"Vabastamine" (v.k. "Освобождение") oli tõepoolest aastatel 1967-1972 toodetud viiest filmist koosnev kino-epopöa. Vastavalt loomisaastatele võib igaüks ise ka sisu kohta järeldusi teha. Nagu ka sellest, et filmide järgi alanuks sõda justkui 43 aastast. Esimene film oli 1969 aastal ekraanile tulnud "Tulekaar" (v.k. "Огненная дуга"), mis pajatas 1943 aasta Kurski lahingust. Teiseks samal aastal välja tulnud filmiks oli "Läbimurre"("Прорыв")- Orjolist, Belgorodist ja Harkovi all juhtunust. Film lõppeb Teherani konverentsiga. Samal, 1969 aastal veel ka kolmas film- "Pealöögi suund"("Направление главного удара")- 1944 aasta, operatsioon "Bagration" ja NSVL territooriumi täielik vabastamine. Servapidi ka liitlasvägede dessant Normandias ja atendaat Hitlerile. Neljas film- 1971- "Lahing Berliini pärast"(Битва за Берлин")- Schlacht um die Seelower ning Jalta konverents. Muidugi ka pahad ameeriklased sõlmimas separaatrahu sakslastega- kuis siis veel. Himmler saatis ju Karl Friedrich Otto Wolffi Berni Allen Welsh Dullesega kokku leppima. Ja viimaks viimane, viies film- 1971, "Viimane rünnak"(Последний штурм), viimased sõjapäevad. Kusjuures erinevalt eelnevatest filmidest toimusid selle filmi võtted vahetult Ida-Saksamaal. Just samal ajal planeeriti Berliinis ühe linna keskmes asuva rajooni rekonstrueerimist. Kõik majad plaaniti lammutada, et uusehitiistele kohta teha, sestap anti kvartalid ilma eriliste vastuväideteta filmikunsti ohvriteks. Lõhati ja lõhuti ilma mingite piiranguteta. Riigipäeva hoone rünnakut filmiti osade kaupa. Berliinis leiti poollagunenud kirik, mille paraadtrepp ja fassaad meenutasid eelmainitud hoonet. Lahingud hoone sees filmiti "Mosfilmis", tulevahetust ülal aga Berliini Tehnikahoones.
Viimases filmis on eriline koht episoodil uputatavas metroos. (Stsenaariumi järgi käskis Hitler avada lüüsid ning suunata Spree vood metroosse, et takistada selle kaudu nõukogude vägede edasiliikumist). Need võtted toimusid Moskva all. Ühe Moskva jõe lüüsi juurde ehitati maa-aluse Berliini dekoratsioon, kuhu veeti ka 1945 aastal Saksamaalt väljaveetud vagunid. "Metroo" üleujutamine toimus Moskva jõe lüüsi avamise tulemusena...
Veidi ka tehnikast, rekvisiitidest ning hinnast...
Sedavõrd mastaapne film eeldas ka tolle aja NSVL filmikunsti jaoks tohutut eelarvet. Kuigi filmi loomine oli plaanitud mitmete sotsriikide koostööna, maksis lõviosa sest propagandaüritusest ikkagi NSVL. Kulutused olid aga tõepoolest suured, seda eelkõige kostüümidele ja relvastusele. Ressižöör nõudis maksimaalset tõepärasust. Nii õmbles Stalini mundri näiteks seesama rätsep, kes seda ka tegelikult Stalinile õmbles. Saksa mundrid õmmeldi samuti uued. Kiivrid (plastmassist, kaalu vähendamiseks) valmistati Mosfilmi abitootmises. Samas tehti ka ordenid. Kogu nõukogude mundrteema võeti aga originaalajastust pärinevana NA NZ ladudest ning nendega raskusi polnud.
Seevastu tekkis raskusi lahinguvarustusega, eriti saksa omaga. Ei NSVL ega DDR ei omanud juba esimese filmi jaoks hädavajalikus koguses "Tiigreid" ega "Ferdinade". Neid valmistati Lvovi mehaanika remonditehases, kus ehitati 10 "Tiigrit" ja 8 "Pantrit". Toonane kaitseminister Rodion Malinovski käskis eraldada sada kodumaist tanki, mis värviti üle saksa omadeks ning mida kasutati tagaplaanil(üldse osales võtetel ligi 150 tanki). Samal kombel toimiti ka lennukitega. Nii olid õppe-treeninglennukid
Jak-18nõukogude hävitajad, tšehhide
Zlin tüüpi masinad aga "Messerid".
Võtetes osales üle 3000 sõduri. Võtted ise toimusid nagu reaalsed lahingud- loodi staabid, side, lahinguvälja kohal tiirlesid pidevalt helikopterid. Näidata kõigi väeliikide tegevust lahinguväljal oli ülimalt keerukas ülesanne, mis siiski lahendati.
Niipaljukest siis Wiki abil sellest nõukogude filmiepopöast, mida ilmselt valdav enamus kuuekümnendatel sündinud noorsandidest ise või siis sunniviisil vaatamas käis...
