www.militaar.net

Olenemata aastanumbrist on Islam siis (tinglikult) 1431 aastane. Äkki siis mõni suurem muutus õhus...

Lemet kirjutas:ERKKI ja Konts vast tõesti sõjaväelase pabereid ei andnud, samas teenis mul jaos üks Lvovist pärit kõrgema haridusega kunstnikust kaunishing (tegelikult teenis rohkem kantseleis pintsliga, mina nägin teist suht harva), kes peale poolteist aastat läks ohvitserikursustele. Teemat meil siin juba ka lahatud, tuli ju siiski välja, et ülejäänud koolid andsid ohvitseripaberid. Ja kohe kindlasti sai ohvitseriks kursandid Ленинградского пожарно-технического училища

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... tpi#153528

See viimane oli, vähemalt tollal, sõjaväestatud õppeasutus (kui keegi arvab, et pozharnikuid sõjaväes vaja pole). No sellistega tahaks olla ühes transas, mis maandub pärast raketitabamust, suits juba sees ja näos. Raidma taolisi oodati siis nagu päästeingleid.

Lisaks oleks see ergutav signaal just sellele radikaalselt meelestatud moslemi vähemusele kogu maailmas, kes juba aastakümneid - erinevate nimetuste all - nii enamust oma usukaaslastest kui ka meid otseselt või kaudsemalt terroriseerib.

Meid ei terroriseeri esialgu veel keegi. Kuigi - "valge vale" hulka kuulub ka vaikimine sellest, et ühel hetkel võivad (nt sundimaks näidisliitlast väed koju tooma) hakata pommid plahvatama ka siin. Meenutame nt Madriidi raudteejaamas juhtunut ja selle mõjusid. Seega eksisteerib võimalus, et ühel hetkel käib ka siin kuskil plahvatus, selleks pole tänapäeval vaja ei kohalikke islamiäärmuslasi ega midagi nii väga keerulist.

Vaadates, millise aziotaazi vägede kojutoomise kohta tekitasid viimased 2 surmajuhtumit, siis üks pomm Tallinna kesklinnas toob päris kindlasti kaasa avaliku arvamuse muutumise.

Mis vägede väljatöömist puudutab, siis peale seda tekib vaakum ja selle täidavad äärmuslased niiehknaa, nagu ma eespool ütlesin, et ole islamimaailmas ei USA abidollarid ega moslemile kahtlase väärtusega vabadused need, mis antud koha jaoks valedel alustel püsti pandud riigi peale võõrvägede lahkumist ka püsti hoiavad. Ei suutnud 90ndate hakul Najibullah'i julgeolekujõud (NSVL treenitud ja rahastatud) seda ega suuda ka Karzai omad - kui liitlased lähevad, siis mingi aja jooksul asi variseb kokku. Või muutub Karzai reziim totalitaarreziimiks (selle perspektiiv on Iraani shahhi näol juba ette näha) ja püsib lihtsalt relva jõul mingi aja püsti.

Soome jääb sinna ISAFi koosseisus veel vähemalt 3 aastaks.

Aga ega nad seal midagi ei tee kah. Sellisel kujul on ka Eesti vägagi mitmel pool sees. Nimekiri riikidest saaks ikka vägagi pikk.

Millises Afganistani osas Soome osaleb ja kas seal käib selline madin nagu Helmandis? Lihtsalt repliigi korras teema kohta "aga suur eeskuju Soome ka"...

Ei tähenda see midagi. Osalemine väheaktiivses piirkonnas tähendab muuhulgas ka "avali tagaust" - st on jäetud endale võimalus liigset tähelepanu äramata asjast väljuda. Helmandi osalejatel sellist võimalust kahjuks ei ole. Küsimus pole selles, kas soomlased tahavad sõdida või mitte, vaid selles, et rahulikus piirkonnas pahasuhha maandab teatud poliitilisi riske ja annab lihtsa(ma) võimaluse vajadusel üritusest eemalduda. Samas on rahulikel provintsidel ka see eelis, et sinna on võimalik jääda vastavalt "Afganistani valitsuse soovile" ka peale ISAF-i.

