Algas relvade loovutamise kampaania

[Kapten Trumm]

Küsisin juurde, täiendan:

Politsei teavitab avalikult üldsust relvaseaduse § 9 (relva ja laskemoona leid) ja § 44 (soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed) sätestatud kohustest ja annab isikutele, kes mingil põhjusel (teadmatusest, karistuse hirmust vms) ei ole õiguskuulekalt käitunud, võimaluse vabatahtlikult asuda täitma tema seadusest tulenevaid kohustusi.

Isiku suhtes, kes vabatahtlikult on alustanud ebaseadusliku relva loovutamise protsessi, tuleb käsitleda vabatahtlikku käitumist kui õigusvastasust välistavat asjaolu. Kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 sätestab kriminaalmenetlust välistava asjaoluna kriminaalmenetluse aluse puudumise. Kuna õigusvastasust välistav asjaolu on kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks, ei alustata vabatahtlike relvaloovutamiste juhtudel kriminaalmenetlust. Faktilised asjaolud ning karistusseadustik ja kriminaalmenetluse seadustik annavad vabatahtlikele relvade loovutajatele garantii nende suhtes kriminaalmenetluse mittealustamiseks.
Täiendava küsimusena tunti huvi, mis saab kampaaniavälistest relvaloovutajatest – kas nende suhtes rakendatakse sanktsioone ? Vastasime, et vabatahtlik käitumine on kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks ka väljaspool kampaaniat relva loovutamisel. Kampaania kestvuse ajal politsei tegeleb vaid intensiivselt elanikkonna teavitamisega.
Allikas: Politseiamet

Varastasin auto. Algasid süümekad, läheb viin politseisse ära. Kas see toob vastutusest vabanemise kaasa? Minuteada on see seni olnud nagu kergendav asjaolu, mitte alus süüst vabanemiseks?'

Pean silmas nagu seda, et kui ühel päeval Savi Eedik boss on või järgmine vaikiv ajastu saabub, ja kuskil arvatakse, et keegi isik ohtlik ja andmebaasist avastatakse, et ta on loovutanud illegaalse relva - et siis need relva loovutamise toimikud kuskilt välja ei ilmu ja oma teist elu elama ei hakka? Sest paljusid saab ju käsitleda kui ise enda süüdi tunnistamist - omasin kuskilt saadud relva ilma vastava loata? Kui isegi krim vastutust ei tule, siis nt riigisaladuse loa saamisel või teatavale kohale kandideerimisel võidakse sellega hõpsalt ära teha.

Ma üldse ei protesti kampaania mõtte vastu (õige asi), vaid esmapilgul tundub see juriidiline pool suht tekitatud olevat - samahästi võiks ju varsti mõni autovaras ka minna võrdset kohtlemist nõuda? Kui ülalpool toodud viisil käituda, siis on asjaolud ju täpselt samad.

Seaduse mõttes pole ju eri kategooriaid "viletsas seisus relva omamine" või "korras relva omamine", on vaid 1 ja jagamatu "relvade ebaseaduslik omamine ja käitlemine".

Kui asi tõesti nii on, et politsei väänas natuke seadust heas mõttes, siis tuleks sellised loovutamised ka seaduses legaliseerida. Praeguse relvaseaduse järgi on selline relva omamine sõltumata selle seisukorrast ja loovutamisest ühemõtteliselt ju karistatav. Lihtsalt politsei võttis endale seadusandja õigused ja ei karista. Täna pole ju relvaseaduses paragrahvi vastutusest vabanemiseks (tuleks sinna ruttu viia)?

[LeBon]

Kui asi tõesti nii on, et politsei väänas natuke seadust heas mõttes, siis tuleks sellised loovutamised ka seaduses legaliseerida.

No ega kõiki asju ei saagi ju kunagi seadusesse sisse kirjutada. Kõikvõimalikke sarnaseid teoreetilisi näiteid annab välja mõelda teistegi paragarahvide puhul.
Mis puudutab riigisaladuse loa mitteandmist ja muid selliseid asju, siis selleks ei pea olema praegugu mingeid seaduserikkumisi. Põhjuse selliste asjadega peedistamiseks leiab alati.

