Markovi lugu: näide käpardlikust kriisikommunikatsioonist

[Kapten Trumm]

Teema eesmärk oli näidata, kuidas Eestis ei suudeta isegi niivõrd väikse probleemi haldamisega hakkama saada ilma, et asi katastroofimõõtmesse meedias ei paisu.

Vanasti oli Q-GSM reklaamlause "Räägi inimestega".

Kogu asjal oli üks väike tagamõte.

Samasugune puudulik (et mitte öelda äärmiselt käpardlik) infohaldus käib meil rutiinselt kaasas ja riigikaitse probleemsete sündmustega. Kui jalaväekompanii saatmise ja hukkunutest-vigastatutest teavitamisega saadakse hakkama juba täitsa kenasti, siis meenutame teatud asju nagu

1. hiljutine A-50 intsident
2. 10a arengukava pressiversiooni arutelu siin
3. praktiliselt iga paraadi kommenteerimise üle irvitamine siin.

Sakslased ütlevad "kleines loch, grosse schaden". Heast ja toredast plaanist sai lõpuks mis? Kui Eesti ajakirjanike hulgas oleks kogemata olnud 3-4 sõjanduse asjahuvilist, siis oleks kamin oma arenguplaani meedia kopi-peist versiooniga ajalehes seina naelutatud.

Kõige totram oli see A-50 lugu, kus foorumites oli ammu juba tuvastatud fotode järgi, kus A-50 teolt tabati ja Luftwaffe saidil oli ammuilma vastav info (koos vene hävitajte "järellooga") üleval, siis Eesti meedia peksis vahtu mingi vildaka Lätist pärineva infoga. Põhjusel, et neil puudus otsene info kaminast/peastaabist - sealt reageeriti järgmine päev (ilmselt põhjusel, et ega vaene Tali kah ei teadnud, mis toimus).

Sodur.ee kasutajad olid tükk maad informeeritumad kui peastaap.

Vastavatel erialadel õpetatakse seda muide esimesel kursusel

[Lemet]

Niisiis...

Euroopa Komisjoni õigus- ,vabadus- ja turvalisusküsimuste pressiesindaja Michele Cercone lükkas ümber välisminister Urmas Paeti väite, et Sergei Markovi viisakeelu tühistamist nõudis ka üks komisjoni kõrge esindaja.

Euroopa Komisjonist öeldi, et panna kedagi viisakeelu nimekirja või sealt ära võtta on üksnes liikmesriigi pädevus, teatas KUKU raadio.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=25897023

[LeBon]

No Hololei ju juba andis mõista, et lisaks ametlikele seisukohtadele eksisteerivad ka "koridorivestlused"...
Lang küll Ringvaates põhjendas lihtsurelikule justkui veenvalt, miks ta teisiti käituda polekski saanud aga lugedes Markovi johanbäckmanlikku intervjuud Postimehele, pole kahtlustki, et kui juriidiliselt vähegi võimalik, tuleks seda kaabakat peetida niipalju kui seaduste raames vähegi võimalik.

[toomas tyrk]

Ilmselt uudis samast sarjast

Kolmeaastase pausi järel tuleb kokku Eesti–Vene transpordikomisjon
http://www.epl.ee/artikkel/478845

[Närakas]

Ilmselt uudis samast sarjast

Kolmeaastase pausi järel tuleb kokku Eesti–Vene transpordikomisjon
http://www.epl.ee/artikkel/478845

Aga mis tolku sellest on???? Võttes arvesse seda kuidas (jõuliselt) venemaa arendab oma sadamate infrat siis oleks meil mõtetu loota transpordi mahtude suurenemisele - pigem, kas samale tasemele jäämine või vähenemine.
Selle uudise tulemusena saab kilusadam ainult tuld, et veel mõnisada miljonit betooni merre valada
Aga sibulate poolt kaval käik....

