www.militaar.net

Olin rattamatkal Lätimaa metsade ja randade rüpes. Raadiot meil ei olnud, mobiiltelefoni samuti mitte.
Esimese päeva suurest putšist niisiis magasime maha.
Pärast saime ühest kohvikust teadust, seal kuskil Gauja suudme kandis.
Mõtlesin veel, et nüüd tulevad komandanditund ja muu säärane - mina aga olen nädalase habeme, ja mõningase varustusega juba metsas
Otsustasime siiski kähku koju saada, Siguldast Minski rongiga Tallinna.
Kolmandal päeval olinjuba Tallinnas, kaesin Toompea ja telemaja kindlustusi ning püüdsin siit-sealt laekuvate infokatkete põhjal otsustada olukorra tõsiduse üle
Tegevusplaani ei olnud, kõige rohkem pelgasin sundmobilisatsiooni, kuna olin siseministeeriumi reservist.
Sellise arengu korral oleks hakatuseks maale rettu läinud küll

Valdavat enamikku Eesti elanikest (rääkimata veel 1/6 planeedist) putsh ei puudutanud kopka eestki. OK, Venemaal Moskva ja Piiter, Eestis Tallinn (+kohad, kust mehed Tallinnasse tulid). Mingis Orissaares või Mõisakülas oli kogu see asi raadiost ja lõpuks ka TV-st kuuldav kauge ja keeruline värk. Tagantjärele jah, olime kõik suured vabadusvõitlejad ja pigistasime pöidlaid pihku, et ikka Jeltsin Moskvas võidaks ja mida veel. Si...gi, ikka suur, kui mitte suurem osa meie kallistest rahvuskaaslastest olid sellised harilikud keskmised kolhoosnikud, ootasid, et mida siis saab suurel Venemaal. Mõni pani ka oma ametikabinetis juba s-m-v asemele punase laualipu (tuletõrjest kuuldud juttude järgi olevat seda Kadak "Kustukumm" kohe teinud). Musta huumoriga - putshimehed oleks nii paariks nädalaks võinud võimu saada küll, oleks kõik redised siin ilma ette tulnud.

Eks ma kunagi kirjuta sellest värgist pikemalt. Päris põnev aeg oli ja tagantjärgi mõeldes oli meil ikka omajagu hulljulgust ja nahaalsust.

kapral kirjutas:vedisime suure lennukipommmi tee äärde ja kaevasime selle teeperve.mõte oli vajalikul hetkel lasta põdrakuuliga sütiku pihta ja...

Mõistlikum olnuks sellises olukorras lihtsalt suuremat sorti haamriga selle sütiku pihta äsada. Vaevalt küll, et sileraudsest sellisele suht väikesele asjale nagu sütik üle 10m kauguselt pihta saab. Ja kui sedavõrd väikeselt distantsilt üks paras jurakas pomm lõhata, on siiski olemas paraku teatav oht, et ei saagi kohe silmapilkselt surma. Saab ehk mitu minutit "imetleda" omaenda puu otsas rippuvaid soolikaid . Kaugemalt distantsilt võiks ju üritada, aga vaevalt, et mööduv soomuki- või tankikolonn sellele paugutamisele reageerimata jätaks ja kümneid kordi proovida lubaks. Üksainus "valang" kaheraudsest oleks ilmselt kõik, järgmisel hetkel lendaks igas kaliibris tina juba vaenlase poolelt, koguses paar kg/sek.

ÜRO Julgeolekunõukogus aastatel 2014–2015 Leedu suursaadikuna ametis olnud Raimonda Murmokaitė: „Mäletan, kuidas Nõukogude väed hakkasid murrangulistel aegadel Vilniuses hooneid ründama. Ühel hetkel andis Nõukogude sõjaväe juhtkond ajakirjanikele käsu piirkonnast lahkuda.“
https://www.postimees.ee/6676154/leedu- ... or-karjuma