www.militaar.net

tean seda sarja, mul ammu erutusest ninaots võbiseb....
peab end vist kokku võtma ja ära tellima
tänud.

natukene teemast mööda, aga -
NATO suurtükiväe, raketiheitjate, lennukite üheks tööks oli ka miine külvata.
sakslaste LARS oligi põhimõtteliselt miinide paiskamiseks vaenlase kolonnide teele. Need miinid on tänapäeval küll üsna kehva kuulsusega, kuid kas neid süsteeme on kellelgi NATO riikidest üle jäänud? Relvastuse vähendamine jne.

mõned näited :
http://www.youtube.com/watch?v=iaBP-cbEB-o
http://www.globalsecurity.org/military/ ... d/m131.htm
üsna uus süsteem, 1992. Pole vaja mingit suurtükiväge, lihtsalt 4 meest viivad paki varitsuse asukohta ja nupulevajutusega teevad väikese miinivälja.

ka paljukirutud kopteritele reaalne rakendus sõja-ajaks?
he M139 Volcano mine system is a US highspeed landmine laying system. It can lay a minefield one kilometer long, containing 960 mines in 43 seconds from a ground vehicle, and in just 17 seconds from a helicopter. The system uses GATOR mines, though since 1993 the system deploys only anti-tank mines (originally 1/6 of the mines were anti-personnel)
http://www.youtube.com/user/jaglavaksol ... mBw0B_KboA

Raamat on piiratud kujul üleval Google Books'is.

http://books.google.com/books?id=4M_Q6v ... q=&f=false

Hummel - kas Soome 105 mm sihik ja suurükk ise lubab tulistada ka otsesihtimisega?

Mina Gradi esialgseks õppematerjaliks maha ei laidaks. Suurtükivägi alustas ka omal ajal Talvesõja-aegsetest haubitsatest ja tänaseks võime end ehk juba 155 mm ekspertideks pidada.

Hüpper-supper MRLS-sid on üks väga karm värk, kuid nende kohta me tõdesime oma arengukavas, et kahjuks meile enne 2018 kättesaamatu kaup. Ei maksa põlata esialgseks õppimiseks-kogemuste hankimiseks ka Gradi. Põhimõte ja kasutus on ju analoogsed. Lihtsalt TTA nõrgemad. Liiatigi maksavad nad enamvähem raha kilohinda ja nende moona toodetakse ja mujal peale SRÜ. Raha poolest võib need ju kasvõi hommepäev koju kuskilt tassida. Ka võib arvata, et üks MLRS rakett maksab samapalju kui terve Gradi kogupauk Hiinast ostes. Gradiga lastes saab vastu STVG harjutusaladega hakkama.

70 km laskekaugusega MLRS-i juurde küsimus - kus seda laskma hakatakse? 70 km laskekaugus tähendab 100+ km ohuala. Seda Eestis ei ole ega tule. Kuskohas Eestis see koht on? Või teeme niisama kuiva trenni? Hakkame Arizona kõrbes harjutamas käima? Reaalselt vist Soomes, sest neil ei ole iga eramaaomanik kunn ja kui nad need ostsid, siis on ka laskeväljad olemas. Isegi ÕT/STVG laskmiskohtadega alles kammajaa käib - meenutage Nõva kinnisvaraarendjatest "looduskaitseaktivistide" aktsioone internetis ja kohalikus külavolikogus.

Muidu on sama teema nagu MAPATS'iga, omal ajal igati toekas pill, ainult lasta polnud kuskil (ja õieti ei osanud kah) ja pole seda TÄNASENI. Mapatsit käiakse laskmas Adazis tänini. Sirgalas ei tohi.

Jälle vana küsimus: relvastuse lahinguväärtus kui korrutis. MLRS korrutises eksisteerib kindlasti puudulik laskekogemus, sest moon on ülikallis ja laskmas tuleb vist Lapimaal käia. Gradiga saab ehk mõnes Eesti rannas rohkelt paugutada. Kas 2x suurem laskekaugus paberil kompenseerib kordi väiksema kasutuskogemuse? Kardan, et mitte.

Muide, sakslastel oli relvastuses selline huvitav riistapuu nagu 110mm raketiheitja LARS. See peaks olema nüüd relvastusest maha võetud. Kas keegi teab nende masinate ja moona saatust? Oleks raketivägede sisse seadmiseks parem kui Grad, sest kui raketid otsas või torud kulunud saab alusvankrit (MAN) olemasolevas struktuuris kasutada muul otstarbel.

http://www.military-today.com/artillery/lars2.htm

Noh ega selle Gradi MAN'i/DAF-i peale istutamine pole nüüd kah teab-mis kosmoseteadus.

Tegemist on siis Argentiina 16*105mm MLRS-iga.

