Eriti näiteks, kui läheduses asub mõni sild, tunnel... Mõnes kohas saab isegi kiire raidtõkke püstitada.
Ja muidugi, on veel kuulus Putkineni miin!
Kapten Sirel- parim magistritöö
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5711
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Mitte kõigil EKL meestel pole relva kodus. Minu kogemus piirdub küll ühe suht Tallinna lähedase malevaga, aga seal polnud KL relv vist mittekellelgi kodus. Isiklik relv KL arvel loomulikult küll.
Võimalik, et idapiiri poole on asjad paremad. Siiski - automaat ei ole advekaatne relv vastase soomustatud kolonni peatamiseks ega isegi mitte takistamiseks.
Raidtõke (ilma lisalaenguteta) on aga lihtsalt nali.
Putkineni miini ühelgi mehel ka kodus ei ole. Rootsi miinid on küll olemas, aga laos. Saab kätte homme...
See on jälle üks lõputu teema, aga keegi peab ju ütlema, et kuningas on endiselt alasti.
Ja Rootsist (võimalikult) ostetavad tankid ei pane tegelikult mitte kedagi riidesse. Isegi Rootsi kuningat ning printsessi mitte.
Võimalik, et idapiiri poole on asjad paremad. Siiski - automaat ei ole advekaatne relv vastase soomustatud kolonni peatamiseks ega isegi mitte takistamiseks.
Raidtõke (ilma lisalaenguteta) on aga lihtsalt nali.
Putkineni miini ühelgi mehel ka kodus ei ole. Rootsi miinid on küll olemas, aga laos. Saab kätte homme...
See on jälle üks lõputu teema, aga keegi peab ju ütlema, et kuningas on endiselt alasti.
Ja Rootsist (võimalikult) ostetavad tankid ei pane tegelikult mitte kedagi riidesse. Isegi Rootsi kuningat ning printsessi mitte.
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5711
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5711
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Täpsustaks seda "kahe tunni teemat". Kahest tunnist rääkisin vaid selles võtmes, et niipalju kuluks aega ajateenijatest kompaktsete allüksuste väljasõiduni linnakust (loomulikult juhul, kui nendega oleks ette nähtud üldse midagi ette võtta jne). Minu arvestuste järgi peaksid piiri ületavad võimalikud vaenukolonnid selle ajaga tegelikult juba nii Võrus, kui Jõhvis kohal olema küll.
Minu "pakkumine" oleks, et Võru 1 h, Jõhvi 1,5 h, Tartu, Rakvere, Valga 4 h. 4-6 h öisest üllatus-sööstust oleks esialgu küll, et anda kogu riigikaitsele üsna hävitav materiaalne ja ka moraalne hoop.
Tekib küsimus, et mis mõte on siis üldse sellisel 2-tunni valmidusel? Aga on ka selline variant, et kui olukord on märkimisväärselt pingestunud, saaks osa allüksusevarustust juba masinatel hoida ja veel mõningad ettevalmistused teha nii, et väeosas oleksid allüksused väljasõiduvalmis ka praktiliselt pool tundi peale äratust. Kui veel peenestada ja aretada, siis võivad ajateenijate relvad ja laskemoongi olla juba väljastatud ja paigutatud-lukustatud isiklikku sõdurikappi voodi kõrval. Seega saaks minema veelgi kiiremini.
Veel toodi näide, et vot kõik on väljaloal ja pole kohal kedagi. Esiteks ei käsi keegi ajateenijaid iga nädalavahetus, k a riigipühad, 100% kasarmutest minema peksta. Seda ka igal pool täna ei tehta. Kui juba 1/3 on koordineeritult (on mõeldud, keda ja kuidas linna on lastud, et kõik võimekused kuigipalju säiliksid - enda äraproovitud süsteem) kohal, tähendab see, et kompanii baasil saab ikka formeerida ühe korraliku ja ehk ka veidi tugevdatud rühma, kusjuures sellegi kiir-rühma koostöö on ikkagi täiesti rahuldav.
Minu sügav mure seisneb selles, et need 2-3 viimast lõiku ja lisaks veel väeosade linnakute elementaarne enesekaitse-ringkaitse tundub kahjuks juhtkonnale üsna ebaoluline asi. Eestit kaitsevad nende meelest võimaliku strateegilise üllatuse puhul eranditult kodus magavad reservväelased ja vb ka paarsada scoutsi (...ja sõber NATO), kuna ajateenijad + nende kaadrikaitseväelased on sõjaliselt nii mõttetu grupeering, et ei pea isegi olema valmis iseend kaitsma !
