www.militaar.net

ÜLESKUTSE!

Defineerime siis niiviisi:

Siss: Tagala toetusega võitlusüksus vaenlase rindejoone taga. Peamine eesmärk vaenlast heidutada, teda oma tagalast ära lõigata ja lõpuks hävitada. Tegutseb rinde eksisteerimise korral.

Metsavend: Tagala toetuseta (st. isemajandav) võitlusüksus vastase tagalas või vahetult rindejoone taha. Peamised eesmärgid on ellu jääda ja vaenlaseid nii palju mättasse lüüa kui võimalik, vaenlasi hirmutada, nende logistika nässu ajada ja hävitada kohalikke punaterroriste. Tegutseb rinde kokku vajumise korral rahva viimase lootusena.

Väga huvitav teema mille ma nüüd esimest korda avastasin.

Igaühel on kindlasti täiesti omaette kujutus ja arusaamine mis see kompanii ikka võiks olla.

Võiks mõelda erinevaid stsenaariume.

Kohalik kompanii näiteks Kundas ja Mustveel peaks valmistuma ette nii Vene õhudessandiks kui ka meredessandiks.

On kindel, et Venemaa tahab saada need asulad enda valdusse kohe sõja alguses. On väga võimalik, et Venemaa saadab nendesse kohtadesse esiteks suhteliselt väikse õhudessandi ja kohe pärast meredessandi (Mustveel üle Peipsi).

Seega näiteks need kohaliku kaitse kompaniid peaksid valmistuma ette nendeks dessantideks - ja hiljem olema valmis sissisõjaks vaenlase tagalas.

Seevastu näiteks Poltsamaal kohalik kompanii ei pea valmistuma ette meredessandiks (vaevalt ka esialgu õhudessandiks), aga peab olema valmis kurnama vaenlase lahingüksusi mis sõidavad nagunii suunal Tartu-Tallinn ja peamiselt hävitama vaenlase tagalakolonne, mis sõidavad marsruudil Võru-Tartu-Tallinn, ning marsruudil Mustvee-Jõgeva-Poltsamaa-Tallinn.

Sest kui Võru, Põlva, Tartu ja Puurmanni kaitseliitlased hävitavad kõik vene tagalakolonnid, nii kusagilt mujalt (Mustvee) Venemaa püüab ikka tagalakolonne saata Tallinnat piiravate vägedele.

kas keegi on natuke kopteritule ja lennukipommide ja pardakate tuld näinud ja tulemust saanud näha?? Lihtne on ju õhust kottida sisse. Meelitad välja kontakti ja kohe vertushka üles . Kui õhu vastu midagi pole siis on ikka p....

shrek kirjutas:kas keegi on natuke kopteritule ja lennukipommide ja pardakate tuld näinud ja tulemust saanud näha?? Lihtne on ju õhust kottida sisse. Meelitad välja kontakti ja kohe vertushka üles . Kui õhu vastu midagi pole siis on ikka p....

Tulemegi jälle nende õlalt lastavate taburetita õhutõrjerakettide juurde. 800 miljoniga neid oleks ikka natukese saanud.

12,7 mm kuulipilduja pick-upi kastis oleks parem kui mitte midagi.

Teise pick-upi kastis võiks olla 40 mm granaadipilduja.

Kui aga mõelda selle peale mis on juba olemas, niin neid kohalikke kompaniisid saaks ikka toetada Sergeidega. Vähemalt Kundas, Mustveel ja mõnes teises eriti tähtsas kohas.

Äkki Soomest oleks saada Sergeisid juurde. Soomes neid igatahes on parasjagu.

Juhanni väide juba innustab mind selliselt uskuma sellesse.

Elustame teemat.

Räägime küll meditsiinist ja selle andmise kohast... aga kas on ka kedagi kes seda arstiabi annaks, kui tarvidus tõuseb? Hetkel tean mina vaid üksiküritajatest, kes oma raha ja ajaga üritavad midagi ära teha. Seda siis KL kontekstis.

