www.militaar.net

Gideonic kirjutas:Muidu Hillarti jutuga nõus, agavastav suhtumine tuleb tõenäoliselt mitte riigi vaid rahvastiku suurusest. Nimelt, kui tundrariigid nagu Soome ja Norra, kus paljudes kohtades on tõesti väga inimvaenulik elada, oleme Euroopas üks kõige hõredamalt asustatud riikidest (minuteada isegi auväärt esikoha omanik).

Eesti: 29 in / km2
Soome: 16 in / km2
Rootsi: 21 in / km2
Norra: 12,5 in / km2

Islandist ei hakka rääkimagi. Üldiselt on nii, et mida põhja poole, seda hõredam see elu on. Eestis on pindala kohta väga palju looduskaitsealasid, mis paljuski kitsendab valikut aga imho võiks riik siin tõesti jõulisemalt käituda polügoonide suhtes.

Ei no. Numbrid ja statistika on tore asi.
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_co ... _of_troops
Selle tabeli järgi oleme me lausa maailmas teisel kohal kui arvestada kui palju meil on 1000 elaniku kohta (Total per 1000 capita) välja õpetatud sõdureid.
1. Põhja - Korea - 249,3
2. Eesti - 175
3. Iraan - 162,7
...
9. Soome - 97,4
14. Iisrael - 84,7
26. Rootsi - 36

Kuigi selle vist peaks panema naljarubriiki, kui üks kõige sõjakam rahvas maailmas

Unistada ju võib.

220 000 reserv? Isegi Pätsu ajal oli 140 000.

Eestis võib praegu reserviks arenenud riikide kontekstis lugeda selle 16 000se opstruktuuri. Sellega kukub Eesti pingereas mis koliseb. Täpsemalt tuleb 11,4 sõdurit, mis jääb naabermaadele kordades alla.

Peamiselt tänu meie reservidega töötamise nullvõimekusele (ja tahte puudumisele).

Kapten Trumm kirjutas:
220 000 reserv? Isegi Pätsu ajal oli 140 000.

Eks sinna on arvatud kõik kes on saanud mingi sõjalise väljaõppe Nõukogude relvajõududes. Mu 57 aastane isa on kah arvatud Eesti Kaitseväe reservi, kuigi ta ei ole elus kunagi kokku puutunud Kaitseväega.

Kae kapteniherra, valitsuse kirumine siin ei aita, see reservi ja relvajõudude probleem on palju laiem ja vanem, sellest sai juba vesteldud ka SKP %-di panustamise teemas.
Ükski valitsus EV taasloomise ajast pole probleemiga tegelenud, kui nüüd Ansipi valitsus tahaks sellega tegeleda, siis oleks see surnult sündinud projekt (muidugi ei saa ma väita, et nad tahaksid sellega tegeleda). Iga valitsus, kes oleks peale hmm. 94-95-at aastat sellise jutuga välja tulnud, selle laul oleks olnud lauldud. Sellegipoolest pole minu silmad näinud ühtegi valitsust, kes ei hoiaks lihtsalt oma kohast ja kasust kinni, rahvas ja riik huvitab neid ainult niikaua kuni need neile sisse toovad. Seda näitasid ka viimased omavalitsuste valimised, hmmm. kas keegi mäletab mitmes omavalitsuses on Reform ja kesikud koalitsioonis?
Rahvas aga kirub valitsust ja kannatab seda mõnuga, rahval küüned enda poole ja kõik loodavad, et see ports mis peaks tulema, see neist ikka mööda läheb. Keegi abstraktne peaks peaks neid kaitsma kui midagi juhtub. Midagi muuta saaks ainult väga pika aja jooksul.
Iga rahvas on oma valitsust väärt ja need mõned üksikud, kes siin riigi kaitsmisest räägivad on erandid, mis kinnitavad reeglit.
Tahaks loota, et mul pole õigus aga elu näitab, et see riik ja rahvas on omadega nii sügaval perssssssssses kui veel olla saab.
Eks see jutt jälle küllaltki teemast mööda on, aga teiste riikide otsuste ja tegemistega võrdlemata ei saa kah jätta.

Oponeeriks seekord jacpuugile. Jahh oleme sygavas ..tas sees. Söduri vormid on sellised et naljamehed nimetavad neid kord "lumehelbekesteks - kelluke" kord moenarruseks. Leiutame jalgratast 10 aastat järjest, et kui suur paks kobe kiire osav tubli on missugune jalaväekompanii ja kirjutame ulmelugusid paberile kui kövasti areneme. Köik see on olemas.

Kuid teisalt on ka teadlikud kodnikud kaitseliitlased, kes pisitasa varustavad ennast millega vaja ja jätavad körva taha eriliselt ajudesse käivaid vöitlusviise. Mis seal kiruda, vaatad ringi ja proovid ja ennäe: sydasuvel on saksa laik hea ja varakevadel sygisel jänkide vana körbevormi laik istub metsapilti sisse. Pyksad 200 krooni eest jalga - kappi ja yks mure vähem.
Ja kui peaks asi pepu poole ette keerama et vabariiki vaja kaitsta, siis kohtume kamraadidega laterna all tänaval, öisel könni teel kaitseliidu maja ees. No ja siis näeb edasi. On ju mytatud mis kole vösa vahel ja vanades baasides ja lumes ja tuisus ja sygisvihams. Myttab siis veel.

