Uus seadus tõstab ajateenijate piirvanust

[Tommi]

Rahvust passi ei kirjutada aga kaudsete andmete põhjal saab ju enam-vähem täpse arvu välja tuua küll. Varsti vist pidi tulema ka uus rahvaloendus, siis seda enam.

Sellega seoses meenub, mulle üks küsimus: Kuidas määratakse rahvaloenduse käigus selle inimese rahvust, kelle vanemad on eri rahvusest? Ühe variandi järgi olen kuulnud, et inimesel on võimalik ise valida, kelleks ta end peab. Teise variandi järgi määratakse see lihtsalt ema rahvuse järgi.

[Arnold]

Ema rahvuse järgi määramise kohta oleks kindlasti palju öelda ühel kommentaariumite lemmiklapsel "eesti mehel"
Ehk suudad midagi konkreetset selle väite kinnituseks pakkuda!

[Tommi]

Kusagilt on kunagi kõrva taha jäänud, mingi "eesti mehe" kohta ei oska mina midagi öelda. Konkreetselt ei suuda midagi pakkuda, muidu ma ei küsiks.

[Lemet]

Eesti mees, uuemal ajal ka Teureetiku nime all tuntud Maardu ...hm, jah...ütleme siis judeomassoonlusega võitleja.

[Radist86]

See "eesti mees" tuleb tuttav ette küll. Aga ema rahvuse määramise olen maha maganud. Samas tõi see meelde vana jutu idanaabrite kurikuulsast tatti pritsivast poliitikust, kelle ema olevat olnud venelanna ja isa jurist. Sedasi ongi rahvust lihtne määrata.
Aga teemassse tulles pole mul eriti usku, et 30-aastane jaksab 20-aastastega võidu metsa vahel põrgata. Nii mõnelgi on selleks ajaks soliidne rind (kõik, mis mehel ülalpool vööd, on teatavasti rind, mitte mingi magu või vats) ette kasvatatud. Hüppa siis sellega mätta tagant mätta taha. Mõne rasvunud süda lõpetab veel lepingu sellise mahvi peale. 30-aastane noorsõdur ei oska 20-aastasest militaarses mõttes tuhkagi rohkem ja peab oma k@pi kätte saama enne spetsialiseerumist. Muidu hakkab veel endast liiga palju arvama.
30-aastane kordusõppusel on teine asi - võtab oma toru, konutab kusagil ja üritab meelde tuletada, mis järjekorras neid linke pidi muljuma. Heal juhul saab mõne kärtsu ka teha, kui moona raatsitakse anda, nagu siit-sealt lugeda saab.
Nii et mina selles imerohtu küll ei näe, kui neile just mingit lahjendatud üldfüüsilist programmi ei joonistata.

[Arnold]

Mul on üks tuttav gümnaasiumidirektor, kes sai "rinna" vene kroonust - no olla putru palju olnud! Riigiametnikuna sai lõpuks kõhna ja tervisliku välimuse jälle tagasi - aga läks aastaid!

[LeBon]

Eesti mees, uuemal ajal ka Teureetiku nime all tuntud Maardu ...hm, jah...ütleme siis judeomassoonlusega võitleja.

Jutt natuke teemast mööda aga oleks tänulik kui keegi oskaks ammu vaevanud küsimusele vastata: kas legendaarne eestimees aka teureetik aka Voldemar Gross (?) on päriselt olemas või ei ole? Ja kui on, siis kes? Üks inimene või mitte jne?