Luure on ka väga oluline. Snaiper/täpsuslaskur sul objektiluuret ära ei tee tegelikult. Vaatlus, seda küll. Ent kui TL üritab lähemale saada, paremat vaatlusnurka, ja Talle tõmmatakse tuli peale, siis on kaputt kah. Samuti ei ole meie ainsad, kes miine igale poole topivad

Tänapäeva mõistes korralikust ÕT-st ja TT-st võime veel rohkem unistada. Kusti on siiski võimas riist hetkel, ja killuga saab koperdajat kah peletada. Põhiliseks TT variandiks oleks ehk miinid, kui neid õnnestub kuskilt kokku kraapida/valmistada/vaenlaselt "laenata".

SOOME ARMEE REMONTTEERIB MAAJÕUDUDE VÕITLUSVIISI

Ajalehes Helsingin Sanomat 30.11.2011 on jutt asjast.
Ma kohe ütlen, et need modifikatsioonid on minu arust väga hea asi.
Parandused on palju sarnased kui oleme rääginud pikal ajal võitlusgrupeist ja snaipritegevusest etc. jalaväe taktikast sellel foorumil.
Üks tähtis asi on, et tulevikus kohalikul kompaniil pole vaja olla peatatav maastikupunkti.
See põhjustakse palju kaotuseid allakaalukasele kaitsjale.
Siin all on vabalt tõlkitud lühik kokkuvõte jutust:
-------------------------------
Reegionaale kaitse põhifilosoofia muutub: leidlikum (osavam), iseseisvam, fleksiiblem.
Uuendamine puudub reegionaalseid väeüksuseid, mis on umbes 60 % sõjaaja armeest.
Modifitseeritu võitlusviis hakatakse kasutama 2015 aastal.
Nüüdned jalaväebrigaadid lõhkutakse laiali ja asemele tuleb mõnda uued reegionaalseid brigaadeid ja lahinguüksuseid.
Seesama võitlusviisi kasutatakse tulevikus ka operatiivseis valmidusbrigaadeis.
Eesmärk on, et vähemal meesmääral tegevus oleks efektiivsem.
Reegionaalkaitsest ei loobuda, aga selle põhifilosoofia vahetatakse.
Praegu lahing kaitses põhineb tähtsade maastikupunktide hoidmisel omas valduses.
Tulevikus jõudud püüdavad põhjustama kallaletungijale piisavalt palju kaotuseid selle kaudu, et tegevus on hajutatum, aktiivsem ja fleksiiblem kui praegu.
On uuritud, kuidas kompanii, rühma ja jaotasemel oleks võimalik ära kasutada vaimneid resursseid ja kuidas omaalgatuslikule ja leidlikusele oleks rohkem ruumi.
Väeosade (ajateenijate) koolitamine uuel viisil hakkab juba 2013 aastal.
Eesmärk vanas reservis on koolitada vähemalt juhatajad.
JAGUDE SUURUS JA TULEJÕUD SUURENEB
Jalaväe jaod varustatakse öövaatlusvahendidega ja andmesidevahendidega.
Igale jaole hankitatakse ka mõnda öövaatlusvahendi, millal neid oleks rühmas umbes kümne.
Tähtasamad reegionaaleile üksuseile luuakse võimekus alustada lahing pimedal.
Traditsionaalsed lahingupaarid muutuvad kolme mehe (gruppeiks) patrulleiks.
Kolmest patrullist modustub 9-isikliku jagu ja kolm jao moodustab rühma.
Jagude relvastust tugevdatakse selle moodi, et kahel patrullil oleks kerge kuulipilduja ja
ühel patrullil täpsusvintpüss.
Kompaniis oleks kolm või neli rühma.
Pataljooni tasemel jõudud organiseeritakse lahinguüksuseiks , kus oleks välisuurtükiväe ”patteristo” (=mitu patareid).
--------------------------

Unto:

Jagude relvastust tugevdatakse selle moodi, et kahel patrullil oleks kerge kuulipilduja ja
ühel patrullil täpsusvintpüss.

Kas täpsuspüssi all peetakse silmas TKIV 85, (nagu sõjaväepolitsei jaos), Dragunovi (nagu sissidel), TRG-42 või RK 95 koos Trijiconiga? Seda oleks hea teada, sest muidu sünnib siin Eestis teatud seltskondades tülil rohkem kui vaja Tegemist ei ole vist ka sõjasaladusega.

