Postitatud: 05 Veebr, 2010 17:46
jah see Damanik on sama koht kus ennem demblit 86a kevadel oli võimalus kaks kuud n.ö. puhata
Olin ametilt autoelektrik ja komandeeriti mind sinna pataljoni komandöri
Uaz-ikule uusi juhtmeid,tulesid paigaldama-tänapäeval öeldakse et natuke tuunima.
Seal kehtis minu jaoks kui tähtsale erikülalisele oma reeglid või täpsemalt neid tegin ise(tegin tööd millal tahtsin,magasin kasarmus päeval väites et öösel töötasin jne)
Sai seal siis nende töödega kummi venitatud kaua et hea põli ei lõpeks
kuid kuu aja pärast ikkagi tuli töö üle anda ja seatsin juba end mõttes polgu poole teele.
Pataljoni komandör oli selline vana ja lahe mees saime hästi läbi ja ta ei kiirustanud mind eriti takka,ütles ikka et tee korralikult mida sai ka tehtud.
Päev hiljem tuli ta minu juurde ja küsis et kas ma autot värvida ka oskan
loomulikult polnud mul aimugi kuidas seda tehakse aga soov pataljonis edasi puhata oli suur ning vastasin jaatavalt.Järgnevalt andis ta minu käsutusse oma autojuhi kes oli pool aastat teeninud ja alustasime tegevust.Tegevus nägi välja nii et mina käisin ümber auto ja juhtisin noorsõduri tähelepanu mõlkidele ja värvivigastustele mida ta siis nitropahtliga pahteldas,umbes nii et paar millimeetrit pahtlit ja 2-3 tundi kuivamist siis uuesti.Sellist tegevust jätkus ca 3 nädalaks,siis tuli vana ja ütles et nüüd on hea küll ja vaja värvima hakata.
Vana tassis kuskilt tsiviiilide käest või tsoonist 40l nõu nitro värvi ja alustasime.
Teatavasti auto vävimisel on vajalik suruõhk,selleks tassiti kohale hapniku balloon ja reduktor surve reguleerimiseks,sellega ma keeldusin värvimast kuna hapnik on õliga kokkupuutel plahvatusohtlik ja õli seal oli kõikjal.
Järgmine variant oli et garaazi aeti sisse Zil 131 ja selle survepaagist võtsime suruõhu ja töö võis alata.
Asi edenes mul endalegi imestuseks üsna hästi ja suhtelislt kiiresti kuivav nitrovärv(tume roheline)jooksma ja tilkuma ei hakanud.Kogu selle värvitöö juures oli ka vana ise ning peale kolmandat värvikihti avaldas ta arvamust et tuleb rohkem värvi lasta et ikka läigiks ka,siis värvisime nii et autojuht näitas vana kabinetist toodud lambiga valgust ja mina üritasin peale kanda maksimaalset paksu värvikihti,kuid läiget ei kuskil(arvan et oligi matt värv) siis tuli vana mõttele et garaazis on külm selle pärast ei tule läiget,panime siis uksed kinni ja värvisime edasi kusjuures Zil 131 töötas edasi ja ving ja värvihais oli jube,peale kokku ca kümmet värvikihti umbes kell 3 öösel loobus lõpuks ka vana ja ütles et nüüd on hea.
Pesin ennast ära ja läksin kasarmusse puhkama,äkki ei tea millal raputatakse mind tugevalt ja hüütakse ärka üles ärka üles
tõusen uniselt istukile ja küsin mis lahti
päevnik teatab et vana oli kodust mürgitustunnustega haiglassi viidud ja ta oli andnud korralduse et meid kontrollitaks äkki oleme autojuhiga juba hinge heitnud.
Järgmise päeval tuli ta meie juurda garaazi ja ütles sedasi:
nu kak rebjata smatrju zto u vas vsö hrozo,vot ja vtsera tsut ne sdohh
Auto panime abilisega kokku mind saadeti polku kust juba mõne nädala pärast 1 vooriga demblisse sain
vot selline lugu
p.s. mina sööklasse dmb 86 ei kraapinud
huvitvaid asju juhtus ka polgus
Olin ametilt autoelektrik ja komandeeriti mind sinna pataljoni komandöri
Uaz-ikule uusi juhtmeid,tulesid paigaldama-tänapäeval öeldakse et natuke tuunima.
