2. leht 14-st

Postitatud: 26 Veebr, 2010 13:54
Postitas Faust
Üks võimalus on ehitada tuumajaam näiteks Narva ja lasta see sõja korral läänetuulega vastu taevast, nii et saast kandub Peterburi peale ja tekib surnud tsoon Venemaa ja eestlastega asustatud Eesti ala vahele.


Sellist asja on raske kommenteerida. Mõtled sa sellist asja tõsiselt?

vastused

Postitatud: 26 Veebr, 2010 13:55
Postitas eldrp
Madis22 kirjutas:Lahja.

Tuumarelvale, mille saamine pole ehk võimatu, kuid siiski kahtlane, ei saa kaitset üles ehitada, eriti kui pole piisavalt vahendeid nende kaitsmiseks ja kohaletoimetamiseks.

Probleemiks võivad kujuneda Simmid meie enda kaitseväes, kes vastava seadme rikuvad> nagu on juhtunud Mapatsitega

Väikesest sisekaitseväest pole abi. 2007a kevadel oleks politsei üksi jäädes üsna hädas olnud. Sõja korral võib oodata oluliselt suuremaid muulaste rahutusi, mis tähendab vajadust veelgi suurema korda tagava jõu järgi. Ei maksa unustada ka suuremat vajadust päästeteenistuse järgi, milleks oleks hea hiljaaegu kaotatud "iganenud" päästekompaniid. Täna on veel mehi, keda selles rollis mobiliseerida, kuid kauaks. Muistne kaitseliit kutsuti ellu just sisekorra tagamiseks. Selle sõjaline kasutus tuli mõnevõrra hiljem.

ELDRP pakub välja idee muuta Kaitseliit riigikaitse põhijõuks ehk sisuliselt tähendaks see praeguse Kaitseliiduliikmete arvu kordistamist

Kaitseliidu palgaliseks muutmine võib osutuda veaks. Kas polnud see mitte üks neist teguritest, mille tõttu Kodukaitse laiali saadeti? Teisalt kas on mingit muud mootorit, mis käivitaks kaitseliidu kahe- kuni neljakordistumise?

Paku välja mõni teine mootor...

Kogu kaitseväe kellast kellani töölepanek vähendab märgatavalt valmisolekut. Kui ikka iga sõdur võib kell viis vormi nagisse panna ja kuueks kõrtsi minna, siis kaheksaks ei ole riiki kaitsmas enam kedagi. Täna, kuigi ilma vastava ülesandeta, on vähemasti pooled ajateenijad igal ajal kained ja kasarmus ja 10-15 minutiga relvastatult masinatele paigaldatavad.

Enne sissetungi eelnevad märgid... poliitiline pingestatus jne. Kahtlemata seatakse detonaatorjõud lahinguvalmidusse pingete tekkimisel, mis tähendab ka teistsugust valmisolekut

5 tanki ja 20 soomukit? Tankirühm on 3-4 tanki, kompanii alates 10st. Miks 5? Täna on meil ca 60 PASI-t ja peoga BTR-e ja ikka jääb puudu. Mis väärtus on 20 soomukit? 5 Hävitajat koostöös Läti ja Leeduga. Praegu on neid seal kuskil neli. Palju meil neist kasu on?
20 soomukit lähevad ainuüksi Väliskorpusele+ 5 LE2 (vms)

Postitatud: 26 Veebr, 2010 14:02
Postitas eldrp
Tapper kirjutas:Ära häma
Ma ei saanud vastust.

Kui isik teeb koostööd siis millise sugulasastmeni võib karistada ka teisi?
Kui sellise punkti julgesid programmi panna pidi see sul hästi läbimõeldud olema!
Kui sõidab küüditaja või hävituspataljoni mees autoga ja selles autos on kogemata ka mõni tema pereliige... Ja kui saab miiniga see auto hävitatud

Postitatud: 26 Veebr, 2010 14:03
Postitas Tapper
Nii et meie kaitse- ja heidutusvõime sõltub läänetuulest.
Aga kuhu kaob elekter? :dont_know:

Postitatud: 26 Veebr, 2010 14:05
Postitas eldrp
Faust kirjutas:
Üks võimalus on ehitada tuumajaam näiteks Narva ja lasta see sõja korral läänetuulega vastu taevast, nii et saast kandub Peterburi peale ja tekib surnud tsoon Venemaa ja eestlastega asustatud Eesti ala vahele.


Sellist asja on raske kommenteerida. Mõtled sa sellist asja tõsiselt?
Paku parem lahendus... Paku mõni tugev preventatiivne abinõu! Ootan.

Postitatud: 26 Veebr, 2010 14:06
Postitas Tapper
Kui sõidab küüditaja või hävituspataljoni mees autoga ja selles autos on kogemata ka mõni tema pereliige... Ja kui saab miini läbio see auto lõhatud


See seaduse säte vajab siis täpsemat lahtikirjutamist. Millal seda seadust kohaldada ja millal mitte.

Postitatud: 26 Veebr, 2010 14:07
Postitas eldrp
[quote="Tapper"]Nii et meie kaitse- ja heidutusvõime sõltub läänetuulest.
Aga kuhu kaob elekter? :dont_know:[/quot

See on üks (lisa)võimalus-heidutus... Selle kasutamine sõltub olukorrast...