Minule isiklikult valmistab suuremat peavalu statistika, mille kohaselt igasugu relvakonflikti korral on viimasel ajal 95% kaotustest - tsiviilelanikkond. Vot see asi paneb pead vangutama. Kogu vee, elekri kanaka ja muu olulise eluolu asjade korraldus tavapärasest keerulisemas olukorras on asi mis tundub olevat kergelt öhus. Kellegi närvisysteem vöib saada tösiselt kahjustatud kui peaks näiteks lasnamäge hakkama joogiveega tagama.

jackpuuk kirjutas:Nagu ma ütlesin, siis lihtsalt nokin natuke , lihtsalt enamik andmeid unustab ära, et Gröönimaa kuulub Taanile, antud teema kontekstis pole see muidugi oluline.

Ei kuulu enam, Gröönimaa on vähemalt aasta-kaks juba iseseisev riik.

kiloTango kirjutas:Eesti: 29 in / km2
Soome: 16 in / km2
Rootsi: 21 in / km2
Norra: 12,5 in / km2

Islandist ei hakka rääkimagi. Üldiselt on nii, et mida põhja poole, seda hõredam see elu on. Eestis on pindala kohta väga palju looduskaitsealasid, mis paljuski kitsendab valikut aga imho võiks riik siin tõesti jõulisemalt käituda polügoonide suhtes.

See lause jäi veidi vildakaks. Pidasingi silmas, et kui põhjala "tundrariigid" välja jätta.

Hmm. tundub et hoopis minu andmed on vananenud, kuigi mingis mälumängu saates (kindlasti oli sel aastal) loeti õigeks vastuseks Taani koos Gröönimaaga, küsimus oli just pindalade kohta.
Murelikuks teebki just see, et igaltpoolt kuuleb ainult hämamist, kas valitsus tahab riigikaitsega tegeleda või mitte, minu jaoks on see küsimus. Enamik rahvast ei taha, vähemalt mitte enne kui neil munad pihku võetakse ja nende autod-telekad-CD mängijad Vasjade omanduseks saavad, siis on muidugi hilja. Kahjuks olen sunnitud tunnistama, et vähemalt pool meie rahvast on idioodid, kes oma kartulikeldrist kaugemale ei näe ja see teeb murelikumaks kui valitsuse hämamine.
Igatahes tahan mina järgmiste valimiste ajal valitavate käest küsida (kui nad muidugi üldsegi suvatsevad valijatega kohtuda), kas meil saab olema riigikaitse või mitte? Vastavalt teen ka mina oma otsused valitavate suhtes.

Tegelikult on gröönimaa autonoomne piirkond Taani kuningriigi koosseisus.

Gfreak kirjutas:Tegelikult on gröönimaa autonoomne piirkond Taani kuningriigi koosseisus.

My bad, on jah. Neil oli mingi iseseisvumine vist plaanis vahepeal, aga jäid ikkagi autonoomseks piirkonnaks.

Opstruktuur 16000 mis peaks tõusma järgmise kümnendiga 25000 peale koosneb üksustest, kellega viiakse läbi kiirmob. jne. Sellele lisanduvad veel ca.3000-4000 muud isikut, kes tegelevad edasise väljaõppe ja muu asjaajamisega ja juhtimisega. Kõigele sellele lisaks on VEEL 30 000 meest varureservis.
Lisaks neile võib lisada veel KL üksused, mis ei kuulu eelnevasse struktuuri.
Kui võrrelda reformitud Rootsi sõjaväega, siis tulevane 25 000-meheline op.struktuur on Rootsi 40 000 võrreldes siiski juba üsna suur asi.

Kes on militaar.netti piisavalt lugenud, on ilmselt sarnastele järeldustele jõudnud. Aga huvitav artikkel ehk ikkagi: http://uudised.err.ee/index.php?06229060

Tsiteerin:
Raportis kirjeldatakse kolme peamist ohuvõimalust ning hinnatakse nendega toimetulekuks vajalikku sõjalist võimekust lähtuvalt riigikaitsesüsteemist, mis pärast praegusi reforme Rootsis teoks saab. Aruande põhjal tuleb Rootsi väiksemate kriisidega edukalt toime. Tõsiseid probleeme toobki kaasa ainult kolmas ohuvõimalus ehk Venemaa üllatusrünnak Balti riikide okupeerimiseks. See võib juhtuda vaid juhul, kui NATO vasturünnak viibib või ilmneb, et NATO ei suuda vastu võtta otsust Balti riikide toetamiseks.

PS. Oleksin tänulik, kui keegi leiaks netiavarustest raporti kohta rohkem infot.

See on raamat. "Till bröders hjälp" on pealkiri. Bo Hugemark on koostajaks märgitud. Internetipoodidest tellides tasub ettevaatlik olla. Sama nime all on rootsi keeles varemalt mitu raamatut ilmunud...