Seal kehtis minu jaoks kui tähtsale erikülalisele oma reeglid või täpsemalt neid tegin ise(tegin tööd millal tahtsin,magasin kasarmus päeval väites et öösel töötasin jne)
Sai seal siis nende töödega kummi venitatud kaua et hea põli ei lõpeks
kuid kuu aja pärast ikkagi tuli töö üle anda ja seatsin juba end mõttes polgu poole teele.
Pataljoni komandör oli selline vana ja lahe mees saime hästi läbi ja ta ei kiirustanud mind eriti takka,ütles ikka et tee korralikult mida sai ka tehtud.
Päev hiljem tuli ta minu juurde ja küsis et kas ma autot värvida ka oskan
loomulikult polnud mul aimugi kuidas seda tehakse aga soov pataljonis edasi puhata oli suur ning vastasin jaatavalt.Järgnevalt andis ta minu käsutusse oma autojuhi kes oli pool aastat teeninud ja alustasime tegevust.Tegevus nägi välja nii et mina käisin ümber auto ja juhtisin noorsõduri tähelepanu mõlkidele ja värvivigastustele mida ta siis nitropahtliga pahteldas,umbes nii et paar millimeetrit pahtlit ja 2-3 tundi kuivamist siis uuesti.Sellist tegevust jätkus ca 3 nädalaks,siis tuli vana ja ütles et nüüd on hea küll ja vaja värvima hakata.
Vana tassis kuskilt tsiviiilide käest või tsoonist 40l nõu nitro värvi ja alustasime.
Teatavasti auto vävimisel on vajalik suruõhk,selleks tassiti kohale hapniku balloon ja reduktor surve reguleerimiseks,sellega ma keeldusin värvimast kuna hapnik on õliga kokkupuutel plahvatusohtlik ja õli seal oli kõikjal.
Järgmine variant oli et garaazi aeti sisse Zil 131 ja selle survepaagist võtsime suruõhu ja töö võis alata.
Asi edenes mul endalegi imestuseks üsna hästi ja suhtelislt kiiresti kuivav nitrovärv(tume roheline)jooksma ja tilkuma ei hakanud.Kogu selle värvitöö juures oli ka vana ise ning peale kolmandat värvikihti avaldas ta arvamust et tuleb rohkem värvi lasta et ikka läigiks ka,siis värvisime nii et autojuht näitas vana kabinetist toodud lambiga valgust ja mina üritasin peale kanda maksimaalset paksu värvikihti,kuid läiget ei kuskil(arvan et oligi matt värv) siis tuli vana mõttele et garaazis on külm selle pärast ei tule läiget,panime siis uksed kinni ja värvisime edasi kusjuures Zil 131 töötas edasi ja ving ja värvihais oli jube,peale kokku ca kümmet värvikihti umbes kell 3 öösel loobus lõpuks ka vana ja ütles et nüüd on hea.
Pesin ennast ära ja läksin kasarmusse puhkama,äkki ei tea millal raputatakse mind tugevalt ja hüütakse ärka üles ärka üles
tõusen uniselt istukile ja küsin mis lahti
päevnik teatab et vana oli kodust mürgitustunnustega haiglassi viidud ja ta oli andnud korralduse et meid kontrollitaks äkki oleme autojuhiga juba hinge heitnud.
Järgmise päeval tuli ta meie juurda garaazi ja ütles sedasi:
nu kak rebjata smatrju zto u vas vsö hrozo,vot ja vtsera tsut ne sdohh
Auto panime abilisega kokku mind saadeti polku kust juba mõne nädala pärast 1 vooriga demblisse sain
vot selline lugu
p.s. mina sööklasse dmb 86 ei kraapinud
huvitvaid asju juhtus ka polgus
