www.militaar.net

Nagu näha, oskavad partjankadest rääkida paljud - Borja jõudis enne mind ära rääkida selle peamise asja juures. Sokid+kirsad=seened
Aga sääresidemetest ei kippu ega kõppu

Jalarätil veel see eelis, et täidab ka sääreosa ära, lumi ei lähe sisse. Ka kummikutesse soovitan soojalt, ise kasutan ka praegu. Justnimelt, sokk alla ja rätt peale, mitte vastupidi. Korralikult seotud rätt ei nihku kuhugi.

Aga sääresidemetest - milles nende efekt üldse oli?

Tere.
Mul on tunne, et tegu on siiski Vene sääresidemega.Võib olla isegi mitte I, vaid hilisem,II MS aegne.Viimati olid mul sääresidemed aastat kaks tagasi.Suurus täitsa vastab sinu poolt antule.Ise ma ei teadnud, millega tegemist, kuid üks jänki, kes sääresidemed ostis, ütles, et need on NL omad.Värvus oli rohekas-hall, materjal nagu kergelt elastne ja veniv, et oleks mugav tegutseda.Üldiselt, paistab olema suht väheliikuv kaup.15 aasta jooksul mulle ainult kaks korda juhtunud.

Tänud stilett, vahepeal läks täitsa jampslikuks jalaräti jutuks

Teema sobiks vist enam "muu varustuse" rea pääle. Kuulun ise põlvkonda, kes pole enam jalgrättide "mõnudest" osa saanud, seetõttu ka päris vahva vanemate meeste möödund aegade pajatusi lugeda.
Minu kätte on ka üks selline sinakashalli tooni (üksik) jalarätt või "pinde" kunagi toodud (nagu neid vist kunagi eesti keeli ka kutsutud on).
Väideti siiski, et EW aegne. Kuid võib juba ka mingi nõuk-asi olla.
EW Kaitseväes kasutatud vastavad toodud kirjeldustele, kuid on ikka sellist rohekat tooni. Kuigi vist kipuvad olema lühemad kui 2,3 m. Tagant järgi täpselt selliseid asju raske määratella, kui pole kindlat allikat, kust tuleb.

äkki tahad ära anda - saaks paari?

Paluks sääresidemeid(pindesid) ja jalarätte omavahel mitte segi ajada!
Ülaloleval pildil saate õppida või mälu värskendada jalarättide e. partjankade sidumise kõrgest kunstist Sääresidemeid olen vist ainult filmis näinud ja neist ei tea ma midagi.

hillart kirjutas:Saksa sõdur ei kandnud I MS-s sääresidemeid. Vaid säärsaapaid.

Ei ole õige.
I Maailmasõja jooksul sääresidemeid (die Gamaschen, die Wickelgamaschen) kasutasid Saksa armee lennuvägi (Flieger), ründepataljonid (Sturm-Bataillone) ja alpiküttid (Gebirgstruppen). Kuigi jalaväelaste jaoks olid ettenähtud lühikesed jalaväesäärsaapad (Infanteristiefel) kasutasid paljud saksa sõdurid just sääresidemeid. Sääresidemete populaarsus Saksa jalaväelaste hulgas kasvas nii kiiresti, et väejuhatus (Heeresverwaltung) pidi 1915. aasta jooksul käsitlema ettepaneku sääresidemete ametliku kasutusele võtmise kohta, mis oli kokkuvõttes ikkagi tagasi lükatud, sest Heeresverwaltung arvas, et sääresidemed jälaväelaste tervisele kahjulikud. 1917. aastast sääresidemete kasutamine Saksa armees oli pea üldine; selle põhjuseks oli toorainete puudus, mis ei võimaldanud rahuldada armee vajadust saabastest (isegi sääresidemed oli sõja lõpus Ersatzstoff´ist). Ka ohvitseride hulgas olid sääresidemed populaarsed, mida on näha erinevatel fotodel.