjeldada.

B2 Spirit kirjutas:

krizz kirjutas:Täiesti terved, aegumata toiduained rändavad sageli prügimäele, sest nii on ette nähtud.

Seda, et... Kuskohas? Pole nagu köögipoolega väga kokku puutunud, aga kuidagi väga ebaeestlaslik tundub Ebaratsionaalne ka muidugi...

Ise aega teenides sai ka kuivtoidupakkides olnud sealihakonservidest kopp kiiresti ette ja üldiselt umbes pooled ajateenijatest vist ei söönud neid. Samas avamata konserve ja muud kuivmoona ära ei visatud, selleks oli eraldi suur prügikott millega jäägid kasarmusse veeti ja ladustati.

Mulle hakkas see hülsside korjamise idee meeldima. Kui meenutada siis üheksakümnendatel panid paar isikut oma rikkusele ilusa aluse selle vanametalliga.
Kui missioonidel ka hülsid üles korjata, näiteks Afganistaanis. Olen veendunud, et Taliban ja koalitsiooniliitlased ei korja - saaksime nende hülsid ka. Kuna kogus suurem tasub sõbraliku abina afgaani rahvale sealne vanametalli logistika Eesti riigi AS'ina püsti panna ja raha tilguks kõik meie Kaitseväe hüvanguks. Oleks nagu missioonidest mingit reaalset kasugi...

Asi polegi ju tegelikult niiväga lootusetu. Kui võtta siin mõningad üles paisatud ideed ning tõepoolest ära teha, siis arvan, et see kokkuhoiu number võiks kasvada juba vähemalt mõne miljonini küll aastas. Lisaks, kui parandused jäävad kestma, siis see uus väike efektiivsus annab kokkuhoidu ju iga aasta.

Suurematest kokkuhoidudest võiks rakendada veel 150 eeguse sõduripalga aegadest pärinevate eritoetuste maksmise lõpetamist. Reservirahade teema jäeti pooleli juba mõned aastat tagasi, sest see "paistis silma", kuid samamoodi tuleks kümnekordistunud sõduripalga tingimustes lõpetada ühekordse kojusõidutoetuse ja puhkusetoetuse (toiduraha) väljamaksmine. Kokkuhoid oleks suur, kuid kisa ilmselt mitte eriti, sest asi põhjendatud.
Kaadrile puhkusetoetused juba lõpetati.

Ajateenijatele makstakse puhkuse ajal välja siis söögiraha, mis oli vist 70 EEK/päev. 11 kuu rahvale on 15 päeva puhkust, 8 kuu omadele 10. Võttes keskmiseks puhkusepäevade arvuks 12 ja ajateenijate arvukuseks 2500, saame üle 2 milj EEK aastas, mis on märgatav raha. Selle papi eest saaks 1 kompaniile uued automaatrelvad või rühmajagu kasutatud BMP-sid.

Ühekordne kojusõidutoetus on iseenesest üldse üks pagana kahtlane toetus. Sõidad koju bussi või trolliga, makstakse, sõidad aga kolkakülla, kus buss vb õieti ei käigi, oma autoga - ei maksta. Samal ajal on ajateenijate autoga kodus käimine teenistuslikult hea lahendus, sest nii ei kibeleta reedel juba poolest lõunast "ainsale bussile" ja ei tekitata kompaniis pingeid.
Piletiraha taotluste vormistamine ja piletite esitamine on kah huvitav teema. Meil puudub kohustus sissekirjutuseks ja krt teab, kuhu see ajateenija sõitma peaks või tegelikult sõidab ja miks ta peaks sõitma üldse koju (aga mitte saaremaa onupoja juurde). Kokkuvõttes on kojusõidurahade kompenseerimine paras meelevaldne tilulilu, millel pole reaalsuse ja õiglusega nagunii erilist pistmist.
Suurt summat sealt kokku ei hoia, kuid kui arvestada, et keskmiselt kulub 1 ajateenija kohta u 30 EEK ikka, tuleks kokku vähemalt 75 000 EEK aastas. Mõttetut paberimäärimist ja bürokraatiat kah vähem muidugi. Mida võiks siiski teha, oleks (perega) alaliselt välisriigis (NATO/EU) elava ajateenija ühekordse kojusõidu toetamine. Selliseid on aga tegelikult väga vähe.

Ajateenija toetuse teema peaks üle vaatama. Sealt poleks vaja tekitada niivõrd mitte just kokkuhoidu, kuivõrd tagada, et raha jookseks vastavalt vastutusele ja ülesannetele. Teisiti öeldes - tuleks enam diferentseerida. See võib parandada ka vastutustunnet allüksuse juhtimisel ja säästa vara taastamiskulusid. Palju enam aitaks vara säästmisele muidugi kaasa, kui juhte ja roolikeerajaid saaks valida.
Kõrgendatud toetused ajateenistuse lõpus 11 kuu vendadele on üldse mõttetu värk. Selle asemel peaks jaoülema raha keskmiselt natuke suurem olema. Autojuhtidele tuleks maksta samapalju, kui 8 kuu sõdurile - ta sai niigi riigilt tasuta juhiloa ja ei ole norm, kui x autojuht-rms saab enam pappi, kui jaoülema abi-kpr.
Eristada tuleks ka ajateenija-RV ja -RÜ palka - RV peaks saama natuke vähem. Samuti RV-de peale ei tuleks raisata Võrus aspirandi RRÜBKA koolituskulusid, vaid nad peaks saama selle aja praktikat väeosas. Allohvitser = praktik. Allohvitserile ei peaks ohvitseri koolitust tegema... RRÜEKA võib siis osaleda.


Mis on kokkuhoiuks ära tehtud, on minuteada lõpetatud pudelivee massiline väljastamine koos toidupakkidega. 1 ööpäevaks oli isegi ette nähtud 3 ltr pudelivett. Kui liiter gaseerimata Värskat maksaks u 5 EEK, siis teeks see 100-pealisele kompaniile 5-päevase metsalaagri kohta 2500 EEK. Kui võtta aga laiemalt, siis kõigi 2500 ajateenija 5-päevane jootmine läheks üle 60 000 EEK.
Aga kraanivesi peaks ka asja ära ajama ja maksab mitu korda vähem...