Ehk asja nimi on suurem manööverdusruum. Manööverdada soomlased aga oskavad.

Lahingutegevuse raskuspunkti söandasid minna vähesed. Eesti sealhulgas. Seejuures Eesti asjatundjad hoiatasid, et Eesti satub keset tõsist sõda. Poliitikud ignoreerisid seda hoiatust. Sellest on ka meedias juttu olnud.

See raskuspunkt muudab nt Eesti kontingendi umbes samakaalukaks kui rahulikus põhjas campis sitsiva mõne suurema riigi brigaadi. Sest nii mõnigi kaalukam riik tegi (nt Saksamaa) pakasuhhat, saatis küll paberil suure arvu sõdureid, kuid seadis nende kasutamisele sedavõrd suuri piiranguid, mis muudab nende kasutatavuse olematuks.

Samavõrra ahendab eesliinil olek ka "exit strategy" võimalusi. Keda kotib täna see, et nt Soome väljuks? Eesti väljumine kotib rohkem - see on võrreldav rindelt põgenemisega - koos vastavate poliitiliste tagajärgedega.

Ma ei ütle, et Eesti peaks rehepappi tegema, aga tuleb arvestada seda, et meie kontingendi asukoht ja roll on kaugelt midagi muud kui 200 soomlast, kes ei sõdi. Seda tuleb silmas pidada, kui arutada "mis edasi" teemadel - manööverdusruum on väike ja tõenäosus lahkuda viimaste hulgas suur.

Manööverdatakse, kelle või mille nimel? NATO ees kannuste teenimiseks? Rahvusvahelise üldsuse ees? Afganistani keskvõimu ees lootuses saada kodumaisele ekspordile uusi turge? Sisemaise elektoraadi ees? Manööverdamine lihtsalt manööverdamise nimel kuulub enamasti sinna purjus autojuhtide kategooriasse. Riigid nii ei käitu

Meenutame nt Soome manöövreid II maailmasõja ajal?

Ma ei väidagi, et nad tegevuseta istuksid. Kuid samal ajal ei ole nad ja kõige keerulisemas ja raskemas kohas nagu eestlased on. Seda missiooni on võimalik pidada mitut moodi - eelkõige on variantedeks tõsiselt võttes (need pooled peavad 95% lahingutegevusest ja kannavad rõhuva enamuse ohvritest) ja variandiks seanahka vedades. Peab ütlema, et meie kallid Euroopa suured liitlased eelistavad just seda naha varianti.

Kui nüüd tagurpidi paguniga erubrigaadikindrali jutu juurde tagasi tulla, siis mis on tänaseks sealt saadav lisandväärtus (peale julgeoleku "ostmise")? Varustus peaks olema juba ära proovitud (on viimased aastad suht muutumatu), kogu kompanii taseme asi samuti (viimane täpp i peal oli MP rühma saatmine). Praegu tundub mulle, et lisandväärtus on sõjalises mõttes see, et well alla 10% sõjakooli/KVLK lõpetajatest saab püssirohtu nuusutada.

See oligi kommentaari "kompaniiga sõda ei võida" point. Üritus hakkab ennast ammendama.

Kui sa ütled oma arvamuse välja, siis tambitakse sind kohe maatasa, tehakse vaenlaseks.

Tubli annus kibestumus. Ei saa öelda, et teda süüdistan. See reegel ei kehti mitte ainult kõrgemates sfäärides...

Üldiselt terav artikkel. Küll ei saa nõustuda selle puntkiga kus väitis, et üle 50% tagasitulnutest on rikutud psüühikaga. Pigem ütleks, et selliseid läbipõlemisi on vähe aga see-eest kui see juhtub siis see pälvib kohe tähelepanu mida meedia omakorda võimendab.