[Madis22]

Aga teemassse tulles pole mul eriti usku, et 30-aastane jaksab 20-aastastega võidu metsa vahel põrgata. Nii mõnelgi on selleks ajaks soliidne rind (kõik, mis mehel ülalpool vööd, on teatavasti rind, mitte mingi magu või vats) ette kasvatatud. Hüppa siis sellega mätta tagant mätta taha. Mõne rasvunud süda lõpetab veel lepingu sellise mahvi peale. 30-aastane noorsõdur ei oska 20-aastasest militaarses mõttes tuhkagi rohkem ja peab oma k@pi kätte saama enne spetsialiseerumist. Muidu hakkab veel endast liiga palju arvama.
30-aastane kordusõppusel on teine asi - võtab oma toru, konutab kusagil ja üritab meelde tuletada, mis järjekorras neid linke pidi muljuma. Heal juhul saab mõne kärtsu ka teha, kui moona raatsitakse anda, nagu siit-sealt lugeda saab.
Nii et mina selles imerohtu küll ei näe, kui neile just mingit lahjendatud üldfüüsilist programmi ei joonistata.

Peab ütlema, et minu kogemus on pigem vastupidine. 30-40 aastased kaitseliitlased kipuvad pikaajalisel maastikul-põrkamisel nooremaid mehi ära küpsetama. Eks need rasvunud 30sed vajavad muidugi sissejuhatuseks rasvapõletavat üldfüüsilist treeningut, nii nagu vajavad vähe lihaseid juurdeandvat ÜFT-d ka 18nesed treenimata silguniisad.

[A4]

Erinevalt praegusest muudetakse elukutseliste kaitseväelaste teenistussuhe tähtajalisteks, et vähendada personalivoolavust. Tähtajatusse tegevteenistusse hakatakse tulevikus võtma neid kaitseväelaseid, kellel on vähemalt 10-aastane tegevteenistuse staaž ning vanemveebli või majori auaste.

kas keegi palun seletaks, kuidas selline samm VÄHENDAB personalivoolavust? kas pole mitte just vastupidi, et kui on tähtajaline leping, siis saab inimene ju palju kergemini tähtaja lõppedes ilma süümepiinadeta öelda et "minu töö siin on tehtud ja rohkem mind miski kinni ei hoia, head aega"? ja kas tähtajaline leping ei loo just nimelt ebakindlust juurde ja ei sunni kaitseväelasi pidevalt otsima alternatiivseid tööpakkumisi, kuhu pärast lepingu lõppemist minna, kuna pole ju kindel, kas kaitseväel tähtaja lõppedes seda inimest enam vaja on?

samuti kas ei anna see nüüd rohkem võimalust mõnest "ebameeldivast" alluvast vabaneda, kellest siiamaani ametlikult seaduslikku põhjust vabaneda ei olnud, nt mõnest kes liiga palju "torgib" ja "oma asja" ajada üritab - leping saab läbi ja uut lepingut lihtsalt ei tehta

Aga kas tänane tähtajatu teenistusleping takistab kaardikaitseväelastel pidevalt erasektorist tasuvamaid töökuulutusi otsida ja kahekuulise etteteatamisega munder varna riputada? Majandusbuumi ajal lahkus kaitseväest kümnete ja sadade kaupa kaitseväelaseid, kes justnimelt tähtajatu teenistuslepingu tõttu said suvalisel ajal lahkumisavalduse esitada ja lahkuda – reamehed Norra ja Soome küprokit seina lööma, ohvitserid transiidifirmadesse logistikuteks jne. Ja ega ka praeguse majanduslanguse perioodil see kaadrivoolavus teab mis väike ei ole, mis iseenesest viitab sellele, et probleem pole väikses palgas, vaid pigem milleski muus.

Tähtajaline teenistusleping suurendaks tegelikult nii kaitseväe kui ka üksiku kaitseväelase kindlustunnet. Kaitseväe kui terviku seisukohalt saab iga taseme ülem edaspidi arvestada sellega, et ta saab oma üksusesse värvatud kaitseväelasega arvestada minimaalselt lepingu ajaks, olgu selleks siis 2, 3 või 5 aastat, kusjuures tähtajatud teenistuslepingud kavatsetakse siduda juriidiliselt siduva nõudega hüvitada lepingu ennetähtaegse katkemise korral väljaõppekulud.

