taipohhile natuke lugemist Toe Nõmme artiklist
Võitluseks kergete soomukitega lähidistantsilt töötati suurtes riikides välja soomustläbistavaid kuule ka tavalistele vintpüsside-kuulipildujate padrunitele. Eestis juba 1925. aastal ja hiljem korraldatud katsed näitasid, et isegi tavalised Saksa ja Vene pliisüdamikuga püssikuulid lõid 100-200 m pealt läbi 9-mm paksusest raudplaadist kõvadusega 165 brinelli.69 Sarnase nn. katlaraua ehk laevaterasega (130-150 brinelli) olid suures osas kaitstud ka Eesti soomusrongid. Seevastu vintpüssi spetsiaalse soomusekuuli eest kaitses katsete ja välismaa kogemuse põhjal alles kaks korda kõvem 15-mm paksune kroomnikkelteras.70 Sõja alguse Saksa, Vene jt. tankide õhukese, 10 - 15-mm soomuse või heterogeense soomuse pindkihi kõvadus jäi 340...475 brinelli piiridesse. Hilisem (1942-1945) paks tankisoomus oli nõrgemgi, 220...340 brinelli. Enamiku tankide soomus sõdadevahelisel ajal oli ainult 10 - 15 mm paks ja Hispaania kodusõjas (1936-1939) lõi vintpüssi soomusekuul 100 meetri pealt Vene tankist läbi. See kõik virgutas ka Eestis hankima soomusekuuliga püssipadruneid. Vabadussõja ajast seisis ladudes üle 120 tuhande I ilmasõja aegset Vene soomusepadrunit P-16, samuti osteti lennukikuulipildujate 7,70-mm leek-soomuselaskemoona. Kuid nende efektiivsus jättis soovida.
1934-1936 korraldatud ulatuslikel katsetustel erinevate Inglise, Saksa, Vene soomusepadrunitega osutus selgelt parimaks Saksa DWM soomusekuul SmK, mis lõi vähemalt 200 m pealt läbi 10-mm soomusplaadist tugevusega 385 brinelli (see vastas toonase tankisoomuse keskmisele tugevusele) ning Saksamaal tehtud katsetusel 125 m pealt ka eriti kõvast (600 brinelli) Poola tanketi esiplaadist.71 Katsete põhjal oli soomusekuulidega püssi- ja kuulipildujatuli tulemuslik kergete soomukite vastu 100 - 200 m peale. Kuid see oli piiripealne. Nõukogude tankettide ja ülikergete tankide T-27, T-37 ja T-38 ning soomusautode vastu (maksimaalselt 9 - 10 mm soomust) võis soomusekuulide efektiivsus olla hea, sh ka nõrgema Inglise ja vana Vene laskemoonaga. Sellised masinad moodustasid 1939 kolmandiku Leningradi sõjaväeringkonna soomukipargist. Kuid 13-15-mm paksusest soomusest (enamus Saksa ja Vene tanke 1939. a.) löönuks kaugemalt kui 100 m ilmselt läbi vaid osa Saksa SmK kuule. Sellest veel paksema terase vastu oli vintpüssi soomusekuul juba jõuetu.
Eesti orienteerus parimaks osutunud DWM toodangule. Märtsis 1938 telliti Saksamaalt 700 tuhat Vene kaliibrile 7,62 mm valmistatud soomusekuuli SmK ning kaup jõudis Tallinna sama aasta juulis.72 Järgnevalt osteti 1938 veel mitu väiksemat partiid erinevaid soomuse- ja leeksoomusekuule ning padruneid. Soomusekuulidega padrunite koostamine Tallinna Arsenali vastsel padruniliinil aga võttis aega ja 12. oktoobri seisuga 1939 oli enamik ostetud kuulidest (729 tuhat uut SmK) veel laskemoonaladudes. Lisaks leidus 110 tuhat 7,70-mm ning 126 tuhat vana 7,62-mm soomusepadrunit.73
Nii, et kuulid olid meil olemas ja nagu kõik muu antsime nad niisama ära punaarmeele
