www.militaar.net

Kui juhtub olema võimalus, siis kae tanki või torniga soomukit seestpoolt (mitte mängus, ikka ehtsat) Siis tuled ise ka samale järeldusele - selle paralleelse süsteemi ja ühe sihiku põhjuseks võib olla lihtsalt vähene ruum ja piiratud meeskonna suurus. Ei mahu iga relva taha meest. Ja trasseerivate jälgimiseks pole lihtsalt aega, ainus, kes sellega võiks tegeleda on komandör, aga tal niigi palju tegemist.

Tere

Kas coaxial Kp ka mitte kuguste määramiseks ei kasutatud- lasi kulkaga märgi sisse - ahaa 1400 ja lajatas 88mm järgi.. lollikindel tehnika igal juhul

Ei kasutatud.

Würger 190G kirjutas:Ei kasutatud.

Huvi pärast küsiksin, et miks mitte ? Küsin sellepärast, et peale sõda Inglased Centurioni puhul näiteks kasutasid. Isegi selles Discovery top-10 tanks saates mainiti seda.

Lupus kirjutas: Korraga samasse punkti lasta on muidugi suht keeruline kui mitte võimatu

Suht keeruline
Enne kui süvenesin ja kohale jõudis, mida koaksiaalsus tähendab, siis kujutasingi ette, et MG vertikaalasendit kompenseeritakse, et poleks vaja torniga nii palju üles alla manööverdada.... Insenerile natukene lihtsam, lahingus tankistile natukene keerulisem.
Vabanduseks võin tuua ainult niipalju, et eriti pole täristanud - mäng isegi ei noteeri kas jalaväge on neutraliseeritud või mitte, kui kuulutab missiooni kompliitseks.

Aga sellel sihikul mida tähendab kriips kella kahe peal? (kell 12 on kahur, kell 06.20. on MG)

UR kirjutas:Tere

Kas coaxial Kp ka mitte kuguste määramiseks ei kasutatud- lasi kulkaga märgi sisse - ahaa 1400 ja lajatas 88mm järgi.. lollikindel tehnika igal juhul

Hea mõte igal juhul ja kasulik pealekauba - hülsside hinnavahe on igal juhul üüratu (kas keegi teab äkki täpsemalt?) ja tükiarv loetud - mis siis teed, kui hakkavad lõppema? Pealegi tundub, et sihik valetab, kui tank loodist väljas on - või mulle ainult tundub? Muidugi pole alati aegagi 1:1`le lahinguolukorras mingi jamaga tegeleda, kui on vaja lihtsalt kiirelt pihta saada, maksku palju maksab

Svejk kirjutas:

UR kirjutas:Tere

Kas coaxial Kp ka mitte kuguste määramiseks ei kasutatud- lasi kulkaga märgi sisse - ahaa 1400 ja lajatas 88mm järgi.. lollikindel tehnika igal juhul

Hea mõte igal juhul ja kasulik pealekauba - hülsside hinnavahe on igal juhul üüratu (kas keegi teab äkki täpsemalt?) ja tükiarv loetud - mis siis teed, kui hakkavad lõppema? Pealegi tundub, et sihik valetab, kui tank loodist väljas on - või mulle ainult tundub? Muidugi pole alati aegagi 1:1`le lahinguolukorras mingi jamaga tegeleda, kui on vaja lihtsalt kiirelt pihta saada, maksku palju maksab

Täiesti jabur idee. Välisballistika on ju totaalselt erinev.

miks mitte märkida? Sest 7,92 ja 8,8cm ballistika on erinev ja sihik on nii erinev ,et poleks mõttet kruttida nii palju.
Kriips sihikul kella 2 suunas om mingi MG väärtus . Ma vaatan ,et kahurit on võimalik sihtida kuni 4000m !?

T-62 kirjutas: Ja trasseerivate jälgimiseks pole lihtsalt aega, ainus, kes sellega võiks tegeleda on komandör, aga tal niigi palju tegemist.

