Unenägu - pommitamine Eestis ja Eestis ei ole varjendeid.

[Kapten Trumm]

Pildil on kujutatud isevalmistatud puit-muldvarjend Nagasakis, mis asus plahvatuse epitsentrist umbes 100 meetri kaugusel



10 müüti tuumarelvast
http://www.oism.org/nwss/s73p912.htm#Message2451

[alax]

Mis puutub küsitlusse teema päises, siis osa inimesi ei kujuta üldse ette mingeid probleeme. Juba paaritunnine elektri katkestus mõjub osadele inimestele maailmalõpuna. Aga kui peaks pommitamiseks minema, siis pole suurt vahet olid varjendis või ei olnud. Ilma elektrita pole pole mingit elu. Kui kanalas elekter kaob, siis lämbuvad kanad poole tunniga. Lehmi ei saa ka lüpsmata jätta. Mujal tekkivad probleemid on arusaadavamad. Süüa teha ei saa, kütmine ja vesivarustus lakkab, poed ja tanklad ei tööta. Vaevalt et reservgeneraatorid kuigivõrd olukorda päästaksid, eriti veel talvisel ajal.

[Kapten Trumm]

Selleks tulebki enamik kodanikest vedada läbi karastava sõela, kas läbi aja-, asendus-, vms teenistuse. Kui oled ikka praeguse ilmaga nädal aega ilma telgita metsas elanud, siis on üks elektrikatkestus küll suht tühine mure.

Muidu on meil (siis kui veneaja karastusega inimesed on välja surnud) varsti nagu New Orleansis juhtus, kus inimesed ei suutnud isegi plusskraadidega maja teisel korrusel oma eluga toime tulla.

[Madis22]

No näed: Väike-Salatsi lähistele tuligi meteoriit maha.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... 7&l=fplead

[Some]

Kusjuures magalarajooni elanikuna ma ei oskakski praegu pommitamise korral muud tarka ette võtta kui soojad riided selga ja lähimasse parki liduda... Kui aega on. Vedamise korral on pargis ka mõni lohk kus ägedamad hetked veeta. Muidugi radioaktiivse saaste eest see ei säästaks, aga vähemalt ei jääks rusude alla.

[Madis22]

Magalarajoonide elanikele võib huvipakkuv tunduda üks väide, mida hiljuti lugema juhtusin. Nimelt pärast plahvatust võivat suhteliselt hea varje leida (epitsentrist paari kilomeetri kaugusele jäävate) betoonkonstruktsioonis korrusmajade keskmistelt korrustelt , kuhu jõuab vähem kiirgust maapinnalt ja majade katustelt. Kui aknaavad kinni laduda (liivakottidega?) võib suhteliselt vähese vaevaga saavutada varje väärtusega PF100. Veelgi suurendab ellujäämisvõimalusi püsimine ruumides, mis ei külgne välisseintega nagu näiteks hrustsovkade sansõlmed.

[Some]

Kusjuures ega ma seda tuumalööki nii väga kardagi, pigem seda kui üritatakse suurtükkide või pommidega kvartalit maatasa teha, et tankidel oleks turvalisem läbi vurada... Siis ei tahaks olla ei lagedal, ega ka kokkulangeva maja lähedal. Puud/kraavid/künkad suudaks vast paremini kaitsta.

Radiatsiooni korral on vast kõige mõistlikum pärast pauku vastutuult plahvatuse epitsentrist eemale ära liikuda? Muidugi ei tea kui kiiresti radiatsiooni tase aja jooksul langeb, kui paari päevaga, siis võib sellel keskmise korruse ideel isegi jumet olla. See on nüüd see koht kus lisaks talupoja loogikale võiks miskid konkreetsed teaduslikud soovitused mängu tulla...

[Kapten Trumm]

Ainult PF (protection factor) väljendab ikka ülesurvet PSI-des, mida ehitis taluma võimeline on

Tallinna kesklinna kohal toimuva tüüpilise vene 750kT tuumarelva õhuplahvatuse korral jäävad püsti ehk kaugemad Õismäe ja Lasnamäe paneelmajad, et seal varjuda saaks.

Kiirguskaitse mõttes aga on asi õige - gammakiirguse puhul on oluline aineosakeste arv, mis on sinu ja kiirgusallika vahepeal. Tihedamat materjali on vaja vähem, hõredamat rohkem. Seepärast on plii tegija kiirguskaitsematerjal. Uraan oleks veel parem, aga see on raskesti saadav. Mida rohkem materjali on vahepeal, seda rohkem kiirgus nõrgeneb. Siiski ma arvan, et kõige parem koht on siiski betoonmaja keldri keskosa. Kiirgus levib nimelt otsejoones ja kui sa istud maapinnast madalamal, siis külje pealt ei pääse suurt midagi ligi ja üleval on vastas lagede paksune betoon (eeldusel, et fallout ei pääse ruumidesse sisse).

Seepärast tehakse ka varjendid kergelt "künkana", et lae peal asuva kiirusmaterjali ja sees olijate vahel oleks võimalikult palju pinnast.

Alfa ja beetakiirgus siseruumides olijat ei häiri, need on ohtlikud üksnes kaitsmata inimesele.