Täna võib ju ülem samuti mingisuguse ajaperioodiga arvestada, kuid mitte miski ei takista alluval suvalisel hetkel ametit maha panna, mis jätab üksusesse tõsise augu sisse ja millega pillutakse tuulde (või halvemal juhul siirdub erasektorisse) sadu tuhandeid kroone kaitseväelase väljaõppele kulunud raha, mida tuleb nullist hakata uue inimese peale kulutama. Scoutspataljoni reamehe puhul pole veel väga hullu – uue kuulipilduri abi ajab kuskilt ikka paari kuu jooksul välja. Aga kui ootamatult riputab mundri varna nt radariposti mehhaanik, mereväe sonaritehnik või remonditöökoja ülem, siis talle ikka naljalt kahe kuuga asendajat valmis ei nikerda.

Mis puudutab „ebasoovitavaid“ isikuid, siis keda selle all silmas peetakse? Kui peetakse silmas saamatuid, laisku, lohakaid või mingite konkreetsete teenistust segavate pahedega inimesi, siis ongi hea, et tulevad tähtajalised lepingud – saab käparditele edaspidi kinga anda, ilma et peaks hiljem hakkama mingites töövaidluskomisjonides või kohtutes nahhaalidega aega raiskama. Mitte nagu praegu, kus kaitseväest saab kinga ainult siis, kui hakkama on saadud mõne kriminaalkuriteoga, aga igasugustele „karjeristidele“ leitakse provintsis mõttetud töökohad, kus nad suuremat kahju ei saa tekitada ja vaikselt eripensionini välja tiksuvad. Muidu poleks isegi hullu, kui ainult see 20 aasta palgaraha ja hilisem eripension ei tuleks maksumaksja taskust ja teiste kaitseväelaste arvelt.

Õige hõlma ei hakka keegi ning võib olla kindel, et asjalikul, õppimisvõimelisel ja edasipürgival inimesel ei teki teenistuslepingu pikendamisel probleemi ei kaitseväes ega ka erasektoris.

Mis puudutab ajateenijate piirvanuse tõstmist, siis Postimehes kirjutati hiljuti, et 2009. aastal oli 2600-st parajasti teenistuses olevast ajateenijast üle 25-aastaseid vaid 50 tükki ning sellise tendentsi jätkumist soovitakse ka edaspidi. Keegi ei ole tegelikult huvitatud sellest, et saada aega teenima 28-aastane „vanamees“, kellel on juba tsiviilelus töökoht, naine ja lapsed ning laenud ja liisingud kaelas. Pigem on tegemist n-ö igaks juhuks muudatusega (nagu muide ka Soomes), et anda ajapikendust soovivatele kutsealustele selge signaal, et ajateenistusest ei pääse te ka peale mitmekordset ajapikenduse taotlemist – parem tulge teenima kohe, kui hiljem.

[LeBon]

Mis veel eestimehesse ehk Teureetikusse puutub, siis lugesin just Postimehest üht väga asjaliku vastust talle, Ole tänatud, tundmatu, tuju uueks looma:
Maart in Kirchspiel Jegelecht, Harrien, k.a. Herr Teureetikule

Kinnitan Teile, herr Teureetik, et mida varem Teie minu Priwat-Clinicumi Dorpati linnas Rigastrassel külastate, seda enam on Teil lootusi terwekssaamise või vähemasti tõve seismajäämise pääle. Praegusel korral on Teie tõbi jälle äkilisemaks läinud ja mitmesugused Waimu-Segadused ja meelenõtrus on Teie sisse tulnud. Nende seas Delirium Tremens. Mõned minu Pazientidest näevad Kuradisi ja mitut liiki kihwtiseid Elajaid, Teie aga Juudalasi, Massoone, Illuminaatisid ja muud Freimaurerite seltsi olevusi. Olen Teile ütelnud, et alkohoolilised joogid ja Teie waimline olukord mitte kokku ei sünni. Seepärast kutsun Teid võtma rahustavaid Badewanne-Ravikuure ning ka mõni Spritz ei teeks kurja.

Ikka Teie: Dr. Stülpnägel

Vabandust offtopicu pärast.