Trumm ütles:

Jälle vana küsimus: relvastuse lahinguväärtus kui korrutis. MLRS korrutises eksisteerib kindlasti puudulik laskekogemus, sest moon on ülikallis ja laskmas tuleb vist Lapimaal käia. Gradiga saab ehk mõnes Eesti rannas rohkelt paugutada. Kas 2x suurem laskekaugus paberil kompenseerib kordi väiksema kasutuskogemuse? Kardan, et mitte.

Tuues Sulle näite Sinu lemmikvaldkonnast, siis kas Iisraeli piloodid lendavad igal aastal Teherani ja tagasi ning lasevad treeningute käigus sadade miljonite dollarite eest rakette välja?

http://www.wired.com/dangerroom/2009/07 ... more-14792

EKJ võiks rohkem simuleerida selle sõna heas tähenduses.

Ma võin olla küll loll ja kooner, kuid ma eeldan, et relvasüsteemi ostmise põhjenduseks ei pea olema asjaolu, et kas sellega saab pauku teha või mitte, vaid ikka selle kasutamiseks tulenev potentsiaalne kasu.

... ja kuhu kadusid grusiinide Gradid peale esimest ööd?

kaur3 kirjutas:Raamat on piiratud kujul üleval Google Books'is.

http://books.google.com/books?id=4M_Q6v ... q=&f=false

raamatu tellisin krisostoomusest . Umbes 825.- EEK

105mm. Iga panoraamsihikuga on otselasmine võimalik, kuigi pisut jebimist nõuab. 105mm on otse lastud (ja ka pihta saadud) piisavalt, kuid see on rohkem hädakaitse lahendus. Otselaskmise videot peaks vist olema võimalik vaadata Youtubest.
Üldiselt nende jätkusõja aegsete taandurmehhansimidega jms relvade eluiga on otsas. Saluudirelvadena asjakohasemad.

Grad-e võiks osta küll. Kaitseväe suurtükiväereserv. Selle sihtimissüsteemid on täpselt samasugune jama nagu D-30, kuid tulejõud 3x suurem. Hind oleks vast alla miljoni/tk koos väiksema arvu kildmoonaga. Võiks osta pataljoni, millest RA oleks käigus 1 2-autonoom-rühmaline patarei koos 1/3 juhtimis- ja teenindusallüksustega. Kokku arvutuste järgi RA u 100-120 inimest, kellest u 15 kaadrit. Küll need kaadrid ka leiaks.

Soomlased võtsid minuteada oma vanad Grad-id (122 Rakh 76) relvastusest maha ja küllap oleksid nõus meile ka kohe müüma, kui nt kvj tekiks idee. Eks neid saaks mujaltki. Soomlased pidasid üheks relvasüsteemi probleemiks alusmasinat.
Oma autot neile alla aretada me lähiaastatel ei suuda, aga seda võiks kunagi tulevikus proovida. Näiteks MAN-iga. Seal peaks olema veel olulisi näitajaid peale lihtsalt kruvide-poltide kinnikeeramise. Üks hea veolahendus peaks olema veel tšehhide RM-70.

Laskmisega Eestis probleemi üldiselt ei tohiks tekkida. Saame lastud 105, 122 ja 155 (sh tabada 1 lasuga ka 18 km pealt) - saab hakkama ka Grad-iga. Tõhustada vaja muidugi tuletõrjevõimekust, sest näit kevadeti on rühma kiirtulelöögi tagajärjel tulekahju garanteeritud. Aga no eks peabki ports oma tulekustutustehnikat tulejuhtimispunktis häirevalmis olema.

Grad-ide omamine oleks kindlasti riigikaitsele suur samm edasi nii võimekuse, kui know-how mõttes ja seda üsna soodsa hinna/kasu suhtega.

LARS-id müüdi türklastele ja kohapeale jäid minuteada vaid muuseumieksponaadid. Loeti saksas suhteliselt ebaõnnestunud süsteemiks oma niru laskekaugusega.
Ega ta ainult mineerimiseks ka polnud nüüd.


Lugesin kusagilt x venekeelsest foorumist pühade ajal värsket uudist, et ka grusiinid olla äsja kas 6 või 9 Smertši ja ka rakette ostnud. Tõestuseks oli miski dok koopia riputatud.