Kui tuua ajaloost näiteid, siis meie eeldame, et sõda algab nii nagu Soomes 1939, kus põhjanaabritel oli kuujagu aega formeerida ja trumme põristada. Ei pea vist mainima, et meil ei juletudki eelnevalt erilisi ettevalmistusi teha, mobilisatsioonist rääkimata.
Samuti oli lõppkokkuvõttes ikkagi suhteliselt ootamatu asi Saksamaa kallaletung Poolale 1939 ja kindlasti tõsine üllatus Saksamaa invasioon Taani ja Norrasse 1940. Seal oligi ju praktiliselt nii, et Taani leitnant pani sõdurid õhtul magama ja Saksa veltveebel äratas hommikul üles.
Suure Isamaasõja algus oli venelastele praktiliselt siiski ka üllatus - olgu teooriad, missugused iganes. Üllatuse võimalikkuses oli lihtsalt süüdi vaimupime režiim ja juhtkond. Kui kohapealsed nutikamad komandörid ise poleks omast initsiatiivist siiski kõiki võimalikke meetmeid kasutusele võtnud, oleks kollaps veelgi suurem olnud. Kujukas näide, et poliitikuid ei saa pimesi usaldada ja sõjaväelased peavad hädajuhtudeks ka iseseisvalt valmis olema.
Minu "pakkumine" oleks, et Võru 1 h, Jõhvi 1,5 h, Tartu, Rakvere, Valga 4 h. 4-6 h öisest üllatus-sööstust oleks esialgu küll, et anda kogu riigikaitsele üsna hävitav materiaalne ja ka moraalne hoop.
Tekib küsimus, et mis mõte on siis üldse sellisel 2-tunni valmidusel? Aga on ka selline variant, et kui olukord on märkimisväärselt pingestunud, saaks osa allüksusevarustust juba masinatel hoida ja veel mõningad ettevalmistused teha nii, et väeosas oleksid allüksused väljasõiduvalmis ka praktiliselt pool tundi peale äratust. Kui veel peenestada ja aretada, siis võivad ajateenijate relvad ja laskemoongi olla juba väljastatud ja paigutatud-lukustatud isiklikku sõdurikappi voodi kõrval. Seega saaks minema veelgi kiiremini.
Veel toodi näide, et vot kõik on väljaloal ja pole kohal kedagi. Esiteks ei käsi keegi ajateenijaid iga nädalavahetus, k a riigipühad, 100% kasarmutest minema peksta. Seda ka igal pool täna ei tehta. Kui juba 1/3 on koordineeritult (on mõeldud, keda ja kuidas linna on lastud, et kõik võimekused kuigipalju säiliksid - enda äraproovitud süsteem) kohal, tähendab see, et kompanii baasil saab ikka formeerida ühe korraliku ja ehk ka veidi tugevdatud rühma, kusjuures sellegi kiir-rühma koostöö on ikkagi täiesti rahuldav.
Minu sügav mure seisneb selles, et need 2-3 viimast lõiku ja lisaks veel väeosade linnakute elementaarne enesekaitse-ringkaitse tundub kahjuks juhtkonnale üsna ebaoluline asi. Eestit kaitsevad nende meelest võimaliku strateegilise üllatuse puhul eranditult kodus magavad reservväelased ja vb ka paarsada scoutsi (...ja sõber NATO), kuna ajateenijad + nende kaadrikaitseväelased on sõjaliselt nii mõttetu grupeering, et ei pea isegi olema valmis iseend kaitsma !
Kui tuua ajaloost näiteid, siis meie eeldame, et sõda algab nii nagu Soomes 1939, kus põhjanaabritel oli kuujagu aega formeerida ja trumme põristada. Ei pea vist mainima, et meil ei juletudki eelnevalt erilisi ettevalmistusi teha, mobilisatsioonist rääkimata.
Samuti oli lõppkokkuvõttes ikkagi suhteliselt ootamatu asi Saksamaa kallaletung Poolale 1939 ja kindlasti tõsine üllatus Saksamaa invasioon Taani ja Norrasse 1940. Seal oligi ju praktiliselt nii, et Taani leitnant pani sõdurid õhtul magama ja Saksa veltveebel äratas hommikul üles.
Suure Isamaasõja algus oli venelastele praktiliselt siiski ka üllatus - olgu teooriad, missugused iganes. Üllatuse võimalikkuses oli lihtsalt süüdi vaimupime režiim ja juhtkond. Kui kohapealsed nutikamad komandörid ise poleks omast initsiatiivist siiski kõiki võimalikke meetmeid kasutusele võtnud, oleks kollaps veelgi suurem olnud. Kujukas näide, et poliitikuid ei saa pimesi usaldada ja sõjaväelased peavad hädajuhtudeks ka iseseisvalt valmis olema.
hummel, ma arvan, et enne maavägede kolonnide jõudmist Eesti kasarmuteni lendavad sealt üle punakotkad ja Sinu kalkulatsioonid ei kehti.