[Arnold]

Ei noh, vabandama pead ikka une ärajamise pärast!
Ja "Dorpati Rigastrassel" on ka praegu üks selline tagasihoidlik uks teureetikute jaoks olemas, sildiga A-kliinik, aga sellises staadiumis tegelasi aidatakse tänapäeval teistes kohtades. Peab muidugi ise soovi avaldama, sest ilma vaba inimese tahteavalduseta juhtub nagu Ruhnus http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=32579743
Ja kommentaar sama nupu alt: kunstnikust tuviisa, 13.08.2010 07:53
Meil meditsiinilise probleemiga soomlane ronib majade lakkadesse ja saeb tuvidele lennuavasid.Viiel puitviiluga majal juba lennuavad tehtud - nüüd nuputab kuidas kiviviiluga majadele avad tekitada. Meil perearst olemas aga ega diagnoos ei aita. Ravile saab viia vaid märatsevat .....

See on nüüd tõesti OT!

[zzz-petz]

Aga kas tänane tähtajatu teenistusleping takistab kaardikaitseväelastel pidevalt erasektorist tasuvamaid töökuulutusi otsida ja kahekuulise etteteatamisega munder varna riputada?

Majandusbuumi ajal lahkus kaitseväest kümnete ja sadade kaupa kaitseväelaseid, kes justnimelt tähtajatu teenistuslepingu tõttu said suvalisel ajal lahkumisavalduse esitada ja lahkuda

ja kui tähtajaline ei takista samuti, siis milleks olemasolevat süsteemi lammutama hakata, kui tulemus on sama? tähtajaline teenistusleping ei tähenda ju üldse seda, et kaitseväelane ei saaks enne selle lõppu kaitseväest ära minna. saab küll, täpselt samamoodi nagu praegu. täiesti suvalisel ajal.

§ 147. Tegevteenistusest vabastamise alused

(1) Tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest:
1) omal soovil;

Tähtajaline teenistusleping suurendaks tegelikult nii kaitseväe kui ka üksiku kaitseväelase kindlustunnet

.
tahaks ausalt näha kaitseväelast, kes seda usub, et tähtajaline teenistusleping (=võimalus, et sind pärast tähtaja lõppu enam vaja pole ja reservi arvatakse) suurendab kindlustunnet.

Mis puudutab „ebasoovitavaid“ isikuid, siis keda selle all silmas peetakse? Kui peetakse silmas saamatuid, laisku, lohakaid või mingite konkreetsete teenistust segavate pahedega inimesi, siis ongi hea, et tulevad tähtajalised lepingud – saab käparditele edaspidi kinga anda, ilma et peaks hiljem hakkama mingites töövaidluskomisjonides või kohtutes nahhaalidega aega raiskama.

ja miks sa arvad, et saamatu, laisk lohakas ja teenistust segavate pahedega on just nimelt alati alluv, kellest püütakse lahti saada? täpselt samamoodi võib saamatu, laisk, lohakas ja teenistust segavate pahedega olla ka (edaspidi tähtajatu lepinguga) ülem, kellele ei meeldi tubli, virk, hoolikas ja eeskujulik (edaspidi tähtajalise lepinguga) alluv, kes näiteks tema ametikohta ohustab või pidevalt ülemat torgib ebameeldivate probleemidega ja ülemat halba valgusesse seab, kuna kontrast alluva ja ülema vahel on lihtsalt nii suur?

[Jaanus2]

Rahvuse määramisest. Vastsündinute rahvus pannakse statistikas ema järgi ja suurem ütleb ise, kes ta on.

