www.militaar.net

РОЖДЕСТВА БОГОРОДИЦЫ СНЕТОГОРСКИЙ ЖЕНСКИЙ МОНАСТЫРЬ

Находится в черте современного Пскова на Снятной горе. По древним грамотам монастырь упоминался как расположенный «в Бельской засаде». Топоним "Снятная гора" произошел от «снеток» – мелкой промысловой рыбы, которая косяками заходила в излучину реки Великой у обрывистых берегов этой известняковой горы. Снятная гора возвышается на 14 метров над рекой, обнажая известняковую породу.

http://www.pskovcity.ru/mon_snet.htm

Kohe samast Pihkvast, näide kohanimelise täiendi erinevast rakendumisest erinevates keeltes:
et: Miroža klooster
ru: Mirožskij monastyr'

Sisustasin oma aega sakslaste arhiivis kolades ning leidsin Wasserburgi FHQ ehitusest hulga fotosid. Minu imestus oli suur, et neid pilte Osprey raamatus pole kasutatud.


Wasseburgi transformaatori hoone ehitus


Kloostri hoov, samuti on näha, et eelmisel pildil pooleli olev ehitus on valminud. Kui võrrelda tagumist hoonet eelmise fotoga, on näha, et hoonel on rekonstrueeritud katus ning lammutatud on sissepääsu kohal olev vintskap


Wasserburgi kompleksi kanalitorude paigaldamine, siin hästi näha ka venelaste ekspluateerimine ehitusel. (PS sean kahtluse alla Bundesarchiv'e daatumi, sest dets-jaanuar peaks maapind ikka üsna külmand olema ja säärase kraavi kaevamine paljaste kätega võib üsna palju aega nõuda... samas pole võimatu)


Mõisahoone remont


Vaade samale mõisahoonele teiselt küljelt


Panin kahest fotost kokku transformaatori hoone suvel (PS pildi daatum Bundesarchive'i järgi on jällegi väär, sest Pihkvas ei ole puud kindlasti lehes detsembris ja jaanuaris)


Minu hinnangul sama torn, ümberehitatud kujul tänasel päeval


Palju kõneainet pakkunud köetav garaaž


Sama garaaž eemalt


Kui aerofotodega natuke maadelda, on garaaž kenasti leitav ja kogu hiilguses veel püsti.

Uhked pildid, nüüd pole ka midagi muud kui skeemi järgi ehitisi paika panema hakata...kas Osprey raamatus mõnda head skeemi polnud?

Paar märkust:
- 'mõisahoone' - see on nüüd kindlasti vale termin. Vn k-s on 'bratskij korpus' - noh, käigupealt tõlgiksin seda kui 'munkade ühiselamu'. Pärast otsib parema väljendi;
- 'mõisahoone remont' - siin pole mingi remonti, täitsa korralik raketis on püsti, käib betoonivalu;
- 'mõisahoone teiselt poolt' - siin seesama 'ühiselamu', ilmselt siis selle kodukirik;

Ametlikult lõpetati mungaklooster ära 1804. Praegu tegutseb nunnaklooster. Üleminekud ja asjade üldine käik on vähemalt minu jaoks üsna segased.

Aerofotol olen kõikide fotode pildistamise kohad PM selgeks teinud, saaks kuskilt mõnele joonisele, plaanile vms küüned taha, võiks asjaga täpsemaks minna, esialgu üritan midagi aerofotole märkida. Kõik, mis Osprey raamatus oli, kirjeldasin ma juba eespool ära, pole seal Wasserburgi kohta ei plaane, skeeme ega pilte.



"Mõisahoonest" kui terminist nii palju, et Bundesarchive on märkinud selle foto tiitliks Führerquartier Wasserburg bei Pleskau Der Führerbunker und das Herrenhaus mit den Wohnräumen des Führers, minu saksa keele oskus on veel halvem kui vene keele oskus seega võin jällegi eksida kuid sõnaraamat arvas, et tegu siiski "mõisahoonega" kus Führer oleks pidanud oma raskest päevatööst puhkama. Mõisahoone tähendaks siin siis luksuslikumat elamist Adolfile. Betooni raketised on mõisa pildil tõesti näha ning eeldatavalt sinna see 900m3 betooni ka kulus Führerbunkeri valamisel. Kui aerofotot silmitseda, siis selgub, et tänaseks on führerbunker kaetud viilkatusega. Samas on ka arhiivi fotolt näha mingi viilu kuju, kuigi tänaseks on viil teise suunaga.

"Sama hoone teiselt poolt" arhiivi inimeste arvates võiks olla Führerquartier Wasserburg bei Pleskau Der Zwiebelturm der Klosterkirche wird ausgebessert ehk siis sõnastiku meelest on see kloosterkirik.

PS, suvel plaanis sinna uudistama minna, põgusal vaatlusel näib kogu kompleks üsna hästi säilinud olevat.

Uhke skeem!

Veel paar märkust:

Bundesarchive

peab olema Bundesarchiv;

Klosterkirche

peab tõlkima kui kloostrikiriku;
'Herrenhaus' - kui mõisa puhul, võiks tõesti tõlkida kui mõisa peahoonet. Siin aga tuleks kõigepealt aru saada, mis perioodist räägime. Kui kloostri-aegsest, siis ongi see 'mungahoone'. Teise otsas oli nende söögisaal (refektoorium; vn k-s trapeza) ja selle otsas kirik (vn k-s trapezhaja cerkov'). Pühakunimega siis Niguliste kirik.


Kui klooster 1804 ära kaotati ja sellest tehti 1805 Pihkva peapiiskopi linnalähiresidents, siis tehti söögisaalikirikust piiskopiresidentsi kodukirik. Ehk nüüd oleme siis 'mõisa-ajas' või räägime 'Herrenhausist'.

Teised kirikud on Jumalaema Sündimise kirik (Nigulistest põhjapoole) ja Kristuse Taevaminemise kirik (eelmisest veel põhjapoole), mis on varemetes.

Noh, vähemalt hea, et aru saime, et mungahoone ja piiskopiresidents on üks ja sama hoone. Venelaste järgi oli sissekäik varjendisse edelaküljel, Sul on 'Führerbunker' loodeküljel. Kusjuures lätlaste järgi oligi varjend ainult kaks ruumi maa all?