Vt näiteks neid Riho Ühtegi kukutusrünnaku slaide.
http://erna.ee/?download=Rynnakumudelid.ppt
Vt näiteks neid Riho Ühtegi kukutusrünnaku slaide.
http://erna.ee/?download=Rynnakumudelid.ppt
hummel ütles:
tommy, võib-olla lähtuks ikkagi esialgse planeerimise puhul stsenaarimist, et nad viibivad tavarežiimil kasarmutes ja kui me leiame sellele stsenaariumile vastumürgil, siis ülejäänud stsenaariumitele võib juba palju kergema südamega mõelda.
Minu sügav mure seisneb selles, et need 2-3 viimast lõiku ja lisaks veel väeosade linnakute elementaarne enesekaitse-ringkaitse tundub kahjuks juhtkonnale üsna ebaoluline asi. Eestit kaitsevad nende meelest võimaliku strateegilise üllatuse puhul eranditult kodus magavad reservväelased ja vb ka paarsada scoutsi (...ja sõber NATO), kuna ajateenijad + nende kaadrikaitseväelased on sõjaliselt nii mõttetu grupeering, et ei pea isegi olema valmis iseend kaitsma !
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=7303337. Rahvusvahelise olukorra muutumisel tuleb võimaliku sõjalise ohu stsenaariumidest arvestada lühikest ettevalmistust nõudva kukutusrünnakuga.
8. Eeltoodust lähtuvalt praeguses ja lähituleviku julgeolekupoliitilises olukorras on Eesti jaoks kõige tõenäolisem sõjalist osalust nõudev stsenaarium väljaspool Eesti territooriumi toimuvad rahvusvahelised kriisihaldamisoperatsioonid, sh võitlus rahvusvahelise terrorismiga.
9. Ohuhinnangu piirides arvestatakse ka järgmiste stsenaariumidega:
– toetus tsiviilvõimudele tehnoloogilise ja looduskatastroofi korral;
– toetus tsiviilvõimudele võimalikes kriisisituatsioonides (rahutused, terrorism);
– poliitilise surve avaldamine Eestile sõjaliste vahenditega;
– Eesti vastu suunatud kukutusrünnak.
10. Nimetatud ohustsenaariumidest tulenevalt on prioriteediks nüüdisaegsete, mitmeotstarbeliste, ümberpaigutatavate, mobiilsete, jätkusuutlike ning kiire reageerimisega üksuste arendamine. Sellised üksused tagavad parimal moel riigi huvide kaitse eelkirjeldatud julgeolekusituatsioonis ning võimaldavad Eestil olla aktiivne ja usaldatav NATO ning Euroopa Liidu (edaspidi EL) liige.
tommy, võib-olla lähtuks ikkagi esialgse planeerimise puhul stsenaarimist, et nad viibivad tavarežiimil kasarmutes ja kui me leiame sellele stsenaariumile vastumürgil, siis ülejäänud stsenaariumitele võib juba palju kergema südamega mõelda.
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5711
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Siiski - Hummeli kirjeldatud valmisolek katab ära üksnes nädalavahetused. Suvised 3 kuud on endiselt katmata, kuni meil teenistusse ei hakata võtma 2 x aastas.
Eks see KL värk ole kuidas kusagil. Minu kogemus oli küll see, et ise elasin kompanii staabist ca 1,5 km kaugusel. 90% öisel või mitte-tööajal antud häirete puhul oleks ma olnud umbes 30 min pärast koos isikliku varustusega staabis.
Kompanii pealik elas staabist mingid mõnisada meetrit eemal. Väga suure tõenäosusega oleks ta olnud seal kohal enne mind. Relva välja andnud, kogunenud mehed ära grupeerinud ning ülesannetega välja saatnud.
Tõsi - kogunemishäire oli minu ligi 10-a. KL karjääri jooksul vaid 1 x. Siis ma ka kolistasin Tallinna linna peal sõpradega ringi, ning hindasin kella järgi, et tegeliku alarmi peale jõuan õigeks ajaks staapi küll. Tõsi, seda ilma varustuseta ning kerges õlleuimas.
Õnneks seekord teist kõnet (et tulebki tulla) ei tulnud...
Eks see KL värk ole kuidas kusagil. Minu kogemus oli küll see, et ise elasin kompanii staabist ca 1,5 km kaugusel. 90% öisel või mitte-tööajal antud häirete puhul oleks ma olnud umbes 30 min pärast koos isikliku varustusega staabis.
Kompanii pealik elas staabist mingid mõnisada meetrit eemal. Väga suure tõenäosusega oleks ta olnud seal kohal enne mind. Relva välja andnud, kogunenud mehed ära grupeerinud ning ülesannetega välja saatnud.