Kas täpsuspüssi all peetakse silmas TKIV 85, (nagu sõjaväepolitsei jaos), Dragunovi (nagu sissidel), TRG-42 või RK 95 koos Trijiconiga? Seda oleks hea teada, sest muidu sünnib siin Eestis teatud seltskondades tülil rohkem kui vaja Tegemist ei ole vist ka sõjasaladusega.

Suure toenäolisusega täpsusvintpüssid on TKIV 85, kunas neid on palju SA's ja TRG-42 ei nii väga palju.
Aga täpselt ma ei tea.

Selles Tartu BDCOL'i artiklis on hea kiire ülevaade, kust soomlased tulevad.

"Development of Finnish Tactics after the Second World War" by Petteri Jouko

http://www.bdcol.ee/files/files/BSDR%20 ... %20(1).pdf

The tactical evolution did not offer an answer to a larger problem. While
an evolution to fight a deep battle against large scale offensive took place
in tactical thinking, a strategic surprise attack slowly matured into the main
threat. As a result, the Finnish military High Command faced a difficult
problem: How respond against both a strategic surprise attack and a large
scale offensive under the political framework dominated by the FCMA
Treaty with the Soviet Union. It became glaringly obvious that a total
revision of the defence system was needed to counter both scenarios and
to fulfil the nation’s political commitments. Even dramatic changes at the
tactical level were no cure for the dilemma of surprise attack. In this light,
the development of the territorial battle integrating the local defence and
covering the whole Finnish territory, with the action of general forced
designed to wage decisive counterattacks, was a sound and practical
solution.

Unto Pulkkinen kirjutas:

Suure toenäolisusega täpsusvintpüssid on TKIV 85, kunas neid on palju SA's ja TRG-42 ei nii väga palju. Aga täpselt ma ei tea.

Ku TKIV 85 tuleb igasse jalaväejakku, oleksid soomlased ainukesed, kes võtavad 21. sajandi regulaarüksuses kasutusele poltlukuga snaipripüssi jao tasandi võitleja põhirelvana. SP ja eriüksused kasutavad täpsuspüsse tavaliselt jao tasandi lisarelvana, mis võetakse välja vajadusel, kuid selle võitleja põhirelv on ikkagi automaat. Teistel riikidel on jao täpsuslaskuril ikka automaatrelv optikaga või äärmisel juhul natuke suurema kaliibriga poolautomaat optikaga. Oluline on keskmisest automaadist suurem laskekaugus ja -täpsus ning laskekiirus, mis poltlukul on väga madal. Lähivõitluses või varitsuses sisuliselt nuia asemel.

Ma pigem arvaks, et Soome uue süsteemi jalaväejao täpsuslaskuri relv on sama kaliibriga, kui ülejäänud jaol, ehk siis 7,62x39. Kogemusi on, sest kaupunkijääkärit ehk linnalahingu üksused on juba aastaid kasutanud jaos 1 automaadil kergelt suurendavat optikat, mille hind oli viimase hanke ajal 1000 € kanti. Lisaks on linnalahingu kompaniis 2 TRGd kompaniiülema alluvuses, et siis vajadusel neid suunata sinna, kus snaipripüssile vajadust.

Tkiv 85 hulk ei ole väga suur, sest vana süsteemi järgi neid oli 2-4 relva kompaniis, v.a. SP ja eriüksused, kes moodustavad mõne protsenti kogu reservist. Sisuliselt on uute täpsusrelvade vajadus kümmekond kompaniis ja kolmkümmend pataljonis. Lisaks on mudel 85 ikkagi vana ja kulunud ning ka sihikud pigem muuseumisse, kui lahinguväljale sobivad. Laskemoon on ka ainult pehme südamikuga täismantelkuul, mis on küll väga täpne, kuid tänapäeva kaitsevestide vastu nõrk. Lisaks oleks 85ga mees jaos ainukene kaliibriga 7,62x53R, lahingkomplekt 60 lasku, heal juhul teine 60 seljakotis. Aga mis siis, kui padrunid otsa saavad?