[hummel]

Minu nägemusel on ajateenija piirvanus juba praegu väga kõrge. 28 on ikka päris palju võrreldes 18-aastasena ja kui ta sebib end veel sügisesse satsi, siis satub teda kamandama 18-19 a vana hilisteismeline ja pilt ei pruugi olla üldse iga kord hea. Mina jätaks ülempiiriks 25. Loomulikult on 28-astasel juba ka olmeprobleemid ja pereprobleemid ning selle ajaga peaks ta jõudma hea tahte korral endale muuhulgas 2 last soetada, millega minu mäletamist mööda samuti vabaks sai. Ühesõnaga ma nimetaks seda 28-30 a vana inimese veel ajateenistusse ootamist pigem agoonia pikenduseks, kui reaalselt kasu toovaks variandiks.

Ajateeniajte arvu kannataks ka praegu suurendada, kui proovida vähendada ajapikendust või vabastust andvaid põhjusi ning parandada meditsiinilist kontrolli.
Med kontroll on üks üsna huvitav teema. Mul ei ole peas, palju see protsent oli, kes ajateenistuse jooksul tervisehädadega reservi arvatakse, kuid minuarust oli see võrdlemisi märkimisväärne ja ma arvan, et kui see nr panna arvudesse, siis minimaalselt 1/2 sellest on arvukuselt ka neid, kes on med komisjonis lihtsalt ära viilinud.

Veel. Kus abi kõige lähem, seal häda kõige suurem (või oli vastupidi ). Eks siis tuleb korvata meesterahvaste ajutist puudust priitahtlike naisterahvastega, kes vist ka uue seaduse järele vastava võimaluse saavad. Minu nägemusel oleks ainus tingimus peale tervisekontrolli ja krimipuhta mineviku, et soovijad tütarlapsed sooritaksid enne ajateenistusse võtmist kaitseväelase ÜFT nr 1 180+ p ja seda meeste normide järgi. Vastasel korral nad ei ole suutelised rasketes tingimustes noormeestega sammu pidama ja armee allüksuste lahinguline suutlikkus hakkab vähenema. Lisaks on naiste ja meeste erinevad tingimused sama ametiseisundi puhul vastuolus seadusega. Aga neid tütarlapsi peaks jaguma küll, kes selle normi ära teevad. Iseasi, et kaitseväes puuduvad sageli infrastruktuurilised tingimused kahe soo koos pidamiseks ja seega on vaja esmalt täpselt välja selgitada ja kindlaks määrata kohtade arv, palju neid üldse saab võtta. Miski rühmajagu võiks olla reaalne.

Tähtajaline tegevteenistusleping on minuarust sinisilmne ämber. Samuti on riigikaitsestruktuuride kohta sinisilmne väide, et "õige hõlma ei hakka keegi".
Et tähtaja möödudes inimesi lahti laskma hakatakse, on üsna kindel. See võib olla muidugi objektiivne, aga praegu ei suuda keski ega miski takistada ka subjektiivsust. KV-s ja KL-is on selleks liiga palju intriige ja klanne. Tuleneb osalt ka asjaolust, et aastaid on puudunud juhtide selektsioon. Seda osalt kaadrivoolavuse, osalt paigast ära personalipüramiidi tõttu, mille tulemusena on saanud juhtivatele positsioonidele paljud isikud, kes vb parema selektsiooni korral sinna poleks pääsenud. Iseenesest oleks õige, et kaadrikaitseväelane peaks teenistusse tulles alustama katseajaga. Näiteks vb esmalt 2, siis 5, siis 10 ja 20 a vms.
Täna ei suudeta eriti tagada sedagi, et erialase hariduse saanud ohvitser-allohvitser teeniks oma eriala ametikohal - lihtsalt sebib end mugavama geograafilise asukohaga ("ostsin endale korteri tallinna ja tahaks kodu lähedal tööl käia" ) väeossa. Vahepeal vist Roosimägi isegi üritas seda "ühesuunalist sebimisrotatsiooni" asjaosaliste lahtilaskmisega lõpetada, kuid jah... Samas, kui riik alias KV soovib, et inimene töötaks ja elaks kusagil pärapõrgus, peaks ta tagama ka tingimused näiteks normaalse ametikorteri näol.