Tõsi - kogunemishäire oli minu ligi 10-a. KL karjääri jooksul vaid 1 x. Siis ma ka kolistasin Tallinna linna peal sõpradega ringi, ning hindasin kella järgi, et tegeliku alarmi peale jõuan õigeks ajaks staapi küll. Tõsi, seda ilma varustuseta ning kerges õlleuimas.
Õnneks seekord teist kõnet (et tulebki tulla) ei tulnud...
Arutleda võib loomulikult igasuguste stsenaariumite üle...kaur3 kirjutas:tommy, võib-olla lähtuks ikkagi esialgse planeerimise puhul stsenaarimist, et nad viibivad tavarežiimil kasarmutes ja kui me leiame sellele stsenaariumile vastumürgil, siis ülejäänud stsenaariumitele võib juba palju kergema südamega mõelda.
Mulle lihtsalt tundub, et eeldades et meid tabab sõda "lambist", kus armee ja kogu riik viibib nn. tavareziimil, tähendab ka seda et me eeldame et me oleme kurdid, pimedad ja lollid kah takkaotsa...
Ja kui see on tõesti nii, siis jah. Siis tabab sõda meid ootamatult, "lambist". Ja siis võime me tõesti suu ammuli ja silmad punnis vaadata kuidas vastase soomuskolonn meie akna alt mööda lõgistab..
Aga sel juhul, me ka väärime oma saatust. Milleks lollidele oma riik, milleks iseseisvus...
Ma lihtsalt ei näe võimalust, et meid oleks võimalik tabada ootamatult. Välja arvatud juhul, kui me oleme nägu öeldud jah, pimedad, kurdid ja lollid...
Ja seda viimast ma ei usu....
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5711
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Hm, kas Iisraeli riiki juhivad pimedad? Ühe silmaga peaminister neil oli küll, aga pimedaid - ma ei tea.
Yom Kippuri sõda tuli neile täieliku ootamatusena. Päästis tavapärane rutiin (hoolimata suurest rahvuspühast oli 25% sõjaväest ikkagi lahinguvalmiduses) ning US Airlift.
Iraak vallutas endise sõbra Kuveidi 1990. a. 2 päevaga. Kuveidil puudus selline "rutiin" nagu see oli Iisraelis. Piisas ühest nädalavahetusest.
Venemaal on kaks õppe-treening perioodi aastas. Kevad-suvine ning sügis-talvine. Mil relvajõud on lahinguvalmiduses ning suur osa neist ka väljaspool oma tavalist paiknemisala.
Milline on Eesti lahingvalmidus nende kahe õppeperioodi vältel?
Yom Kippuri sõda tuli neile täieliku ootamatusena. Päästis tavapärane rutiin (hoolimata suurest rahvuspühast oli 25% sõjaväest ikkagi lahinguvalmiduses) ning US Airlift.
Iraak vallutas endise sõbra Kuveidi 1990. a. 2 päevaga. Kuveidil puudus selline "rutiin" nagu see oli Iisraelis. Piisas ühest nädalavahetusest.
Venemaal on kaks õppe-treening perioodi aastas. Kevad-suvine ning sügis-talvine. Mil relvajõud on lahinguvalmiduses ning suur osa neist ka väljaspool oma tavalist paiknemisala.
Milline on Eesti lahingvalmidus nende kahe õppeperioodi vältel?
Kas Iisraeli riigile tuli ootamatult, et Egiptus ja Süüria on nende vaendlased?? Et sealt suunast võib alati oodata reaalset ohtu....toomas tyrk kirjutas:.............
Et tulevad just sel päeval, oli ootamatu. Konkreetne päev oleks ootamatu ka meile.
Kuid, teadmine, et see suund on ohtlik, oli Iisraelil olemas. Nagu oli olemas ka rutiin.
Meid ei ähvarda hetkel idapoolt reaalne oht. Võib kohata ebasõbralikku retoorikat(aga eriti mitte riiklikul tasemel, ja seda tuleb sinnapoole ka meie poolt), aga otseselt sõjalisi ähvardusi...
Kui need peaks tekkima, küll siis tuleb meie poolt ka nn. rutiin.
Aga seni, ei näe ma eriti mõtet halada, et meil praegusel hetkel ajateenijad nii tihti ja sellisel hulgal puhkusele lastakse. Selle kõige tühistamiseks piisab ühest korraldusest.
Nagu ka kaitseliitlastele vähe kobedama varustuse välja jagamiseks.
Ka on armeel erinevad lahinguvalmiduse astmed, mida võib tõsta ja langetada vastavalt vajadusele.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline