www.militaar.net

Kõvemat sorti rööpamuuseum oli Riisipere-Haapsalu raudteeliin, seal olid küll kõik ühte kaalu P43 mõõduga, aga jah, UNION1926, Miskid vene tähed ja 1907 ja Krupp jne jne, Mõni oli uus relss ka, miski vene oma 1984 kirjaga. Vanasti oli ka üks Vastse-Kuuste kõrvaltee põneva rööbastikuga, seal sai ka enne1910 aastanumbreid relssidel nähtud. Muidugi UNIONi ja KRUPPi ka. Nüüd on sealt vist kapremont üle käinud ja ajaloo hävitanud, heal juhul võib põnevat kohata Petseri-Valga vahel kuskil Antslas või Võrus.

Kas nendel rööbastel on ka mingisugune ajalooline väärtus või neist saab väga hea alasi?

onemanband kirjutas:Kas nendel rööbastel on ka mingisugune ajalooline väärtus või neist saab väga hea alasi?

Ajalooline väärtus saab olema aastaarvuga tähistatud või mingi muu loetava tähistusega.Alasit rööpast teha võib, see oleneb pealmise kihi karastatusest.Bammi rööbastest saaks parema alasi, see oli erilise karastusega Siberi raudtee jaoks.

Soobel kirjutas:Kõvemat sorti rööpamuuseum oli Riisipere-Haapsalu raudteeliin, seal olid küll kõik ühte kaalu P43 mõõduga, aga jah, UNION1926, Miskid vene tähed ja 1907 ja Krupp jne jne, Mõni oli uus relss ka, miski vene oma 1984 kirjaga. Vanasti oli ka üks Vastse-Kuuste kõrvaltee põneva rööbastikuga, seal sai ka enne1910 aastanumbreid relssidel nähtud. Muidugi UNIONi ja KRUPPi ka. Nüüd on sealt vist kapremont üle käinud ja ajaloo hävitanud, heal juhul võib põnevat kohata Petseri-Valga vahel kuskil Antslas või Võrus.

Venemaal sai ka nähtud Staalini tehase toodangut relside näol.Neid võib ka Eestis olla paigaldatud.

Soobel kirjutas:Kõvemat sorti rööpamuuseum oli Riisipere-Haapsalu raudteeliin, seal olid küll kõik ühte kaalu P43 mõõduga, aga jah, UNION1926, Miskid vene tähed ja 1907 ja Krupp jne jne, Mõni oli uus relss ka, miski vene oma 1984 kirjaga. Vanasti oli ka üks Vastse-Kuuste kõrvaltee põneva rööbastikuga, seal sai ka enne1910 aastanumbreid relssidel nähtud. Muidugi UNIONi ja KRUPPi ka. Nüüd on sealt vist kapremont üle käinud ja ajaloo hävitanud, heal juhul võib põnevat kohata Petseri-Valga vahel kuskil Antslas või Võrus.

Ega Eesti vabariigis vist mingit nn.rööpamuuseumi ajalugu kusagil hoones ei kajastu?

Lavassaare muuseumis on mingi rööbaste väljapanek. Haapsalu, mis põhiliselt laiarööpmelist kajastab, on käegakatsutavast poohuijuu, nagu on näha ka välisekspositsiooni seisukorrast.

Soobel kirjutas:Lavassaare muuseumis on mingi rööbaste väljapanek. Haapsalu, mis põhiliselt laiarööpmelist kajastab, on käegakatsutavast poohuijuu, nagu on näha ka välisekspositsiooni seisukorrast.

Tähendab , midagi kusagil mingil moel natuke eksisteerib või vedeleb..Üritan üle vaadata.
Tänud inffi eest.

Stalini nimelise vabriku toodangu peal vuravad rongid ka eestis- Pärnu perroonil tasub silmad lahti hoida- seal nad täitsa olemas.

Venemaal sai ka nähtud Staalini tehase toodangut relside näol.Neid võib ka Eestis olla paigaldatud

juss000 kirjutas: Tähendab , midagi kusagil mingil moel natuke eksisteerib või vedeleb.

Lavassaares on nad ilusti meetriste juppidena siseekspositsioonis, 4-5 tk erinevaid. Kitsa omad.

Mõmps kirjutas:Stalini nimelise vabriku toodangu peal vuravad rongid ka eestis- Pärnu perroonil tasub silmad lahti hoida- seal nad täitsa olemas.

Stalini relsid on praktiliselt kogu Edelaraudtee alates Lellest kuni Viljandi ja Pärnuni välja. Vaid Lelle-Käru vahele on viimastel aastatel mõne km haaval pandud tuttuued relsid nii, kuis aastadotatsioon Edelaraudteel on võimaldanud toimetada.

