www.militaar.net

Tartus on hea autoremonditöökoda, kus näiteks töötavad ja üliedukalt silmakirurg ja tuumafüüsik. Teevad korda asju, millega ka autofirma esindused jänni jäävad.
Ise tahtsin 100% minna ajalugu õppima, aga 11 klassis see punane jama võttis isu ära. (1987.a.). Nüüd olen muusikakooli dire.

gruppen kirjutas:Tunnen ja nagu oleks. Kuigi mitte TÜ oma konkreetsel juhul.
Minul oli laias laastus teada kuhu ja kelleks selle haridusega saab pürgida- mitte, et ma kusjuures oleks siis nendel kohtadel, läks paremini . Riigieksamite koondtulemuste järgi ei olnud ma pingereas kõige esimene vaid pigem keskmiste seas (nõrk oli kirjand näiteks, keeled ja ajalugu oli tipp-topp), vestluse tagajärjel tõusin teisele kohale ning maandusin lõppkokkuvõttes riigieelarvelisele kohale. Mingeid eesmärke olümpiaadil I-III tulla ei seadnud, vanamoeliselt võtsin ka üpris rahulikult ja vabalt. Kui huvi on siis paistab see ka välja (ka riigieksami vastustes ja sisseastumis katsetel), kui ei ole ja tegemist on ainult projektiga saada ajalooalane kõrgharidus siis... ilmselt selle idee nõrkusest antakse siis ka varsti märku.
Olen ka täheldanud, et kui ajaloohuvi piirdub üldjoontes tunnis saavutatud hindega "5" siis on seis samane. Mis see põhiline huvi on ka ajaloos, kui tohib küsida?

Tänud vastuse eest!
I-III koht olümpiaadil tagaks lihtsalt otsese sissepääsu Tartu Ülikooli, teeb elu lihtsamaks. Mind on väiksest saadik ajalugu huvitanud, eriti sõjaajalugu - kõrgkeskaeg ning II maailmasõda on kõige südamelähedasemad, sh Eesti sõjaajalugu. Olen soetanud ka mitmeid raamatuid, nagu näiteks "Maailma lahingud" , "Teine maailmasõda päevast päeva", "Euroopa ajalugu", huvist püstolite vastu sai hiljuti soetatud ka paljukiidetud Maxim Popenkeri "Modern Combat Pistols" - neid on veel, kuid loetletud raamatuid hindan kõige kõrgemalt. Mulle meeldib lugeda ning raamatutesse tasub investeerida. Tunnis pole ma ka mingisugune mõttetu töllmokk, kes targutab kõvasti, kuid tegelikult mitte midagi ei jaga. Neid nähtud küll, kes õpikuga saavutavad palju, kuid silmaring on ümmargune null. Arvestuslikes töödes lisan vahetevahel huvitavaid fakte, mida õpikutes alati kirjas pole.
Samuti tegelen aktiivselt ka mälumänguga, nii koolinoorte kui ka täiskasvanute klassis - teadmisjanu on suur.
Enne töid on mul tavaks teha suur konspekt, et teadmised paremini meelde jääksid. Need 5-8 lk kokkuvõtted enne arvestuslikke töid suutsid mõne mehe hindeid 11ndas klassis paremaks teha. Ajalugu on paljudele pinnuks silmas, ei viitsita seda eriti õppida ning üks lihtne kokkuvõte võib mõne mehega imesid teha

Igatahes, ajalugu on minu trumbiks ning see saab minult ka kõige suuremat tähelepanu. Ma olen suur huviline ning sellepärast mõtlesingi, et tasuks seda ka edasi õppida. Õpetaja soovitas, et Tartu Ülikool poleks üldsegi paha mõte. Siiski ei saa end oma teadmiste poolest võrrelda mõne kaasfoorumlasega - kuid eks ma olen noor ka veel, küll need muudkui kogunevad
Inglise keel on mul hea, kirjandeid oskan kirjutada ning ajalugu on muidugi tip-top. Ajaloos vajalikku järeldusvõimet ja loogikat jagub samuti. Numbriline mälu on hea, aastaarvud jäävad kergelt meelde.
Tartu Ülikoolis on ajaloos lävendiks 82 punkti, kõik kolm eksamit (kirjand, võõrkeel, ajalugu) on võrdse kaaluga. Seega peaks kõigi eelduste kohaselt sisse saama küll. Lihtsalt ma mõtlesin, kui mõttekas see valik majanduslikust vaatevinklist on.

Eks see kõlab paraja eneseupitamisena, kuid püüdsin oma ajaloohuvi teile kirjeldada

Parimat soovides,
Uku

Anonymus kirjutas:Mina astusin 2005 aastal Tallinna Ülikooli Ajaloo instituuti. 2008 aastal kaitsesin oma BA töö ja praegu olen sama kooli MA esimesel kursusel. Uurimisteemaks on põhiliselt Eesti Vabadussõda. Instituut on heal tasemel aga vahel on liiga palju bürokraatiat.

http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=4329
http://www.ai.ee

Suured tänud vastuse eest! Polnud varem Tallinna Ülikoolile väga mõelnud. Ega mulle Tartu linnana väga ei meeldi, Tallinn olekski parem koht. Uurin kindlasti nende kodulehte ning hakkan ka selle variandi peale mõtlema.

Uku

Uku kirjutas:Polnud varem Tallinna Ülikoolile väga mõelnud. Ega mulle Tartu linnana väga ei meeldi, Tallinn olekski parem koht. Uurin kindlasti nende kodulehte ning hakkan ka selle variandi peale mõtlema.

Ähh, Tallinna Ülikool Tartu Ülikool on ikka Tartu Ülikool ning mingi Tallinna Ülikooliga mis alles tekkis, ei saa võrreldagi.

Ok Marissa, ei hakka sinuga sõna-sõda pidama, et kumb on parem või halvem. Kui veel keegi ei tea siis Tallinna Ülikooli Ajaloo instituut on endine Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut mille juurde on toodud õppeosakond. See peaks olema piisavalt hea argument näitamaks ka meie instituudi pädevust aga ärme nüüd hakka selle üle ka vaidlema.

Ma läksin kah Tartu sel aastal, ajalugu õppima, riigieelarvelisele kohale ei saanud, riigieelarvevälisele sain sisse, loodan, et saan hakkama, nimelt avatud ülikoolis õpin ma. Ajaloo vastu tundnud huvi juba lapsest saati, lapsena oli üheks lemmiklektüüriks "Roimar number üks" ja juba lapsena sain ma aru, et midagi ses raamatus viltu on, aga see selleks. Ise loodan kenasti õppida ja lõpetada kah, tegin just MTÜ, loodan pisut toetust saada ja järgmiseks suveks pisikese muuseumi teha, nuh kas just muuseumi, aga Ajalootoa vähemalt. Kogun vanavara ja tegelen detektimisega ka, niisiis loodan mingil määral ühildada hobid ja elukutse. Uhh sai jälle pikk ja segane jutt....

Inglise keel on mul hea, kirjandeid oskan kirjutada ning ajalugu on muidugi tip-top.

See on hea, et on hea! Vähegi tõsiseltvõetava ajaloolasena (kui Sa ei ole ajaloolane ämeerikamaal ja ei uuri indiaanlasi) pead Sa aga oskama saksa keelt, ja seda mitte oktoberfestil hakkamasaamise tasemel!

Anonymus, ehkki Sa oled head tööd teinud, ei kannata kilulinna Tartuga kuidagi võrrelda, siinkohal Marissaga absoluutselt nõus!

jackpuuk kirjutas:Anonymus, ehkki Sa oled head tööd teinud, ei kannata kilulinna Tartuga kuidagi võrrelda, siinkohal Marissaga absoluutselt nõus!

jackpuuk kirjutas:Anonymus, ehkki Sa oled head tööd teinud, ei kannata kilulinna Tartuga kuidagi võrrelda, siinkohal Marissaga absoluutselt nõus!

Taoline vaidlus ei vii tegelikult kuhugi. Eks mõlemal ülikoolil ole omad head ja vead. Kõik sõltub ikkagi erialalisest spetsialiseerumisest. Näiteks keskaegse arheoloogia vastu huvi tundvatel inimestel soovitan küll astuda Tallinna Ülikooli. Aga see on üksnes minu arvamus.

Näiteks keskaegse arheoloogia vastu huvi tundvatel inimestel ...

Arnold kirjutas:

Näiteks keskaegse arheoloogia vastu huvi tundvatel inimestel ...

Jah...keskaja arheoloogiat pidasin ikka silmas

Olen lõpetanud TÜ ajaloo. Igati kiidan. Teaduskonda, mitte ennast. Tartu võrreldes Tallinnaga ka hoopis mõnusam linn. Eks me mäleta seda Tallinna ülikooli tekkimise lugu, sai selline poolvägisi tehtud teine. Nii et...soovitan soojalt.

Karuke kirjutas:No mina olen näide ajaloo-huviga insenerist.
Noorpõlves oli ajalugu põhiline lemmik ja nagu austet teema algataja mõtlesin minagi oma elu sellega siduda.
Nii siiski ei läinud ja täpselt samade kahtluste tulemusel (mis edasi?)
Ajalugu on hobi, enda jaoks, püüne peale ei trügi.
Kuid kunagi loodan üht teist ka näiteks arheoloogi "relvastuse" tarvis välja nuputada

Täpsustan ! Ei pidanud silmas seda et inimesel ei võiks olla palju hobisid ja/või huvisid. Pidasin silmas pigem kontingenti kes käib ülikoolis diplomi pärast. Ning tööl tegeleb 95% ajast kõige muu kui töötegemisega.

Karuke kirjutas: No mina olen näide ajaloo-huviga insenerist.
Noorpõlves oli ajalugu põhiline lemmik ja nagu austet teema algataja mõtlesin minagi oma elu sellega siduda.
Nii siiski ei läinud ja täpselt samade kahtluste tulemusel (mis edasi?)
Ajalugu on hobi, enda jaoks, püüne peale ei trügi.

Teine näide on siin.
Ajalooga sai päris tõsiselt omal ajal tegeletud, ja (üheks) hobiks on jäänud see siiani, kuid toona sai eelistatud insener-tehnilist kõrgharidust. Ikka samadel, nõukaaegsetel põhjustel (ehk lühidalt: üks hetk võib selguda, et oled pool elu valetanud). Täna veidi teised ajad, aga ikkagi.
Eks selle eriala valikuga on sedasi. Huvi peab olema. Kulutada hulk aastaid ülikoolis erialal, mis sind tegelikult ei tõmba .. kas on mõtet, pole ise rahul ja hiljem pole ilmselt teised sinu tööga rahul. Samas, peale kooli (kui mitte enne) selgub alles tegelikult, kas jääd sellele või mitte. Põhjusteks võivad olla nii huvide muutumine, kui ka pragmaatilised vajadused, ja kõik muu sinna vahele. Hilisem täiendamine, ümberõpe või mingi ala lisaks õppimine, pole mingi häbiasi, elu muutub, vajadused muutuvad. Jackpoti püüdmine on mõtetu.
Muideks, naljata, poliitika on jah üks "tasuvamaid väljundeid" sellel erialal.

Dan kirjutas:Never say never. TTÜ kohta julgen väita, et kõik ei ole nii kuldne, nagu nende reklaamlaused seda väidavad.

Selles osas pole TTÜ küll mingi ere näide.