Edasi on küsimus, et miks ei ole siis eelnevat katseaega ohvitserikooli ja vanemallohvitserikooli õppuritele? Ei julgeks väita, et kõik KVÜÕA-st üksustesse laekunud ohvitserid on isiksustena ennast väärt. Lahti neid aga kah lasta ei saa, sest papp on juba kulutatud.
Et üksuse ülemas tekib tõsine kindlustunne, kui ta teab, et tema alluvuses olev spetsialist peab veel mitu aastat teenima ja ei kao kuhugi, on naljakas mõte. Küll ta ikka läheb või leiab põhjuse, kui väga vaja on, aga kui talle pannakse juba tööle võttes ette selline ränkade piirangutega leping, võib vist hakata kohe otsima uut kergeusklikku või pigem patriooti, kes sinna alla kirjutab.

[hillart]

Minu nägemusel on ajateenija piirvanus juba praegu väga kõrge. 28 on ikka päris palju võrreldes 18-aastasena ja kui ta sebib end veel sügisesse satsi, siis satub teda kamandama 18-19 a vana hilisteismeline ja pilt ei pruugi olla üldse iga kord hea. Mina jätaks ülempiiriks 25. Loomulikult on 28-astasel juba ka olmeprobleemid ja pereprobleemid ning selle ajaga peaks ta jõudma hea tahte korral endale muuhulgas 2 last soetada, millega minu mäletamist mööda samuti vabaks sai. Ühesõnaga ma nimetaks seda 28-30 a vana inimese veel ajateenistusse ootamist pigem agoonia pikenduseks, kui reaalselt kasu toovaks variandiks.

Ajateeniajte arvu kannataks ka praegu suurendada, kui proovida vähendada ajapikendust või vabastust andvaid põhjusi ning parandada meditsiinilist kontrolli. ...

Eelkõige tuleks endale siiski aru anda, et milleks me üleüldse seda ajateenistust pungestame. S.t., mis on eesmärk? Kindalsti mitte ajateenistuse iseenda jaoks ja selleks, et meil praeguses RA-tingimustes kõik kangesti ladusalt ja kaunilt kulgeks, vaid ikka selleks, et EV-l oleks olemas võimalikult suur kontingent mingitki sõjalist väljaõpet saanud reserv, millega siis saatuslikul päeval X lõugu lõksutava marutõvekrampides idavaenlase vastu välja astuda. Ja siis pole see põrmugi tähtis, et sai see mees selle väljaõppe 20-, 30-, 40- või 50-aastaselt. Pea-asi, et ta selle väljaõppe saanud on. Hoopis nutusem variant on see nn. väljaõppeta reserv (kuhu see "kahuriliha" väidetavalt kirja pannakse), millist vist totaalse konflikti korral oleks parem maha lasta, et see mitte KV-le kriitilisel momendil ballastiks ei kujuneks ja lihtsalt vastase kätte orjatööjõuks ei satuks. Ja, jumala eest, ajateenistus pole kindlasti mitte selleks, et seda või teist EV kodanikku kiusata, või et ... mis iganes. Senised erinevad EV normatiivaktid aga taolist nn. käteväänamise poliitikat just väljendavadki, et üritavad kõikvõimalike vahenditega (ka ilmselt eabaausatega) SUNDIDA kodanikke milleksi. Just-kui oma riigi kaitse ei olekski riigi kodaniku iseenesestmõistetav ülesanne ja selleks võimalikult parem valmistumine samuti.

Seega. Minu poolest võiks ajateenistuse kohustus olla ilma igasuguse ealise ja soolise piiranguta, et iga EV kodanik võtaks kui iseenesestmõistetavat fakti hädavajalike riigikaitseliste oskuste-teadmiste omandamist. Ja et kõige sellega hakkama saada võiks sellel eesmärgi saavutamise teed olla ka hulgimalt paindlikumad ning näha selle saavutamiseks ette ka muid variante peale selle ühe ja ainuma - ajateenistuse.
EV-le on see nii täna, kui tulevikus, eksistentsiaalne küsimus. Olla või mitte olla?