[Abramis]

Olen jälle ajanud lolli juttu, sry

[nod476]

kõik loovutatud relvad läbivad siis eksperiitsi ja kui keegi avastab, et äkki seda relva kuskil kasutatud näiteks mõrvarelvana siis vist asi nadi...

olen ma õieti aru saanud?

[Kapten Trumm]

Üks, mis evib seisukohta, et riigi ükskõik millise institutsiooni initsiatiivis tuleb alati näha (leida; otsida: konstrueerida) "agat" ning vaatab alati üle õla, et ega ometi....(huvitav küll mille jäänuk või kust see tulnud on?). Sellest tulenevalt nagu lausa otsitaks konfrontatsiooni asjades, kus seda küll kõige vähem võiks leida.
Samas teine maailmavade katsub mõista riigi institutsioonide initsiatiivi pigem kodaniku (kui represseritava?) seisukohast ning mõelda kahesuunaliselt (antud juhul: mina annan relva ja mina saan vastu pisutki turvalisema keskkonna).

Siin pole mingit maailmavaadet, vaid külm juriidiline probleem. Eestis otsustab selle üle seadusandlik võim, milline tegu on kuritegu ja mitte. See on karistusseadustikus kirjas, kus muuhulgas on 5. jagu nimega "Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod", mille alt leiame kenasti paragrahvi 418, mis ütleb, et tulirelva, selle osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise v.a padrunid ebaolulises koguses karistatakse rahatrahviga või 3 aastase vangistusega. Ja ei ole ei relvaseaduses ega KarS-is mingit volitusnormi juba toimepandud teo (ehk relva käitlemise) olematuks tegemisega politsei poolt selle vabatahtliku lõpetamise ja relva loovutamise teel.

Ok. Varastasid auto. Juba esimene sõna ütleb millega tegu. Kui varastasid relva ja viid selle tagasi, koheldakse sind samuti nagu autovarast. Tagasiviimine/loovutamine on vaid kergendav asjaolu.

Lugesid ikka jutu läbi ka või paugutad huupi? Küsimus on selles, et relva käitlemine, mille alla kuulub minuteada ka relva omamine ilma loata ja auto varastamine on KarSi järgi võrreldava raskusastmega kuriteod. KarSi mõistes on ebaseadusliku relva vabatahtlik loovutamine samasugune kergendav asjaolu nagu auto tagasiviimine. Miks
üks osaline pääseb niisama, teine saab krim karistuse?

Küsimus pole mitte selles, et ma oleks sellise möönduse vastu, vaid olen selle vastu, et politsei on endale võtnud seadusandliku võimu funktsiooni- otsustada, mis on kuritegu ja mis mitte. Antud juhul siis relva ebaseaduslik käitlemine peale selle vabatahtlikku loovutamist ei ole, Frontline klubi tegevus oli, autovargus on.

Ehk siseministeerium peab sellise asja siva ära seadustama.

Kui aga viid vabatahlikult relva (ükskõik mis ajaoludel ta siis sinu käes on v.a vargus) on tegu kahe juba täiesti võrreldamatu faktoriga

KarSi järgi aga on võrreldavad, isegi karistused on võrreldavad - trahv kuni mõneaastane vangistus. Ja KarSis on süü välistamise asjaolud ka selgelt kirjas, muuhulgas pole seal sätet mis lubaks kuriteo järgselt sellisel juhul süüst vabastada.

Nii seaduse, ühiskonna kui ka südametunnistuse seisukohast. Need muideks on põhikriteeriumid, millega kohtunik peaks arvestama tehes kohtuotsust.

Eesti kohtusüsteemis on kohtunik kohustatud lähtuma teo kvalifikatsioonist ja kergendavatest/raskendavatest asjaoludest. Mingi südametunnistusega otsustamine lõpeb järgmise kohtuastme äramuutva otsusega, kui kohtunik pole nimetatud kriteeriumitest lähtunud.

Mis puutub siia seaduse väänamine või loovutuste legaliseerimine?

Puutub küll. Karistusest vabastamise aluste nimekiri on ammendav loetalu ja seal ei eksisteeri põhjusena peale teo toimepanekut teo vabatahtlikku ülestunnistamist ja kuriteo eseme vabatahtlikku loovutamist.