Mind huvitab hoopis rohkem, kuidas soomlased lahendavad jao kergekuulipilduja küsimuse? Praegune kuuliprits mudel 62 kaliibriga 7,62x39 ei ole armees väga populaarne, sest on päris raske ja samas pirtsakas relv ning need on ka parajalt kulunud. Praktiline laskekaugus ka 400 m kanti, sest see keskmise energiaga padrun lihtsalt ei lenda oluliselt kaugemale piisava energiaga. Soomlased on aastaid kasutanud eesliini üksuste jalaväejagude kuulipildujana PKMi ehk PoKeMoni kaliibriga 7,62x54R ja see annab oluliselt laskekaugust juurde ning on võimsama padruniga. Kui jakku tuleb teine PKM juurde, siis see võitlejate kandami kaalu oluliselt ei kasvata, küll aga kasvatab jao tulejõudu. Isegi sellisel juhul on Tkiv 85 üksik, sest selle laskemoon ei ole sama. Kui nüüd soomlased lisavadki jakku teise PKMi, siis tekib hoopis huvitav olukord. Jao kuulipritsid 2 tk lasevad 600-800 m efektiivset tuld, aga optikaga automaadi kuulil lõppeb jaks 300-400 m peal. TKiv 85 laseb muidugi 600-800 m välja, kuid temal on ka probleemid.

SVDsid tuli esimese partiina sadakond, siis kui Ida-Saksa arsenalidest jalaväe lahingumasinaid BMP osteti. Iga masina komplektis oli ka SVD. Ei ole kuulnud, et SVDsid oleks hiljem Soome juurde hangitud, kuid võin eksida. SVD probleem on see, et soomlaste snaiprimoona ta ei taha, liiga aeglane ja raske kuul. Tavalise kullamoonaga aga ei saa SVD maksimaalset täpsust kätte ja praktiline laskekaugus on 500-600 m. Optika on ka 4x suurendav, ehk tänapäeva mõistes vähe. Positiivne on see, et relv on poolautomaatne 10-lasulise salvega. Seega lähivõitluseks oluliselt sobivam kui TRG või Tkiv 85. Lisaks on SVD suhteliselt kerge ja töökindel ning täpsuslaskur saab kuulipildurilt moona laenata häda korral. Samas relvade hulk ja hind, kui oleks vaja juurde osta? Venemaalt läände müüdavate SVDde hind on kõrge, samal tasemel lääne täpsuspüssidega. Eks siis varsti näeme, kuidas need küsimused lahendatakse. Ei usu, et soomlased kavatsevad suuremat hulka uusi relvasüsteeme sisse osta. Ilmselt kasutatakse olemasolevaid relvi ja ostetakse sama mudelit vajadusel lisaks.

Ise valiksin selle tee, et uues jaos on 2 PKMi ja 1 SVD. Puuduolevad relvad ostaksin odavaimalt pakkujalt, näiteks Poolalt, seal valmistatakse mõlema relva kohalikku klooni. Lisaks pakun, et TRG 42 tuleb juurde. Senise 2 relva kompaniis tõstetakse 3-4 relvani. Kompanii snaiprijaos on tulevikus 7-9 võitlejat, 3-4 snaipripaari, sama palju kui jalaväerühmasid, igal paaril snaipripüss ja lähikaitseks automaat vaatlejal. Vajadusel saab kompaniiülem toetada iga rühma 1 SN paariga. Täna on tavaline 3-4 liikmeline snaiprimeeskond, kus on 2 TRGd. Snaiprid on kõige tõhusamad paaris, kus on laskur ja vaatleja.