Pidasin otselaskmise all silmas võimalust kasutada neid hädapärase rannakaitselahendusena. Kuna suurtükk on ise üpris kerge, saab teda paigutada ka päris väikese veoauto selga ja sellega on võimalus kiirelt mööda liivaseid männikute teeradu liikuda ja 105 mm HE mürsk teeb tänapäeva plekist sõjalaevale kenasti viga. Ja seda jõuavad (vähemalt osandatuna) ka kopterid saartele lennutada.

hummel ütles:

Lugesin kusagilt x venekeelsest foorumist pühade ajal värsket uudist, et ka grusiinid olla äsja kas 6 või 9 Smertši ja ka rakette ostnud. Tõestuseks oli miski dok koopia riputatud

Ma ei imestaks üldse kui selline ost sooritati Counter battery tööks? Mõtteaimet ka meie meestele iseseisva kaitse arendamisel.

Iseenesest ei kao väiksemad/kergemad paugurauad veel niipea kuskile. Soome 105 mm (eeldusel, et ta pole läbi kulunud) oleks täiesti tegija kuskil Helmandis - sellise kaaluga haubitsaid võtab Chinhook kaasa 2 tk korraga ja 10 km laskekaugusest piisab Talibani vastu küllaga.

Falklandil oli samuti Briti suurtükiväe põhiloom 105 mm. USMC relvastuses peaks 105 mm WWII aegadest tänaseni relvastuses olema.

Tegelikult võiks Eesti vabalt ühe suurtükiväerühma ka sinna saata (105 või 122 mm) - kodumaa vaeglaskmise probleemi seal ei teki ja praktika saab missuguse. On võimalik suhteliselt ohutult live laskmisi reaalse vastase pihta teha.

Trumm, ma arvasin kogu aeg, et Sa vaatad EKJ peale kui iseseisva kaitse garantiile, kuid nüüd räägid Sa suurtükkidest nõrgema vastase vastu võitlemise relvana.

Live lasmistest. Võta .22 püss ja lase ennast kasvõi laskemeistriks, kuid kui vastast on .50 püssidega mehed, siis Sa ei suuda neile vastu saadal, sest viimased lasevad kaugemalt ja on suurema purustusjõuga. Ma arvan, et see pädeb ka suurtükiväe puhul, sest ma ei näe võimalust, et Eesti suudaks kuidagi massiga kompenseerida laskekaugust ning purustusjõudu.

vk1'le. Hind tundub esmapilgul kallis, kuid ma garanteerin, et Sa oled rahul kui raamatu kätte saad. Google Booksis lugemisega saad endale lihtsalt paksud prillid, mille hind on kallim kui paberraamat

Nõrgema vastasega on võimalik saada kõvasti praktikat (vastu saamise ohuta), mis võib hiljem marjaks ära kuluda. 105 mm väärtus on meie jaoks nt rannakaitses ja missioonil. 122 mm on ajutine augutäide seniks kui midagi paremat saab. 155 mm on meil täiesti konkurentsivõimelised relvastuses olevate vene relvadega. Misasi on Gvozdika, mida Eestisse kindlasti saadetakse, kuna on kerge ja sobib pehmele pinnasele? Seesama D-30 toru roomikshassiil, sama pisikese laskekauguse ja WWII aegse tulejuhtimisega. Misasi on Akatsia? Meie 155-le laskekauguses allajääv D-20 toru roomikmasinal. Msta'sd brigaadi tasemel seal pole ja muud on veel hullem ulme.

Mind nats häirib see, et vene suurtükiväge kujutatakse kui midagi US Army Artillery malli asja, mis iga suurtüki koheselt maapealt minema pühib ja mille vastu on meil lootust üksnes PzH2000 ja Excaliburit kasutades. Seda on venelastega ennegi juhtunud, et olles tehnilises ja arvulises tunduvas ülekaalus, on lihtsalt pasunasse saadud. Meenutame Talvesõda, Jätkusõda, Isamaasõja algust, I Tsetseenia sõda. Kui me võtaksime ette snapripüsside arvu/kvaliteedi võrdluse Punaarmees ja Soome armees 1940, siis oleks Häyha olemata pidanud olema. Niiet inimene relva taga loeb ja mitte vähe. Piltlikult öeldes laseb ka 0.22ga hea snaiper amatöörid 0.50ga sõelaks, sest ta oskab maskeeruda, teab taktikat ja valib koha, kus 0,50 eelised kaovad (nt väikesel kaugusel, kus suur ja rohmakas püss demaskeerib end kohe, kuid 0.22 lasku ei pruugi märgata. Taktika, maskeerimine, vastase etteaimamine jne on sama tähtis kui kaliiber või laskekaugus.

Tegelikult see nii ju pole ja venelastel pole mingit silmapaistvat counter-battery võimet kunagi olnud (vähemalt sellist nagu sakslastel ja jänkidel).

Ma arvan, et iiveldamiseni paugutada saanud suurtükimehed on sama tähtsad kui 2 km suurem lasekaugus. Meie laskevõimalused on kesised ja me ei saa nt lasta suurele kaugusele. Lahinglaskmistel on 155sed puha horisontaalselt.