Minuarust tuleb siin
a) dekriminaliseerida relvade ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses või
b) täiendada KarSi vastava sättega, mis vabastab isiku vastutusest, kui ta loobub vabatahtlikult ebaseaduslikust relvast.

Sellist õigust politseil täna pole ja ei tule. Sest sellise asja tegemise õigus on seadusandlikul võimul. Politsei on täitevvõim. Politsei võib oma volituste piires varieerida üksnes rahatrahve, KarSi sellise teo eest võib karistust määrata ainult kohus. Õigusriigis on võimude lahusus - täitevvõim ei tee ega muuda ise seadusi.

Õigusriigis lähtutakse hoopis teistest printsiipidest.

Ma saan aru, millele sa vihjad, kuid antud diskussioonis sa eksid.

Kui te aga kardate, et õigusriik kui selline kaob, siis kahjuks ei mängi mingi mineviku relvaloovutus sel puhul enam mingit rolli. Sisuliselt võib tagantjärgi sinu vastu kasutada mida vaid (kasvõi e-hääletusel valet valikut) - see tõttu ka termin "mitteõigusriik". Ja valmistuda igas asjas "mitteõigusriigi" tulekuks? Sel juhul tuleks esmalt endale ausalt tunnistada, milline ühiskonnakorraldus enamasti seda "tagab".

Ütleme, see on lihtsalt üks nüanss, "oleks". Teistpidi võib politsei ka ühel päeval otsustada, et n parteid rahastav kodanik on ka süüst priii?

Isiku suhtes, kes vabatahtlikult on alustanud ebaseadusliku relva loovutamise protsessi, tuleb käsitleda vabatahtlikku käitumist kui õigusvastasust välistavat asjaolu. Kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 sätestab kriminaalmenetlust välistava asjaoluna kriminaalmenetluse aluse puudumise.

See on politsei tõlgendus. Ebaseadusliku relva omamisel on kõik kriminaalmenetluse alused olemas, sest tegu tehti enne relva loovutamist, mitte relv ei langenud taevast loovutajale pihku, kes seda siis kohe loovutama tormas. Sellisel juhul on tõesti politseil õigus.

Kuna õigusvastasust välistav asjaolu on kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks, ei alustata vabatahtlike relvaloovutamiste juhtudel kriminaalmenetlust. Faktilised asjaolud ning karistusseadustik ja kriminaalmenetluse seadustik annavad vabatahtlikele relvade loovutajatele garantii nende suhtes kriminaalmenetluse mittealustamiseks.

Ma tahaks näha seda KarSi paragrahvi, mis sellise volitusnormi annab. Ei leia!

Politsei käitub lihtsalt common sense põhimõttel, kuid paraku pole selleks vettpidavat alust. Ohtlik teema, sest common sense võib olla veniv mõiste.

Autovaras on vargusega toime pannud kriminaalkorras karistatava/käsitletava õigusvastase tegevuse. Seega ei välista tagasitoomine ja süümepiinad kriminaalmenetluse alustamist.
Juhul kui relva pole omandatud õigusvastaselt/ebaseduslikult kriminaalkorras kohaldatava tegevuse käigus (relvapoe tühjendus näiteks; avalik vargus vmt.), siis puudubki alus samastada säärast isikut autovargaga.

Relva ebaseaduslik käitlemine on samasugune II astme kuritegu nagu autovargus. Mis siin vahet on? Kui relva ebaseaduslik omamine ei oleks kuritegu, poleks politseil ju põhjust rääkida mingitest süüd välistavatest teguritest (mis küll minuarust on näilised, aga see selleks).

Lisaks tasuks meenutada, et eksiteerib veel õigusvastase/ebaseadusliku tegevuse toimumise(uurimise) aegumisprintsiipi. 1992.aastal kuskilt Kodukaitse või KL relvakapist virutatud püstoli tagastamisel ei ole eelnev tegevus (vargus) enam kriminaalmenetlusele alluv.