Aga kes vajutab kp. päästikule, kes krutib sihikut ja kes keerutab torni? Kas tõesti ainult kahurit lasti sihtides, ja MG laulis niisama duetti kaasa? Ja trasseerivaid kasutati lihtsalt selleks, et vastasmängija ka ikka näeks, kust põõsast lastakse? Vabandust väljenduslaadi pärast, mõte jääb samaks.
Vihjasin sinupoolt kommenteeritud lõigus sellele, et;
1. MG vajas täiendavat reguleerimist sihiku(mis oli orienteeritud kahurile) järgi ja tal pidi ilmselt olema peenhäälestus ja/või
2.Tõenäoliselt sellise kombineeritud sihiku eesmärgiks oli põhiliselt teenindada kahurit ja MG oli jäetud vaeslapse ossa, kuid alati jäi võimalus sihtida ka tabamuse järgi...
Need olid ainult mõtted ja oletused, mis teemaga seoses tulid.

Täiesti jabur idee. Välisballistika on ju totaalselt erinev.

Läksin siis otsimaie ja leidsin sellise huvitava infopaketi ballistikast: http://valgamaa.kaitseliit.ee/oppem/SBK ... allist.pdf
Aga arusaamatuks jäi sinu väide välisballistiliste erinevuste määravast osast distantsi pikkuse määramisel katse/eksitusmeetodiga, kasutades sihikul leiduvaid topeltmääratlusi...?

Kriips sihikul kella 2 suunas om mingi MG väärtus . Ma vaatan ,et kahurit on võimalik sihtida kuni 4000m !?

Tõepoolest, mis väärtus? Ja ma vaatasin ka, et on võimalik kuni 4 km. Eriti vaatasin pärast seda, kui lugesin, et päris elus Shermaneid võetigi maha kuni 3km...aga mismoodi - kas tunde järgi v? Juba varem kirjutasin, et suht juhuse asi on selles mängus pärast 1700`t millelegi pihta saada.

Gideonic kirjutas: Huvi pärast küsiksin, et miks mitte ? Küsin sellepärast, et peale sõda Inglased Centurioni puhul näiteks kasutasid. Isegi selles Discovery top-10 tanks saates mainiti seda.

Ok, ise küsin ise vastan

http://au.answers.yahoo.com/question/in ... 004AARQ7Bw

The Centurion did not use the coax to aim the main but rather a second, dedicated 12.7mm ranging machine gun calibrated to the ballistics of the 20-pounder. The Centurion introduced this technique and was one of only a very small handful to use it.

See nagu vähe usutavam ka.

Eriti see lause ütleb kõik:

The Centurion introduced this technique and was one of only a very small handful to use it.

Juba varem kirjutasin, et suht juhuse asi on selles mängus pärast 1700`t millelegi pihta saada`? MIks juhuse asi? Säti sihik näit 2000 peale vii kolmnurk märgist natuke vasakule ja tabamus on kindel!

Lupus kirjutas:Juba varem kirjutasin, et suht juhuse asi on selles mängus pärast 1700`t millelegi pihta saada`? MIks juhuse asi? Säti sihik näit 2000 peale vii kolmnurk märgist natuke vasakule ja tabamus on kindel!

Tõepoolest tuleb natukene vasakule sihtida.. aga kuidas oleks 3000m ?
Kirjade järgi olevat päriselt saanud.....Ja mulle tundub et distantsimääraja valetab, kui tank on näit. ettepoole kaldus..?

Svejk kirjutas:Tõepoolest tuleb natukene vasakule sihtida.. aga kuidas oleks 3000m ?
Kirjade järgi olevat päriselt saanud.....Ja mulle tundub et distantsimääraja valetab, kui tank on näit. ettepoole kaldus..?

Kaugemale lastes tuleb lihtsalt rohkem vasakule kompenseerida (mürsu vasakule kõrvalekaldumine on tingitud sellest et vintraud paneb mürsu ümber oma telje pöörlema ja sellest tingituna tekib kõrvalekalle, mida kaugemale lasta, seda suurem).
Ette või tahapoole kaldus olles ei tohiks sihik valetada, küll aga külgkalde puhul. Mürsk kukub ju ikka otse allapoole, mitte nagu selles anektoodis: et kas kui miinipilduja külili panna saab nurga taha lasta? Saab, aga pole ette nähtud.