Betoonmaja kelder plahvatusvarjendina on vilets seepärast, et maja vajub keldrile peale ja kui kelder terveks jääb, pole ilmselt enam kedagi, kes teid välja kaevaks. Asukad lihtsalt lämbuvad seal ära - kui säilib hermeetilisus, siis iseenda CO2, kui hermeetilisus kaob, siis puhkevate masstulekahjude vingu ja hapniku ärapõlemise kätte.

[Kapten Trumm]

Radiatsiooni korral on vast kõige mõistlikum pärast pauku vastutuult plahvatuse epitsentrist eemale ära liikuda?

Välja arvatud siis, kui sa liigud selleks epitsentri suunas - tuul puhub sulle sodi peale. Siis minnakse risti tuulega. Oluline on arvestus, et saastepilv ja selle jälg maa peal venib tuule suunas pikerguseks - marsruut peab tagama võimalikult kiire väljumise selle mõju alt.

Muidugi ei tea kui kiiresti radiatsiooni tase aja jooksul langeb, kui paari päevaga, siis võib sellel keskmise korruse ideel isegi jumet olla. See on nüüd see koht kus lisaks talupoja loogikale võiks miskid konkreetsed teaduslikud soovitused mängu tulla...

Tavaliselt arvestatakse radiatsioonivarje kasutamise ajaks 2 nädalat. St selle aja järgi varutakse toitu, vett, medikamente, kütust. Siiski tugeva saastuse piirkonnas võib see aeg olla ka mitu kuud - oluline on ohutu kiirgustaseme saabumiseks kuluv aeg. Kiirgustase langeb küll kiiresti - mida käredamini kiirgav isotoop, seda kiiremini languneb, kuid kui algtase on väga kõrge, siis läheb kauem. Nõrga kiirguse korral võib ka paar päeva olla. Arvestada tuleb, et radioaktiivne kiirgus on kumulatiivne - viibides 10 minuti kaupa 5 korda väljas, saadakse sama doos, mis 50 minutiga.

Põhimõtteliselt on radiatsioonivarjel ja varjendil 2 erinevust (kuigi tavaliselt ehitatakse neid 2 in 1). Radioatsioonivarje peab võimaldama seal viibida pikka aega. Plahvatusvarjendi võib teha ka ilma ventilatsioonita - peaaasi on tugevus. Seal ollakse lühikest aega -kaitseks lööklaine, inoniseeriva ja valguskiirguse eest.

Radiatsiooni kohapealt on vahe, kuidas plahvatus toimub. Kõrgel toimuv õhuplahvatus tekitab väga vähe saastet. Kõige rohkem tekitavad maapealsed plahvatused. Linnasid ja nn soft-target'eid hävitatakse õhuplahvatustega, kindlustatud märke (raketibaasid, punkrid, lennuväljad) aga maapealse plahvatusega.

Nagu ütles üks NATO kindral - miks eeldatakse, et iga suurlinn üheainsa pommi saab. Näiteks Moskva oma eeslinnade ja sõjaliste rajatistega võib saada ühe strike package raames ca 100 lõhkepead, nendest osa lõhatakse maapeal. Pärast on selle koha peal lage plats, tohutud tulekahjud ja kiirgustase vähemalt 10 000 röntgenit tunnis - ellu ei jää isegi Moskva metroos varjunud.

[Some]

See varjenditeooria on muidugi kena, aga mind huvitab just mida üks keskmine Tallinna magalaelanik peaks hetketingimustes ette võtma? Sest nagu ma aru saan siis mingit kordineeritud tsiviilkaitset hetkeseisuga meil eksisteeri. Parimal juhul on piisavalt aega et mõni spetsialist peab raadios/teleris kõne elanikkonnale näpunäidetega, halvemal juhul on massimeedia maas ja toimib ainult paanikas inimeste džunglitelegraaf...

Nii et - paneelmagala elanik saab teada et kohe toimub suuremat sorti rünnak linnale. Mida teha enne rünnakut ja mida pärast? Teeks asja huvitavamaks ja tooks välja eri variandid - suurtükilöök või vaippommitamine linnaosale, või siis üks-kaks tuumapead Tallinna strateegilistele objektidele? Lihtsaim ja loogilisim tegevusvariant tundub 2-3 korda sügavalt sisse hingata ja siis koordineeritult paanikasse sattuda...

[Kapten Trumm]

Ennetame olukorda. Võtma võimalikul kaasa oma pereliikmed, dokumendid ja väärtasjad ning kaduma paanikat ja ummikuid tekitamata Tallinnast vähemalt 100 km kaugusel asuvate sugulaste juurde. Niiet lugupeetud kutselised ja mittekutselised kodumaakaitsjad, paljudel teist on sellise asja peale mõeldud?

Tuumaversiooni puhul soovitatavalt umbes Haapsalu-Paide-Jõgeva joonest lõuna poole. Varjumine on probleemne, sest lõviosa varjendikõlbulikke ruume on maa-alused garaazid ning seal ripub arvatavasti garaazikooperatiivi tabalukk sellel hetkel ees. Pealegi on varjendikohti Tallinnas ca 10%-le elanikest.

Mittetuumaversiooni puhul tuleb muidugi kasutada ka muid sobivaid kohti, sest enim kahjustusi tekitavad lendav klaas, killud ja sodi.

Kõik sõjalised variandid eeldavad tegelikult Tallinna elanike (v.a elulised ametid - arstid, päästjad, veevärgimehed jne) evakueerimist. Milleks mingeid ettevalmistusi täna pole tehtud.