www.militaar.net

Hukkumise ajal kuulus laev Nõukogude laevastiku koosseisu, ent Mässi sõnul oli laeva pardal peale punamereväelaste ka kolm eestlasest diversanti. „Alus hakkas liikuma Kroonlinnast ja suundus Kolga lahte, et panna luuregrupp Salmistu rannas maha,” kirjeldas Mäss praegu meremuuseumis seisva Lembitu „kaksikvenna” Kalevi oletatavat viimast reisi 1941. aasta oktoobris.

Homme ja ülehomme viib merevägi Juminda poolsaare lähedal läbi arvatava uppunud allveelaeva Kalev vraki uuringud.
Umbes 85 m sügavusel asuva arvatava Kalev vraki tuvastamisel osalevad mereväe miinijahtija Ugandi, Tuukritööde OÜ ja allveearheoloog Vello Mäss.
Otsingutel kasutatakse nii miinijahtija Ugandi relvastusse kuuluvat külgvaatlussonarit Klein 5000 kui ka Tuukritööde OÜ allveetööde teostamiseks mõeldud eritehnikat.
Ugandi komandöri ülesannetesse on otsingute ajaks määratud mereväe staabi operatiiv- ja planeerimisosakonna staabiohvitser leitnant Marek Mardo, kes oli ka esimene Ugandi komandör Eesti lipu all.
Vraki tuvastamisel palus mereväge osaleda Eesti Meremuuseum.
Allveearheoloogi Vello Mässi sõnul võib Juminda poolsaare lähistelt leitud vraki näol tegemist olla enne Teise maailmasõja aegse allveelaevaga Kalev.

Eile Juminda poolsaare lähedal oletatava allveelaeva vrakki uurimas käinud teadlased ja tuukrid nentisid täna, et tegemist ei ole tõenäoliselt Kalevi vrakiga.
Allveearheoloog Vello Mäss sõnas, et eile uuritud laevavrakk vist ei ole Kalevi vrakk. OÜ Tuukritööd juht Kaido Peremees lisas, et ka nende hinnangul ei olnud tegemist loodetud vrakiga.
Peremehe sõnul ei olnud aga eilne töö asjata ning selle vraki puhul on kindlasti soov täpsemalt teada saada, millega on tegemist. OÜ läheb laeva hukukohale uuesti pilti uurima siis, kui ilm lubab.

corvus kirjutas:

Esialgsed sonaripildid olid nii paljulubavad, et Meremuuseum, merevägi ja Tuukritööde OÜ võtsid koos ette põhjalikuma uurimise. Miinijahtija Ugandi sonari salvestustel vrakk enam nii väga allveelaeva moodi ei paistnud.

Tegelikult oli Mässi lobby ikka nii võimas, et muutus lausa paljulubavaks
Huvitav, kas järgmine kord ka sisuliselt loetud päevadega ressursse leitakse?

Soobel kirjutas:Kuulu järgi maandunud "Kaleva" tervena vee peale ja tal lastud pontoonid sõelapõhjaks - võiks nagu teoreetiliselt siis tervena seal sügavuses olla? Peale korrosiooni ei tohiks nagu miski teda lõhkunud olla?

"...Eestlastel oli “Kaleva” allatulistamise kohta täpne kirjeldus, mis on säilinud tänaseni. Riigiarhiivis asub kaks Merejõudude Staabi täiesti salajast esitist Sõjavägede Staabi ülemale. Neist esimene on Keri mereside postivanema vanemmaat Ludvig Kerno et­tekanne 14. juunist: “Kella 14.00 ajal ilmusid Prangli ja Äksi vahel nähtavale kolm lennukit, milledest kaks olid N. Vene pommitajad (SB) ja üks Soome reisilennuk OH-ALL, mis kõik lendasid Nord kursiga. Pommitajad olid reisilennukist 50-100 m kaugusel. Enne Kerist möödumist reisilennukist lääne pool olev N. Vene pommitaja eemaldus, muutes kursi rohkem lääne poole.

Kella 14.05 ajal reisilennuk koos N. Vene pommitajaga möödusid umbes 1 km idas ja samal ajal tulistas N. Vene pommitaja ühe valangu. Kuulipilduja laskekiirus oli tavalise kuulipilduja omast märksa suurem. Lennukite eemaldumisel postist 2-3 km kaugusele kostis veel mitu lühikest valangut, mille peale reisilennukist lõi esialgu välja suits ja hiljem leek ning lennuk langes merre... Pärast lennuki langemist merre ruttas lennuki langemiskohale esialgu üks – ja hiljem veel kaks kalapaati.

Kella 14.55 ajal tuli ida poolt sinna veel N. Vene allveelaev Štš-301, kelle juurde läksid ka kalapaadid. Allveelaev lahkus sündmuskohalt enne Keri paadi kohaleilmumist SO kursiga. Teostades kohapeal otsimist leiti Keri paadi ja kalameeste poolt rida esemeid, mis on Nr. 26 all 14.06. saadetud koos nimestikuga Sõjavägede Staabi II Osakonna ülemale.”..."

2002. aastal hakkas Kultuuriselts Hirvepark Soome reisilennuki allatulistamist uurima Eesti Riigiarhiivis, Eesti Rahvusraamatukogus ja TÜ Raa­matukogus. Kelleltki selleks raha küsimata, lihtsalt arhii­vi- ja raamatukogutöötajate abiga, on tuvastatud lennuki arvatav hukkumispaik.

16. aprillil pöördus selts Mereväe Staabi ülema kaptenmajor Ahti Piirimäe poole palvega mõne mereõppuse käigus üritada “Kaleva” rususid merepõhjast leida. Mereväele anti merekaart, millele oli kantud reisilennuki ja teda rünnanud Vene sõjalennukite liikumistee alates Prangli saarest. Merevägi tuli palvele vastu ning miinitõrje operatsiooni käigus avastatigi juhatatud kohast “Kaleva” tõenäoline vrakk. Loodetavasti selgub kogu tõde peagi allveeroboti abil.