Jälle ei saa sa aru? Karistatav pole antud juhul mitte püstoli hankimise tee, vaid selle ebaseaduslik, st loata omamine. See on II astme kuritegu nagu näiteks radioaktiivse aine, narkootikumide vms loata omamine. Miks nt narkoparun ei vabane karistusest, kui läheb ja viib oma savu ise ära?

[LionRat]

Järgnev on huumoriga pooleks-uus eesti vanasõna-"Kus corvus,seal vaidlus!"
Soovin,et seda teemat ära ei lörtsita omavaheliste vaidlustega.Kui minu post on siin kohatu siis kustutage ära.

[Kapten Trumm]

Kuid nüüd TULEB KÕIGE OLULISEM:ennem kui politsei(nik) avab KarS'i ja formuleerib ühe (autovarga) tegevuse süüteoks ning teise (ebaseadusliku relva omaniku, kes pole seda varastanud) puhul ei alusta menetlust, siis lähtub ta hoopiski muust. Lähtub politseile antud õigusest otsustada, kas ühe või teise inimese tegevuses on süüteokooseis. KarSi kasutatakse karistamisel teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.Selle teema puhul siin ei formuleeri/kvalifitseeri ükski õiguskaitseorgani esindaja relva loovutajat süüteokoosseisuliseks (ei Relvaseaduse ega ka mingi muu seaduse kontekstis, mis näeb ette karistust SÜÜTEO eest), muidugi kui ta pole relva varastanud. Seega ei saa siinse, arutuse all oleva, kampaania kontekstis relva loovutajat karistada ei kuriteo ega ka väärteo eest.

Ka ilma varastamata ebaseaduslik relva omamine on täna kuritegu. Küsimus on lihtsalt selle kuriteo tõendamises, kui relva politseisse toov isik teeb suured silmad ja ütleb, et eile taevast kukkus tema porgandipeenrasse.

Küll aga on kuriteo tunnused kõik olemas
1. ebaseaduslik ese - relv
2. relva ebaseaduslik, loata omamine on KarSi mõttes kuritegu
3. üldjuhul on ka äraandja mingid ütlused - oli, näe, andsin ära

Asja tõendamine seisab muidugi kanajalgadel, sest ütlusest võib igal hetkel taganeda.

Lihtsalt tegemist on politsei meelevaldse tõlgedusega, mis hetkel on küll õiges suunas, kuid kui see reegliks saab, siis võib hakata juhtuma ka vastupidi. Selline otsus kuriteo tunnustega teo suhtes, kus seadus ei näe ette vastutusest vabanemist, on tegelikult pädevuspiiride ületamine. Ehk otsus on legitiimne, kuid selle legaalsus on väga kahtlane.

Et asi lõpuni korrektne oleks, tuleb KarSi lisada nt § 418', mis sätestab ebaolulises koguses ebaseaduslike relvade, laskemoona või relvade osade vabatahtliku loovutamise eest vastutusest vabanemise. Ebaolulises koguses seepärast, et võib-olla ilmub mõni relvakaupmees konteineritäie püssidega oma amnestiat tahtma.

Minul aga küsimus - kui klubi Frontline oleks läinud ja loovutanud oma ebaseaduslikud relvad-lõhkeained politseile, kas ta siis oleks ka vastutusest prii? Kahtlen selles sügavalt, kuigi võrdse kontlemise printsiibi kohaselt peaks ju. Samahästi võiks ka end üles andnud autovaras sama nõuda. Sest nagu sa ise tunnistad, on relva ebaseaduslik omamine ja autovargus ühtmoodi kuriteod (seejuures isegi võrreldava raskusastmega).

Mis puudutab seda Eesti elu, siis siin ei maksa imestada millegi üle, peale savi on üks füürer veel tekkimas. 1934 oli kah põhiseaduslik sõnavabadus vapside koosolekute kujul äkki üks kole taunitav tegu ja mõnele mehele hakkas asi nii meeldima, et ei saanudki sellest kombest enam lahti. Aga see on lihtsalt illustratsiooniks, mis ei puutu hetkel põhipointi.

[EOD]

Corvuse viimaselt lingilt leiab sellise pärli:
1.2 Ta omandas 115 tsiviilkäibes keelatud sõjaväerelva – püstolkuulipildujat PPS, 208 nende juurde kuuluvat padrunisalve ja 4966 padrunit Tokarev, mis on samuti tsiviilkäibes keelatud.
Nimetuse "padrun Tokarev" kirjaoskamatust arvestamata - 7,62x25 mm kaliibriga püstolite TT ja CZ-52 omanikud on järelikult kõik seaduserikkujad, kes omavad tsiviilkäibes keelatud laskemoona? Ja see on kõrgeim kohtuinstants! Ei tea, kas naerda või nutta.
Rahustuseks neile, kes kavatsevad mõnd relva politseile loovutada (mitte tagastada, corvus, vaid just loovutada), kuid on meie suurte vaidlejate jutust segadusse viidud: seadusepügalates võib ka mitte kirjas olla, et vabatahtlik loovutamine vabastab vastutusest, kuid kõik saavad väga hästi aru, et esimene vastutusele võetud relvaloovutaja jääb ühtlasi viimaseks relvaloovutajaks üldse. Seda tagajärge ei soovi aga ilmselt ei seadusandlik, ei täitevõim ega kohtud.

[Kapten Trumm]

Mina ei soovi ka loovutajate karistamise kampaaniat, kuid see kampaania võiks ükskord korrektse aluse, mitte nii, et KarSis tootud kuriteo koosseisust vaatab politsei lihtsalt mööda (õigesti teeb), ühel päeval hakatakse äkki teistpidi vaatama?

Viige oma relvad ära, ilmselt midagi ei juhtugi.

Kuid sisemin võiks jalad kõhu alt välja võtta ja selle juba pikemat aega probleemse olukorra KarSi muudatusega ühemõtteliselt ära lahendada.

Üldiselt peaks ikka valitsema õiguskindlus, õiguskindlus pole aga x komissari arvamus "kuna äratoomine on õige, siis me midagi ei tee".

[Kapten Trumm]

a see on, et antud tegevus (ebaseadusliku relva loovutamise puhul selle kampaania käigus) ei kvalifitseeru ebaseadusliku relva omaja süüteokooseisu puudumisel süüteo sooritajaks KarS kontekstis, ega ka mingi muu seaduse kontekstis.

Kuidas puudub süüteo koosseis, kui ebaseadusliku relva omamine on süütegu? Registreerimata või muul viisil ebaseadusliku relva omamise fakt on süütegu. Kui politsei tuleb sinu koju mingit toimingut läbi viima ja su kapi peal on registreerimata ja relvaloata püstol, siis tuleb sulle kriminaalasi, relv konfiskeeritakse ja sõltuvalt nüüd asjaoludest (kergendavad, raskendavad) määra KOHUS sulle karistuse - trahvist 3 aastani. Tõenäoliselt piirdub asi trahviga, kuid sinu kirja jääb krim karistus, mis nt välistab töötamise riigiastutuses, KL astumise jne.

Kapten Trunmm kohtuvälise menetlemise õigus on politseil olemas. Kõik muu mida sa konstrueerid on vaid sinu fantaasia vili. Sealhulgas mõiste "kuritegu" ebaõige definitsioon!

Ebaseadusliku relva ja kriminaalasja puhul on karistuse määramise õigus vaid ja ainult kohtul. Politsei saab siin algatada või mittealgatada krim asja - kuid ma ei näe mittealgatamiseks tegelikult vettpidavat alust. Sest tegemist on juba toime pandud teoga. Et politsei lähtub common sense'st on väga hea, ainult Eestis kahjuks selline õigussüsteem, kus tuleb näpuga seadusest järge ajada. Ja selleks common sense'ks peaks alus olema.

Kuriteo tunnuste hulka kuulub vältimatult teo toimepanija süü. Selleks, et saaks rääkida kuriteost, peab teo toimepanija olema süüdi nii oma tegevuse kui ka oma tahtluse poolest. Ainsaks erandiks on vastutus, mille puhul võib isik olla süüdi ka siis, kui ta ei tahtnud midagi halba.

Mis puudutab ebaseadusliku eseme omamist, siis siin on küsimus üksnes kergendavates/raskendavates asjaoludes. Tegemist on süü mõttes igal juhul olukorraga "teadis või pidi teadma oma tegevuse tagajärgedest", sest EV õiguspraktikas pole näiteid, kus seaduse mitteteadmine oleks vastutusest kedagi vabastanud.

Koos teiste tunnustega moodustub igal konkreetsel juhul kuriteo koosseis.
Kuriteo koosseisu koos süü küsimuse selgitamisega teeb kindlaks pädev kohus (või kohtuväliste juhtumite korral, talle antud õiguste piires, menetlusõigusega politsei). Kohtu otsus on pärast selle jõustumist alus kuriteos süüdi oleva isiku karistamiseks.

Ajades täht-tähelt järge, on praegu ainuke 100% seadusega tagatud ja õiguskindel lahendus - politsei algatab (vastu common sense'i) krim asja KarS 418 tunnustel ja annab asja kohtusse ja siis kohus otsustab, vaagides tõendeid, ütlusi ja asjaolusid. Praegu on asja enda kätte võtnud politsei, kasutades minu arust mitte eriti õiguskindlat alust "loobus õigusvastasest teost (kuigi tegu on juba toime pandud, kui ei õnnestu tõestada, et ta just leidis relva ja mõistliku aja jooksul toimetas selle politseisse) ja seetõttu on vastutus välistatud.

Ehk politsei konstruktsioon common sense elluviimisel põhineb tegelikult relva eelneva omamise fakti (mida on küll keerukas tõendada, kuid teatud juhul võimalik) eiramisel. Politsei lähtub antud juhul sellest, et isik loobus ise õigusvastasest teost ja seetõttu pole vastutuseks alust. Kuid kui relv on tema valduses olnud pikemalt kui mõistlik aeg tema loovutamiseks (seda vaagib kohus), siis on süütegu toime pandud.

Ehk kui kellegile ei meeldi politsei poolne tõlgendus võib ta nende tegevuse peale kaevata. 2004.aastast pole siiani keegi seda teinud. Ning võin kindlalt väita, et hiljemalt teises nagu ka kolmandas astmes saab politsei õiguse.

Common sense - las loovutavad oma relvad. Pahatahtlik inimene võib selle peale kaevata, et keegi kaevanud pole, ei tee tegu õiguspäraseks.

Näide: mul oletame on kodus väike kogus lõhkeainet või heroiini. Võtan selle kotiga kaasa ja lähen politseisse, ütlen, et sain aru selle omamise õigusvastasusest ja annan ise ära. Ma ei arva, et ma sealt ilusti koju jalutan, vaid edasine tee viib käeraudades "kuhu vaja".

Mida ütlevad Eesti kehtivad õigusinstituudid selle kohta? Võrdne kohtlemine. Kui mul on heroiini ühiskonnaohtlikkuselt ekvivalentne kogus 1944. a TT püstoli ja laskemoonaga, tuleb mind loovutamisel kohelda võrdselt. St politsei peaks siis analoogselt sündmuse fikseerima ja laskma mul minna.

[Kapten Trumm]

Järgnev on huumoriga pooleks-uus eesti vanasõna-"Kus corvus,seal vaidlus!" Soovin,et seda teemat ära ei lörtsita omavaheliste vaidlustega.Kui minu post on siin kohatu siis kustutage ära.

Osadel inimestel meeldib lihtsalt olla igas pulmas peig ja igal matusel kadunuke. Mina ei kipu siin nt Vabadussõja teemades eriti paugutama, sest ma ei jaga seda asja eriti. Mis aga ei tähenda seda, et corvus ei pauguta teemades, mida ta eriti ei valda või kus tal endal mingit first hand kogemust pole. Käesolev pole teps mitte esimene teema ja sotsiaalsete oskuste hulka kuulub ka oskus taluda asjaolu, et tema arvamus viimaseks ei pruugi alati jääda.

[LionRat]

Käesolev pole teps mitte esimene teema ja sotsiaalsete oskuste hulka kuulub ka oskus taluda asjaolu, et tema arvamus viimaseks ei pruugi alati jääda.