[Lemet]

Ilmselt uudis samast sarjast

Kolmeaastase pausi järel tuleb kokku Eesti–Vene transpordikomisjon
http://www.epl.ee/artikkel/478845

Aga mis tolku sellest on???? Võttes arvesse seda kuidas (jõuliselt) venemaa arendab oma sadamate infrat siis oleks meil mõtetu loota transpordi mahtude suurenemisele - pigem, kas samale tasemele jäämine või vähenemine.
Selle uudise tulemusena saab kilusadam ainult tuld, et veel mõnisada miljonit betooni merre valada
Aga sibulate poolt kaval käik....

Kui Sa nüüd Ust-Luugat silmas pead, siis seda on "jõuliselt" juba viimased 20 aastat arendatud. Ja arendatakse siiamaani, kui veel ära pole surdud. Aga piisab sellest, kui aasta-kaks järgemööda tuleb korraliku külmaga talv ning transiidimahud on taas tagasi. Sest see Soome lahe tagumine sopp kipub vähe kõvema külmaga kõvast kinni külmuma. Aga teistpidi on muidugi suht mõttetu mingit äriplaani millegi nii ettearvamatu kui meite idanaaber peale üles ehitada. Mida on kasvõi Soome kogemus viimaste aastakümnete jooksul korduvalt näidanud.

[Närakas]

Ilmselt uudis samast sarjast

Kolmeaastase pausi järel tuleb kokku Eesti–Vene transpordikomisjon
http://www.epl.ee/artikkel/478845

Aga mis tolku sellest on???? Võttes arvesse seda kuidas (jõuliselt) venemaa arendab oma sadamate infrat siis oleks meil mõtetu loota transpordi mahtude suurenemisele - pigem, kas samale tasemele jäämine või vähenemine.
Selle uudise tulemusena saab kilusadam ainult tuld, et veel mõnisada miljonit betooni merre valada
Aga sibulate poolt kaval käik....

Kui Sa nüüd Ust-Luugat silmas pead, siis seda on "jõuliselt" juba viimased 20 aastat arendatud. Ja arendatakse siiamaani, kui veel ära pole surdud. Aga piisab sellest, kui aasta-kaks järgemööda tuleb korraliku külmaga talv ning transiidimahud on taas tagasi. Sest see Soome lahe tagumine sopp kipub vähe kõvema külmaga kõvast kinni külmuma. Aga teistpidi on muidugi suht mõttetu mingit äriplaani millegi nii ettearvamatu kui meite idanaaber peale üles ehitada. Mida on kasvõi Soome kogemus viimaste aastakümnete jooksul korduvalt näidanud.

Kaks külma talve - mina mäletan, et viimane külm talv oli vist aastal 2000 ja edasi ei ole Soome laht kinni külmanud.

[Lemet]

On ikka, ja jäälõhkuja on oma tööd usinasti pidanud tegema. Aga selles osas on Sul õigus küll, et õiget KÜLMA talve ep ole siinkandis jah viimased kümmekond talve olnud. Nii et huviga ootaks-vaataks, mis külma talvega siin saama hakkab. Seda enam, et hoolimata sest jäälõhkumise tasust, mida laeva maksavad, (olgu jääd või mitte), ei ole vistist meil erilist jäälõhkumise võimekust endal eriti olemas. Vähemasti kerkib see jäämurdjate Canadast vm. rentimise teema ikka pidevalt jaheduse saabudes üles. Ja ka selle ainukese "Tarmo" aeg hakkab vaikselt ümber saama. Eelmisel aastal igal juhul teati rääkida, et kui kohe liigutama ei hakata, siis jääb meil mereteede lahtihoidmise võimekus peagi nulliks ning riik kaotab selle tulemusena ligi kümme miljardit krooni jäämurdetasudes.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=295704

Samuti on olemas dokustaat, mille leiab Googlist üles pealkirja alt "Jääolud Eesti vetes" ning mis on kah üks peris huvitav lugemismaterjal
Ning millest lähtub, et kui Soome sadamaid teenindab 9 jäälõhkujat ja Venemaa omi 11, siis Eestis paiknevat 11 sadamat teenindab vaid 1,5 jäämurdjat, ligi poole sajandi vanune Tarmo ja 0,5 laeva alla minev EVA. Aga muidugi on meile ääretuks kergenduseks teadmine, et vajaduse korral saame Rootsist sealasuvaid vabu jäämurdjaid rentida. Juhul, kui neil sel hetkel just kuskil mujal midagi muud targemat teha pole...