Asi on selles, et kui kitsarööpmeline lammutati ja lai ehitati, siis toodi kuskilt Kasahhi uudismaadelt kapremondi käigus ülejäänud läbiaetud stalini aegsed raudteejupid ja pandi siia maha. Niimoodi kihkukähku, et liiklus võimalikult vähe aega seisaks. Et siis hiljem tasapisi nokitsedes tee lõpuni korda teha. Nii ka tehti, nõukaajal laoti kuni Hagudini korralik betoonraudtee maha. Siis tuli vaesus peale ja Raplani laoti puuliipritel tee. Raplas lõppes jaks ja nõukogude võim, edasi läks see uudismaa tee. Alles peale Edelaraudtee moodustamist suutis toonane kindral Kuusik kuskilt 20km jagu miskeid teise sordi relsse välja ajada ja need Rapla-Lelle vahele maha panna. Paistavad pehmevõitu olema ja kohati kõverad ka, aga reisirongi kannavad kenasti ega lõhu ega peksa. Ja peavad sellele koormusele vastu küll. Dotatsioonirahadega on isegi liiprivahetusega järje peale saadud, seda ohtu pole enam ammu, et tee laiali pudeneks. Aga need relsid... On kole kallid. Tee on kõik kenasti rihitud ja jookseb otse, aga üle 70-80 sõita ei saa, sest kulunud jätkukohad taovad nii metsikult et võivad rongi veermikule haiget teha.

Siiski levivad kuluaarides jutud, et eurorahade alal on edukaid läbirääkimisi peetud ja talvel kuulutatavat välja hange. Kõige hullemasse Türi-Viljandi lõiku kavatsetakse matta 250miljonit. Seniste kulude ja kilomeeetrite suurusjärkude taustal tundub, et see tähendab kogu raudtee pealisehituse viimist hoopis teisele tasemele.

Soobel kirjutas:Kõvemat sorti rööpamuuseum oli Riisipere-Haapsalu raudteeliin, seal olid küll kõik ühte kaalu P43 mõõduga, aga jah, UNION1926, Miskid vene tähed ja 1907 ja Krupp jne jne, Mõni oli uus relss ka, miski vene oma 1984 kirjaga. Vanasti oli ka üks Vastse-Kuuste kõrvaltee põneva rööbastikuga, seal sai ka enne1910 aastanumbreid relssidel nähtud. Muidugi UNIONi ja KRUPPi ka. Nüüd on sealt vist kapremont üle käinud ja ajaloo hävitanud, heal juhul võib põnevat kohata Petseri-Valga vahel kuskil Antslas või Võrus.

Huvitav oli ka Rohuküla-Haapsalu lõik, mis nüüdseks samuti üles võetud. 1990. aastate keskel käisin selle korra läbi. Esimene ots sadama poolt tulles oli täiesti võssa kasvanud ja seal olid ilmselt ehituse ajast nii nagu maha pandi. Igal juhul olid aastaarvud 1898 ja 1903 jne. Umbes poole pealt, kus vist asus lennuväebaasi kütuseladu, olid aga uuemad, saksakeelsete kirjadega ja aastaarvudega 1943. See osa polnud ka nii võssa kasvanud.
Ülesvõtmise ajal kirjutas vist Lääne elu, et neid huvitamate kirjadega pandi ka kõrvale. Aga kuhu, seda enam ei mäleta.

Olen vanahalvaga100% nõus. Ma tulin tööle Rapla rajooni Sooniste sovhoosi 1971. a. ja tolleks ajaks oli Rapla-Virtsu raudtee hingusele läinud, samas anti majandile võimalus jupp sellest teest üles võtta
ja raudteel olnud relsid omale saada.
Ma ei mäleta enam täpselt markeeringut relssidel, aga kindlasti olid need valmistatud Inglismaal.
Osa virutati tee äärest ära, kuna me kohe kõiki ei jõudnud ära tuua.
Nende tükeldamisel kasutasime just vanahalva meetodit.
Põhiliselt kasutasime neid betoonitööde juures.

Virtsu teesse pandi miski ebaõnnestunud inglismaalt tellitud rööpaseeria, mis osutus suurema koormusega liinide jaoks liiga pehmeks.

Idaregioon, täielik pärapõrgu.

Kärdlas avastati mõned aastad tagasi ühe maja remondi käigus 1913 aasta relsid.

http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid8_selirand2.html

speedsta kirjutas:Idaregioon, täielik pärapõrgu.

Kui kõrge relss on?
Kui mingi alla 10cm, siis väliraudtee oma. Narva jõe äärne või?

(Tahaks piltidel näha seal leiduvaid õhkulastud väliraudteede jäänuseid)