Paberleht on vist nüüdseks ära müüdud - midagi sellist seal oli:
Põranda alt leitud skelett viitab jõhkrale mõrvale
Kui kuu alguses leiti Kareda vallas Köisi külas Ataste talumaja põranda alt pealuu, ei osanud veel keegi aimata, et tegu võib olla jõhkralt mõrvatud mehega, nagu näitas sel nädalavahetusel läbi viidud väljakaevamine.
Merili Nikkolo
Laupäeval skeleti välja kaevanud sõjahaudade uurija Arnold Unt sõnas, et põranda alla maetud inimene on jõhkralt tapetud. «Murtud on mõlemad käed ja selgroog, lõpuks veel südamepiirkonda tulistatud ja siis praktiliselt maapinna lähedale auku aetud,» ütles ta. Mehe jalgade ümber oli lehmakett ja nahkrihm.
Tal olid jalas villased sokid ja kingad, mille taldu oli arvatavasti kodus ise kummitükkidega lapitud. Leiti veel pükste pingutuspannal. Undi ütlust mööda oli leitu tõenäoliselt talumees ning ta arvas, et mees elas lähedal, sest tundus olevat koduselt ja lihtsalt riietatud.
*Käekiri meenutab hävituspataljoni tööd
Mehe selgroolülid olid deformeerunud. Unt ütles, et see võis olla haiguse tagajärg, mis ei pruugi aga tähendada, et inimene oleks küürus käinud. Mees oli tema ütlust mööda keskmist kasvu ja võis olla üsna eakas, kuigi seda Unt kinnitada ei saa, sest selle selgitavad uurijad.
Skeleti leiukoht annab aimu, et mees oli maetud kiiresti ja lohakalt. «Mis probleem oleks olnud kaevata kas või poolemeetrine haud?» arutles Unt. Praegu oli inimene maetud aga vaid paarikümne sentimeetri sügavusele.
Unt ütles, et mees võidi mõrvata 1941. aastal, aga välistada ei saa ka 1944. aastat. Pigem meenutab talle selline jõhker veretöö 1941. aastal tegutsenud hävituspataljonide käekirja. «See kant oli olnud 1941. aastal hävituspataljonide ja punaarmee tõsine mängumaa,» ütles ta. «1941. aasta oli seal kandis hullemgi kui 1944. aasta.»
Siiski pole Undil veel sõjahaudu uurides ette sattunud juhtumit, kus üks tsiviilisik oleks niimoodi hoonesse peidetud ja temaga nii jõhkralt ümber käidud. «See on mulle esmakordne,» ütles ta.
Ta lausus, et ilmselge on, et see tundmatu isik mõrvati samas majas, sest vastasel juhul oleks majja matmine mõistetamatu. «Betoonisegu ja vanade telliskivide kiht maetu rindkere kohal oli aastaid hilisem, kuid jälgis täpselt sissevajunud haua lohku, aga see võib ka juhuslik kokkusattumus olla,» ütles ta.
Kuna sõjakuriteod ei aegu, hakkab Undi ütlust mööda asja uurima kaitsepolitsei. «Avatakse toimik ja pannakse kõik kirja, aga teo toimepanijaid ei pruugi möödunud aja tõttu olla võimalik tuvastada,» lausus ta.
Eile olid luud veel muinsuskaitseameti esindaja käes. Unt kirjutab väljakaevamistest raporti ja siis tuleb teha politseisse avaldus.
Undi ütlust mööda tuleb olla tänulik ehitajale ja maja omanikele, kes ei hakanud oma uudishimu rahuldama ega kaevanud luid ise üles. «Siis oleks meil olnud lihtsalt üks hunnik luid ja me poleks midagi teada saanud,» lausus ta.
*Tapetu võis elada vaid kilomeetri kaugusel
Köisi külas sündinud ja seal elanud Viivi Paimets teadis rääkida, et 1941. aastal jäi külas kadunuks kaks meest, kelle surnukehi ei leitud. Ühe kodu asus Ataste talust kilomeeter eemal. Mees, kelle perekonnanimi oli Ööman (võib olla ka Öömann), olevat läinud vastu vene sõduritele, kui need tahtsid talust kahte tüdrukut võtta. Üks neist olevat Paimetsa teada olnud Öömani lapselaps. Tüdrukud põgenesid rukkisse, sõdurid aga võtsid ligikaudu 60–70aastase mehe kaasa.
Paimets teadis öelda, et Öömani maja asus kohe Toomsalu talu kõrval, mille õuest viiski tollal üks põllutee Ataste talu poole. Paimets oletas, et võib-olla tahtsid sõdurid viia mehe hoopis rappa, mis Ataste talu taga algab.
Teine mees, kes kadunuks jäi, olevat venelastele jalgu jäänud oma hobust kaitstes ja rohkem pole temast midagi teada, kuid tema olevat elanud Ataste talust kaugemal.
Tiiu Ummer, kelle vanaisa Ataste talumaja 1929. aastal ehitas, lausus, et leid on talle täielik üllatus.
Ummer sündis Ataste talus 1941. aastal ning üht-teist ta sõjalõpuajast mäletab. Näiteks seda, kuidas aeg-ajalt käidi metsas varjul.
Muidu oli aga oli Ummeri ütlust mööda tema lapsepõlv rõõmus ja turvaline. Sellest, et keegi on põranda alla maetud, ei rääkinud vanavanemad kunagi.
Täitsa hea kajastus noore kena ajakirjaniku poolt
Pole ju suveüritusest jutt!