[Qtec]

Kui peaks tõesti korralik külm talv tulema, siis oleme meie sama moodi perseli nagu venelased ning arvatavasti isegi oluliselt rohkem. Mäletate juba kord olnud talve, kus (oli vist Liina Tõnisson see tol hetkel otsustaja) oldi seisus umbes nii, et sadamad on kinni külmunud, jäälõhkujaid pole (vähemasti piisavalt võimsaid mitte) ning raha kiireks aga väga kalliks rentimiseks ka pole. Seis oli vist isegi lausa selline, et kas maksame pensionid välja või keerame Eesti transiidi ja ekspordi kraanid kinni. Võin ka liialdada ning ka mälu võib alt vedada. Sellegipoolest, Venemaal peaks neid jäälõhkujaid olema ning kui on korralik külm talv, siis on ka meie sadamad enam-vähem jääga kinni ning kogu asi taandub vaid sellele, kellel on ja kellel pole jäälõhkujaid. Minu teada pole meie jäälõhkumisvõimekus tollest kriisiajast saadiks eriti paranenud.
Kui tuleb soe talv. On ka seal sadamad lahti. Tuleb keskpärane talv, siis võib tõepoolest loota, et teispool Narva joont on jää ning siinpool lahtine vesi.

[Qtec]

Eelmine talv lausa elasin kaasa igasuguste jääkaartide abil sellele mere külmumisele. Seda just selle mõttega, et ida pool tekiks piisavalt paks jääa ning meil ok olukord samas oleks. Lõpuks vist 25cm paksuseks ikkagi venitas välja seal Peterburi all.

[Närakas]

No kõik ju õige, aga selle vahega, et jäälõhkujaid on vaja sadamate ja lahtede jääteede lahti hoidmiseks kuni külmumispiirini (e kohani kus algab vaba vesi)."Külma ja mõõduka talve korral ulatub jääpiir Läänemere keskosast Hiiumaa põhjatipuni, seega vajavad jäämurdmisteenust kõik Soome lahte suunduvad laevad. " Kogu Soome lahe külmumist tuleb ette suhteliselt harva ja eeldatavasti teevad sibulate 18 jäälõhkujat, mis on Soome lahel oma parima külmadel talvedel ja seda eeldusel, et Ust Luga põhjani läbi ei külmu

[Lemet]

No kõik ju õige, aga selle vahega, et jäälõhkujaid on vaja sadamate ja lahtede jääteede lahti hoidmiseks kuni külmumispiirini (e kohani kus algab vaba vesi)."Külma ja mõõduka talve korral ulatub jääpiir Läänemere keskosast Hiiumaa põhjatipuni, seega vajavad jäämurdmisteenust kõik Soome lahte suunduvad laevad. " Kogu Soome lahe külmumist tuleb ette suhteliselt harva ja eeldatavasti teevad sibulate 18 jäälõhkujat, mis on Soome lahel oma parima külmadel talvedel ja seda eeldusel, et Ust Luga põhjani läbi ei külmu

Jutt käib ju transiidist. Ja kuna

Jäämurdetöid korraldatakse järgmiselt: jääpiiril kogub iga riigi jäämurdja oma riigi sadamatesse suunduvad laevad karavani ja viib nad läbi jää kohale

, siis mis on odavam, kas maksta vene jäälõhkujatele karavani viimisest Ust-Lugasse või Eesti jäälõhkujale Paldiskisse või Muugasse saamise eest. Kust liiatigi edasine transport raudteed mööda kulgeb, mida toll vist väge pole peedistanud. Soobel teab ehk täpsemalt seda raudtee värki.