Olen märganud jah! Teie omavahelisi diskussioone on väga põnev lugeda,peaasi,et viisakaks jääte üksteise vastu.
Kui on võimalik siis saage foorumiväliselt kokku.Teinekord võib see parandada suhteid,et ehk edaspidi on üksteisele "ärapanemist" vähem.
Neil,kes vähem teemat valdavad on raske otsustada kumb siis õigem on.
Kokkuvõtteks-targem annab järele! Vist.

[Kapten Trumm]

Ma ei näe edasisel diskussioonil sisulist mõtet. Kui argumentatsioon on tasemel "õnneks päriselus pole relva ebaseaduslik omamine süütegu", siis ma soovitaks tungivalt TTÜ avatud ülikoolis kursust "Õiguse alused".

Või:

Ei ole. Seadused lubavad seda teguviisi kvalifitseerida süüteoks. Aga lubavad ka menetlust mitte alustada. Meie vabatahtliku relvaloovutamise kampaania puhul käitutaksegi viimasest lähtuvalt.

Palun KarSi paragrahvi, mis lubab kuriteo toimepanemise järel menetlust mitte alustada (pean silmas teemakohast). Mis tingimustel vabanetakse kuriteo vastutusest, on seal muide üsna ammendav loetelu ja seal hulgas ei ole sätet, mis lubaks peale kuriteo toimepanemist vastutusest vabastada ülestunnistuse ja kuriteo eseme vabatahtliku loovutusega. Kõik vabastused on võimalikud üksnes enne kuritegu. Kuritegu pole siin relvaga tapmine, vaid relva paljas omamine. Nagu ma eespool kirjutasin, lähtub politsei asjakohase menetluse mittealgatamisel mitte väga vettpidavast konstruktsioonist, justkui oleks relvast vabatahtlik loobumine süüteo tegemisest loobumine. Tegelikult on enamikel juhtudel tegu enne loobumist juba tehtud ja Eesti õigussüsteem ei näe ette vastutusest vabanemist ülestunnistuse ja kuriteo eseme loovutamisega - need on vaid kergendavad asjaolud.

[Kapten Trumm]

Relva ebaseaduslik käitlemine (sh omamine) ongi KarSi järgi ju süütegu, täpsemalt lausa vabaduskaotuslikku karistust kaasa tuua võiv kuritegu.

Relva seaduslikuks käitlemiseks, sh omamiseks on piiratud ja ammendav loetelu seaduslikke võimalusi. Ülejäänud, loetlemata võimalused on ebaseaduslikud. Avalikku õigust tõlgendatakse sedapidi, et mis pole lubatud, on keelatud. Lubatud on x arv võimalusi (nt KL liikme isiklik relv, KL registris, litsenseeritud relvapood jne)

Kuna Eesti seadus ei näe ette registreerimata ja relvaloata relva omamist, kandmist, kasutamist (e käitlemist), siis on selline tegevus ühemõtteliselt ebaseaduslik.

Muide, nt padrunite väikeses koguses omamise suhtes on KarSis vastav erand tehtud. Selleks, et iga nooruki juurest leitud viie vintpüssi padruni pärast krim asja ei tuleks.

[Larry]

Vahelduseks siinsele "kaevikusõjale" panen lingi 09.12.09 ETV saatele "Ringvaade", kus muuhulgas 4:35 -12:05 räägitakse sellestsamast relvade loovutamise kampaaniast: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=100626. Saate lõpus teeb politseinik Tarmo Miilits minu jaoks üsna üllatava ja samas ka jahmatava statemendi, et Eestis on kodanikel väga palju tulirelvi ja et demokraatlikus riigis on selline poliitika, kus riigis on vähe relvi ... Sellise määratluse kohaselt oli ka Nõukogude Liit üks ütlemata demokraatlik riik. Pöörakem pilgud kasvõi üle lahe Põhja suunas - kas Soome on ebademokraatlik riik? Seal on rahval relvi lademes, aga riigiisad ei karda. Minu arust on asi relvade omamisega just vastupidi - relv on vaba mehe tunnus ja relvastatud rahvas on vaba demokraatliku riigi tunnus, st. riik ei karda oma kodanikke. Aga las see jääda hr. Miilitsa enda südametunnistusele. Saates kõlas ka muid huvitavaid mõtteteri, mida siinsed vaidlejad ehk kasutada saavad .