www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:

tommy kirjutas:Ja peamine kasutusala peitub pigem siin....
"Kaatrite ülesandeks jääks ka väiksemate üksuste mööda merd saartele või rannikule liigutamine"....

Kui need Balic Workboatsi mänedžerid suudaksid müüa M12 Jorma landingcrafti - oleks see iseenesest parim valik väikekaatrite hulgas. Kokkuvõttes oleks mereväe võimekus pakkuda tubli allhanget Kaitseliidule ja EKV võitlusgruppidele.

Tegelikult on ju kõik märgid iseesnesest mõistetavad. Merevägi omas pikemat aega plaani A ja B. Nüüd valitaksegi tervikpilt. Elik abilaevu (EML A. Pitka) abistavad kiirkaatrid ja tegeletakse pingsalt terrorismivastase võitluse niššiga. Samas Soomes on kujundatud M12 Jormadega teistsugune tervikpilt, mis räägib kaitselahingu sügavusest ja võimest seda pidada. Riik vajaks muidugi Soome varianti, mida aga pole laual pakutava hulgas.

Qtec kirjutas:Kuigi pooldaks pigem enne hävitajate muretsemist, siis praegu päevateemaks siiski merevägi. Kui palju võiks maksta üks Soomlaste Hamina klassist raketikaater?? 500 miljonit krooni? Miljard?

Ise küsin, ise vastan Nimelt sattusin sellise nupu otsa http://findarticles.com/p/articles/mi_q ... n13617201/
Siit nagu selgub, et 1tk Soome mereväele maksab $28,6 miljonit = 286 miljonit EEK (ümmarguselt). Iseenesest tundub see summa kuidagi kahtlaselt väike. Kui aga tõsi, siis seda enam nõutuks teevad need 3 eelnevalt kasutatud miinijahtijat ning nende eest tasutud 800+ miljonit krooni.
Teine allikas http://www.stxeurope.com/?page=720&xml= ... 502/980752

Väike demovideo http://media.tietotalo.fi/mil/hamina_512k.wmv

Qtec kirjutas:

Qtec kirjutas:Kuigi pooldaks pigem enne hävitajate muretsemist, siis praegu päevateemaks siiski merevägi. Kui palju võiks maksta üks Soomlaste Hamina klassist raketikaater?? 500 miljonit krooni? Miljard?

Ise küsin, ise vastan Nimelt sattusin sellise nupu otsa http://findarticles.com/p/articles/mi_q ... n13617201/
Siit nagu selgub, et 1tk Soome mereväele maksab $28,6 miljonit = 286 miljonit EEK (ümmarguselt). Iseenesest tundub see summa kuidagi kahtlaselt väike. Kui aga tõsi, siis seda enam nõutuks teevad need 3 eelnevalt kasutatud miinijahtijat ning nende eest tasutud 800+ miljonit krooni.
Teine allikas http://www.stxeurope.com/?page=720&xml= ... 502/980752

Ma pakun, et tegemist on puhta laevaga. Ehk ilma relvastuseta.

Tehke mulle selgeks nende 15 m kaatrite taktikaline otstarve. Mapatsite raketid on varsti hapud ja selle võib ära unustada (kui juba ei ole).

Mida need väikesed üksused seal saartel tegema hakkavad? Monitoorivad binoklist vene laevade liikumist?

Umbes sama segane jutt nagu miinijahtijad ja WWII aegsete miinide hävitamise vajadus.

Mina ei näe neil muud rolli kui saabunud ja saabuvate NATO laevade julgestamine hüpoteetilise USS Cole stiilis rünnaku vastu? USA kasutab selliseid paate nt Pärsia lahel justnimelt "assümmeetrilise ohu" vastu. Et hoida kummipaadis dzihaadimehi laevadest nii kaugel, et nad ei saaks RPG-ga mõnda suitsiidikat teha. Tõsi, selleks kasutab USA laevastik suuri kõva põhjaga kummipaate, mis on kaugelt parema hinna/omaduste suhtega kui metallkaater.

Alustuseks tuleks öelda, et praegu mingisugust hanget ei ole.

Mis võimeid nendega siis luuakse?
Nt. VBSS, ISTAR, taktikaline transport.

Kui spekuleerida, siis võidakse midagi Norra Kystjegerkommandoen moodi asja luua. Ehk siis mitte suured rannakaitse formatsioonid, vaid väikesed üksused kogumaks infot ja varustatud laevade vastaseks tegevuseks ka kauglaske TT-rakettidega(Norras nt Hellfire, Soomes Spike-ER -mõlemad 8km).