John kirjutas:

Üldiselt terav artikkel. Küll ei saa nõustuda selle puntkiga kus väitis, et üle 50% tagasitulnutest on rikutud psüühikaga. Pigem ütleks, et selliseid läbipõlemisi on vähe aga see-eest kui see juhtub siis see pälvib kohe tähelepanu mida meedia omakorda võimendab.

Ei saa jah nõustuda, sest rikutud psüühika protsent on suurem kui 50%.
See lihtsalt avaldub alles aastate pärast.

Julmaks näiteks on Falklandi sõda (1982a. UK vs. Argentina). Brtittidel hukkus otseselt sõjategevuses 255 meest, kuid hilisemalt veteranide hulgas suitsiidi sooritanute arv on tunduvalt suurem kui 255-. Suht mõtlema panev asi.

Falklandi veteranide enesetappudest - trükkige näiteks "suicide falkland veteran" ja näete, et 2001 artiklist "A shockingly high number of veterans of the Falklands war have killed themselves, it emerged yesterday, when one veteran suggested that the suicide figure was almost half of the number of soldiers who died during the conflict.". Ehk siis peaaegu pool, mitte palju enam, kui hukkunuid. See selleks, ka see arv ju suur. Aga lihtsalt ei pidanud vastu, minu arust käib austatud brigaadikindrali vaimus siin kommentaarides hirmus lahmimine.

Austatud brigaadikindral murrab oma avastusega, et kõik kaitseväelased ei lähe Afganistaani demokraatiat kaitsma sisse täiesti avatud uksest. Kuhu enam! Esiteks ei ehita ükski missioonis osalev riik Afganistaanis mingit demokraatiat üles. Eesmärgiks on ikka saavutada olukord, kus riik iseendaga hakkama saaks ja poleks ohuks oma naabritele. Teiseks ei kattu alati (tegelikult iga suurema organisatsiooni puhul peaaegu mitte kunagi) organisatsiooni eesmärgid üksikisikute omadega. Kui ERSO põhieesmärgiks on Eesti süvamuusika elushoidmine ja arendamine, siis kindlasti leidub ka ERSOs piisavalt muusikuid, kes seal pilli mängivad vaid raha eest. Mina isiklikult ei leia, et härra kindral mingit erilist avastust oma avaldusega tegi või esindas mingisugust kodanikujulgust.

Ja millise 30 aastat sõdinud afgaaniga härra kindral teed on joonud ja millal?

Ja võtan juba osa oma eelmisest (sapisest) kommentaarist tagasi - tõepoolest 2009 aasta artikkel väidab, et lausa 264 on sooritanud enesetapu.

Siin pole midagi eriti vaielda, muudes riikides on see ammu teaduslikult läbi uuritud teema ja tulemuseks on see, et peale esimest missiooni kannatab erinevate psühh. probleemide all 30% ja korduvatel missioonidel tõuseb see arv 50%-ni. Seega ei vasta absoluutselt tõele Eestis leviv müütu, et sõda karastab. Ka sõjakogemuse mõju lahingustressi tasemele on mujal täiesti teaduslikult uuritud ja jõutud järeldusele, et kogemuse tekkides stressitase mõnevõrra langeb värske nektrutiga võrreldes, kuid hakkab peagi uuesti tõusma.

WWII verisemad lahingud (nt Iwo Jima) näitasid, et nihkuva katusega on probleeme samas klassis haavatute arvuga. Intensiivse lahingutegevuse korral tekib Eestis 200-300 hukkunut päevas - st ca 1000 haavatut päevas ja edasine loogika ütleb, et lisaks tuleb veel mõnisada kuni tuhat tegelast, kellel katus nihkub ja kes seeläbi pole suurema võitlusvõimega kui nt raskema käehaavaga võitleja.

Eestis teatud entusiastid, kes seda veavad, on öelnud täiesti avalikult, et probleemi põhjusteks on 1. suhtumine KV-s (abivajaja on nõrk) 2. KV juhtkonna ignorantne suhtumine (milleks mingi pehme jura).