Soome reegionaalsed üksused

Huvitav ja loogiline arutelu Leo'lt.
Ma proovin siin esitleda mõnda vaatepunkti.
1) Soomes on krooniline vajadus rahast maakaitsealal ja eriti tulevikus 1-5 aastade jooksul.
2) Soomes kasutatakse alati kõik relvad ja materjalid ligikaudu lõppuni: vana materjal regionaalsele kaitsele ja uus materjal valmidusbrigaadeile.
See tähendab, et vanad kerge kuulipildujad ja TKIV 85 ka kasutatakse veel pika aja edasi.
3) Ma olen lasenud TKIV 85ga umbes 500 m kaugusele ja täpsus oli hea.
Smith&Bender ja Zeiss sihikud on veelki piisavalt head, loomulikult pole enam maailma parimad.
Zeissile on ka öösihikuid lisana. Vanemad täpsuslaskurid, kes on sõjaajal reegionaalseis üksuseis, on harjutatud kasutama TKIV 85.
Samuti kerge kuulipilduja annab lasta isegi joostes. Niimoodi vanad relvad lõppuni ja uued täienduseks nii palju kui on raha.
Padruneid on laos veel palju TKIV 85 jaoks.
4) Uued TRG 42 on vaevalt kasutusel reegionaalsel jaol. Tõsi küll .338 LM kaliibri vintpüsseid on tsiviili jahimehil palju ja
need võtakse sõjaväele sõjaajal. Ka .308 Win vintpüsseid on Soomes väga palju jahimehil, ehk 5-10 000 tükki.
Lisaks palju Armalite .223 Rem ja .338 Win kaliibri poolautomaat relvi reservlasil.
Loomulikult sõjaajal padrunihooldus oleks nõudlik.
5) Kolme mehe gruppid (patrullid) on minu arust hea asi reegionaalses sõjapidamises.
Pikk aeg tagasi kasutasime snaipriõppusel talvel kolme mehe patrulleid. Kogemused oli head.
Soomes on kolme mehe patrullid sissitegevuses. Selline patrull annab tegutseda hajutatul viisil.
6) Ideaalne snaipripatrulli relvastus oleks näiteks: sanipril TRG 42 väga hea optika ja öösihik lisana, vaatlejal 7,62x39 hea optikaga
ja öösihikuga automaat ja laser kaugusemöötja, tugimehel automaat 7,62x39 1-4x optikaga.
Reaalne oleks näiteks: TKIV 85 snaipril, vaatlejal 7,62x39 hea optikaga ja öösihikuga automaat, tugimehel automaat 7,62x39.
Oleks täpne tuli kaugele ja tulejõudu enesekaitseks vaenlase külgpoolel ja tagalas.
Tõenäoliselt patrulli relvastus tuleks olema kirju, mitmesugune raha puuduse pärast.
7) Kui palju snaipripatrulleid võiks olla? Tulevikus sõjajal meeskond on umbes 250 Kmeest. 60% on 150 Kmeest reegionaalüksuseis.
Nendest staabi etc tugiüksuseis ehk 20% ehk 30 Kmeest. Lahinguüksuseis siiski 120 Kmeest. Veel 30 Kmeest juhatajad, tulejuhid jne.
Jääb 90 Kmeest lahingutegevuses (jaod ja rühmad). See tekeb umbes 10 Kjao, mis on maksimum.
Oleks vaja kõrgem 10 000 tükki snaipri-vintpüssi. TKIV 85 pole piisavalt.
Raha ei ole. Ainult tsiviilist leidub nii palju vintpüsseid.
Optiliseid sihikuid ja öösihikuid oleks vaja hankida palju.

Eesmärk on, et vähemal meesmääral tegevus oleks efektiivsem.
On uuritud, kuidas kompanii, rühma ja jaotasemel oleks võimalik ära kasutada vaimneid resursseid ja kuidas omaalgatuslikule ja leidlikusele oleks rohkem ruumi.

Tähelepanuväärsed punktid!

Traditsionaalsed lahingupaarid muutuvad kolme mehe (gruppeiks) patrulleiks.
Kolmest patrullist modustub 9-isikliku jagu ja kolm jao moodustab rühma.
Jagude relvastust tugevdatakse selle moodi, et kahel patrullil oleks kerge kuulipilduja ja
ühel patrullil täpsusvintpüss.

Kuulipildujate arvu suurendamine jaos ei anna erilist lisaväärtust vaid suurendab laskemoonakulu, mille võrra saab vähem TT relvi kaasas kanda. Suur hulk kuulipildujaid on kasulikud ratsaväe rünnaku puhul või kui hakatakse pataljonide kaupa tormi jooksma - seda aga vaevalt, et juhtub.
Tänapäeval oleks sobivam võimendada jao tuld optikate lisamisega. Arvan, et ka 7.62x39 juures on optikast kasu.

Eesti on paremas seisus, sest relv ja padrun on võimsamad ja taskukohase hinnaga optika lisamine annab kindlasti parema tulemuse.

Eesti kergekuulipilduja võimalus nii, et kõik jao relvastusse puutuv jääb samaks:
Pole justkui veel kergekuulipilduja aga automaatkarabiin ka enam ei ole.