Kas see hange ka on mõtekas? Ma arvan küll, eriti kui võrrelda miinijahtijatega.

Ja raketikaatrid võite ära unustada(vähemalt praegu), plaanis neid pole.

No eks kaardile vaatamine oleks ka suureks abiks. Eestis on kõige olulisem merepiirkond kahtlemata Suur-Tallinna rannaruum Nõvast/Osmussaarest kuni Lahemaani. Tegemist on suhteliselt avatud, väheste saartega, tuule eest kaitsmata rannikuga, millest on võimalik saada üsna hea radaripilt ja kus väikelaev kõikenägeva lennuväe eest ei peida end kuskile.

Kui me võrdleme rannikut Norras, Rootsis ja Soomes, siis siin on tegemist totaalselt teise olukorraga. Sellist labürinti, kus väikelaevadel ja rannajäägritel on hea segamatu tegutseda (ega radar ikka 30m kõrguse kaljusaare taha ei näe) ning kus suured laevad on haavatavad igasugu kitsaskohtades lühimaarelvade tulele, Eestis kahjuks ei ole.

Eesti maritime intrediction peab olema suure laskekaugusega (lasta väljaspool suure sõjalaeva laskeulatust) ja hea radarivälja tõttu peab ilmuma kiiresti eikuskilt ja kohe kaduma ei kuhugi.

Spike, Hellfire jt lühimaarakettide edukaks kasutamiseks peab pääsema saagile päris lähedale, sest tabada tuleb laeva elutähtsaid kohti, kerget raketti lihtsalt pardasse summides ei tee see suurele laevale midagi peale kergete vigastuste. Selleks on lihtsalt lõhkeainet liiga vähe. Selleks, et tekitada fregati suurusele laevale vigastusi, mis sunnivad teda üritust katki jätma, tuleb talle toimetada vähemalt paaarkümmend kilo lõhkeainet ja nii, et see plahvatab laeva sisemuses. Suurte sõjalaevade konstruktorid pole paraku idiootid, et täpsusega, kus näha on mingi udune siluett, õnnestuks sõjalaevale suuremat häda teha. Skäärides võid sa selle raketi lasta 800m kauguselt otse kaptenisilla aknasse ja laevameeskond saab alles paugu järgi aru, et keegi neid sihib. 5 km tagant on meie tavalistes mereoludes näha heal juhul laeva siluett ja võib eristada, kummale poole ta sõidab.

Taaskord-Norras on selleks sootuks teised võimalused - meenutame nt Blücheri ja ka mõne teise saksa laeva uputamise lugu, kus tuli avati pudelikaelas ootamatult mõnesaja meetri kauguselt ja enne kui laev jõudis midagi ette võtta, oligi lahing läbi. Milline väikeriik võiks hiilata sellega, et sõja esimesel päeval lasi põhja über-riigi raskeristleja?

Selliseid laevu on kindlasti KA tarvis, aga rääkida neist meresõja olulise võimekuse võtmes (et nendega on popid inglisekeelse lühendiga WCCC ja PPCC ja FUCK võimekused tehtud) ei ole päris õige.

Meredessandi tõrjumiseks on kõige efektiivsem meetod selle tõrjumine enne hargnemist (laevalt vette või randa sõitmist). Mis tähendab kahte asja. Esiteks suur dessantlaev jääb Eesti tüüpilises rannas mitme kilomeetri taha (kus teda valupunkti tabada ei saa) ja kallite rakettidega tuleb hakata küttima randa ujuvaid BTR-e (mis maksavad vähem kui üks rakett). Ja teiseks see raketilaadung peab jõudma õigesse kohta õigeaegselt. Ma ei kujuta küll ette, kui saadakse teada, et vastane on 10 km kaugusel Pärnust ning alustab selgelt maabumist ning kaatrid asuvad Tallinnast teele. Arvutage, kes kiirem on. Võiks ju panna mehed Kihnule, aga ulgumeri on piiritu ka raketi laskekaugus ainul 8 km....

Spike ER erineb selle poolest, et sul on kuni terminal impact-ni võimalik raketi maandumiskohta täpsustada ning täpselt samamoodi suunata see rakett kapteni aknsse või pootsmani püksitaskusse.