Postitatud: 26 Veebr, 2010 14:10
Postitas eldrp
Tapper kirjutas:Kui sõidab küüditaja või hävituspataljoni mees autoga ja selles autos on kogemata ka mõni tema pereliige... Ja kui saab miini läbio see auto lõhatud


See seaduse säte vajab siis täpsemat lahtikirjutamist. Millal seda seadust kohaldada ja millal mitte.
Kas sa arvad, et vastupanu korral on sul luksust olla humaanne? Sõda V-ga saab olema julm etnilist kuuluvust arvestav kaos/tapatalg

Postitatud: 26 Veebr, 2010 14:19
Postitas Tapper
Loe nüüd oma seaduse sätet

Seaduse lahtikirjutamine oli mõeldud irooniana.

isik kes koostööd teeb siis võib tema sugulasi teadmata sugulusastmeni karistada. :wall:

Tsitaat
"Seaduse järgi vabastatakse iga isik, kes paneb toime teo Eesti Vabariigi piires n.ö. idapoolsete okupatsioonivõimudega koostööd tegeva isiku või tema perekonnaliikmete vastu, igasugusest karistusest, sest sellist tegu vaadeldakse kui vastupanu okupantidele."

Siin seaduses ei ole kirjeldatud mingi juhuslik autosistumine! Jah sõjas juhtub tihti pahasti, et oled valel ajal vales kohas.

Kuid partei kes tahab seadustada vägivalla oma maa kodanike vastu, kelle süü on omada valet sugulast. :shock:
Nõuka aeg seal said ka karistada kui vale sugulane oli.

Postitatud: 26 Veebr, 2010 14:36
Postitas Madis22
Tapper kirjutas:Kui sõidab küüditaja või hävituspataljoni mees autoga ja selles autos on kogemata ka mõni tema pereliige... Ja kui saab miini läbio see auto lõhatud


See seaduse säte vajab siis täpsemat lahtikirjutamist. Millal seda seadust kohaldada ja millal mitte.
Siin ei ole ju enam tegemist igaühele kehtiva seadusega, vaid eeskirja(de)ga selle kohta, keda võib sõdur võtta sihtmärgiks, et teda endiselt tunnustataks sõdurina, mitte ei peetaks sõjakurjategijaks. Kas mitte viimases Kaitse Kodus ei olnud selle kohta artikkel?

Postitatud: 26 Veebr, 2010 14:48
Postitas Kurjam
Tundub, et internetiühendus on edukalt hullarisse jõudnud ja sellele lastakse ligi kõik kes parasjagu ei märatse ja palatikaaslasi ei hammusta.
Midagi nii ogarat pole tükk aega lugenud :twisted:

Postitatud: 26 Veebr, 2010 15:12
Postitas eldrp
Madis22 kirjutas:
Tapper kirjutas:Kui sõidab küüditaja või hävituspataljoni mees autoga ja selles autos on kogemata ka mõni tema pereliige... Ja kui saab miini läbio see auto lõhatud


See seaduse säte vajab siis täpsemat lahtikirjutamist. Millal seda seadust kohaldada ja millal mitte.
Siin ei ole ju enam tegemist igaühele kehtiva seadusega, vaid eeskirja(de)ga selle kohta, keda võib sõdur võtta sihtmärgiks, et teda endiselt tunnustataks sõdurina, mitte ei peetaks sõjakurjategijaks. Kas mitte viimases Kaitse Kodus ei olnud selle kohta artikkel?
Ok , nõus. See punkt niimoodi ei lähe. Saab ümber tehtud asi... Aastaid tagasi sai see asi kirja pandud ja siis otsisime hoobasid, mis hoiaksid kodanikke eemale koostööst okupatsioonivõimudega. Aga jah...see asi on vist tõesti natuke liiga.... Tänud!

Postitatud: 26 Veebr, 2010 15:13
Postitas eldrp
Kurjam kirjutas:Tundub, et internetiühendus on edukalt hullarisse jõudnud ja sellele lastakse ligi kõik kes parasjagu ei märatse ja palatikaaslasi ei hammusta.
Midagi nii ogarat pole tükk aega lugenud :twisted:
Tatti prtsida oskab igaüks... Äkki midagi konstruktiivsemat... :write: Äkki pakud endapoolsed lahendused välja...

Postitatud: 26 Veebr, 2010 15:19
Postitas Faust
Aga kust selle kõige jaoks raha võetakse, kui teil on plaanis ka makse pea poole võrra vähendada. Ei tahaks uskuda, et riigi valitsemisaparaadi ehk bürokraatia kokkutõmbamisest/vähendamisest piisavalt raha järele jääb?

Postitatud: 26 Veebr, 2010 15:26
Postitas eldrp
Faust kirjutas:Aga kust selle kõige jaoks raha võetakse, kui teil on plaanis ka makse pea poole võrra vähendada. Ei tahaks uskuda, et riigi valitsemisaparaadi ehk bürokraatia kokkutõmbamisest/vähendamisest piisavalt raha järele jääb?
Kas need 3 miinijahtijat on sinu arvates õigesti paigutatud vahendid? Palju seda rahakest nende alla läks? Kopikas siit, kopikas sealt... Vähem riiki sotsiaalsfääris, majanduses ja vähem ebavajalikku bürokaraatiat, vähem administreerimist jne. Ei kavatse olla populaarne ja selle nimel raha jagada vasemale-paremale. Riigi funktsioonid olgu selged: kaitse välisvaenlase vastu, sisejulgeolek, kollektiivsete ohtude kõrvaldamine, vt kodulehelt lähemalt