Äkki Juhani oskab täpsustada nende Haminate hinda?
57mm laevasuurtükk paistab maksvat neil 86miljonit eek http://www.deagel.com/Corvettes-and-Mis ... 91002.aspx
Umkhonto õhutõrje süsteemi hind hinnanguliselt 300 miljonit EEK st. kisub juba koguhinna meie jaoks juba päris kõrgeks ning näitab, et eelpool mainitud laeva hind on vaid ikkagi ilma relvastuseta hind
Allikad:
http://www.defenceweb.co.za/index.php?o ... Itemid=363
ja
http://www.defenseindustrydaily.com/umk ... tes-03253/

Kilo Tango kommentaari kommentaariks.

Rannikko-ohjus RO2006
Kantama n 8 km
Hakupää: CCD/IR
Ohjuksen paino 33 kg
Taistelulatauksen paino 5 kg

http://www.rannikonpuolustaja.fi/rp403/ohjukset.htm

On May 30, 2006, EuroSpike signed a contract of undisclosed value with the Finnish MoD for handover of the second batch of Rannikko-ohjus 2006 (RO2006) long-range missiles and launchers. Also known as the Spike-ER/A, the new coastal missile system was developed by Rafael in close cooperation with the Finnish Navy. The subsystems and weights of the RO2006 components include the missile in its launch tube (34 kg); tripod (10.6 kg); pan and tilt mount (29 kg); external gas bottle (10.5 kg); command launch unit (5.1 kg plus 1 kg battery); thermal sight (4 kg); and commander recording unit (3 kg).

http://defense-archive.teldan.com/Artic ... sID=409607

http://tietokannat.mil.fi/maila06/stati ... 42_640.jpg

Rannakaitsekompanii mehed jt. palun lööge käega nendele saarte ja laidude dessantidele. Teid on piisavalt vähe, et ka mandri-Eestis käed-jalad tööd täis oleks.

kaur3 kirjutas: Rannakaitsekompanii mehed jt. palun lööge käega nendele saarte ja laidude dessantidele. Teid on piisavalt vähe, et ka mandri-Eestis käed-jalad tööd täis oleks.

Mhmm... kas võib olla, et see laidudele/saartele dessantide paiskamise jutt on kuidagi tulevase Pakri tuumajaamaga seotud?

Poisse võib ju mandrilt saarele ja tagasi vedada suvalise alusega, sõjaseisukorra ajal võetakse kiirkaatrid rikkuritelt niikuinii ära (on meil ikka siske strateegia paigas?). Milleks selleks eritellimus, aru ma ei saa... Pealegi - mis tast kasu on - suure laeva või lennuki-kopteri tulele ta vastu ei pea ja ise laseb herneid vastu soomusparrast vainlasele... Sama nagu poola ratsaväelane II MS ajal saksa tanki vasta...

Kui Eesti Mereväele üldse mingeid laevu hankida, nii tasuks mõelda "multipurpose laeva" peale.

Sama laev töötaks jäämurdjaks, õlireostuse korjajaks - ning miiniveeskajaks. Muidugi see laev oleks vaja varustada suurepärase õhutõrjesüsteemiga (ka laevavastaste raketide tõrje) - seega sellest võiks olla kunagi kasu esiteks miinide veeskamisel ja pärast, juhul kui on veel alles jäänud, ka Tallinna õhutõrje täiendajaks.

Juhani Putkinen kirjutas:Kui Eesti Mereväele üldse mingeid laevu hankida, nii tasuks mõelda "multipurpose laeva" peale.

Sama laev töötaks jäämurdjaks, õlireostuse korjajaks - ning miiniveeskajaks. Muidugi see laev oleks vaja varustada suurepärase õhutõrjesüsteemiga (ka laevavastaste raketide tõrje) - seega sellest võiks olla kunagi kasu esiteks miinide veeskamisel ja pärast, juhul kui on veel alles jäänud, ka Tallinna õhutõrje täiendajaks.

Selliste universaallaevade hange on piirivalvele käimas hangitakse midagi sellist kui Rootsi rannavalve KBV 031 http://www.kustbevakningen.se/Documents ... rsion7.pdf

See Rootsi oma polnud nii universaalne kui ma pakkusin.

Ma mõtlesin veel, et laeva ja selle ülalpidamise maksaks keskkonnaministeerium ja veeteedeamet (või mis iganes on õiged nimetused). Kaitseministeerium maksaks relvastuse ja merevägi annaks meeskonna.

Kas ei tule universaallaeva puhul siiski mängu mingi eurodirektiiv, mis kõigevägevamate karistuste ähvardusel on keelanud sõjavahendite puhul muudest ministeeriumitest raha saamise?
Kunagi oli kopteritega mingi analoogne jama. Kuigi kas löödigi need erinevad struktuurid omavahel lahku või mõeldi ikka midagi välja?