Sellel ajal, kui ajalugu mäletavad endised idablokimaad miljardeid moodsale sõjatehnikale kulutavad, optimeeritakse siin kaitseväge ning tegeletakse riigikaitsega non-related palagani tegemisega.
Rääkisin kunagi tuttavale soomlasele siinsest elust ja vana irvitas mu üle ja patsutas õlale (umbes samal ajal kui soomastele esimesed Hornetid saabusid), kui jamaks läheb siis saadame teile vähemalt Talvesõja aegseid kuulipildujaid ja käsigranaate
Edasine strateegia on väeosade koondamine kahte suurde baasi, kus on ülimalt lihtne need üheainsa ülelennuga olematuks muuta. Veel on puudu see, et kuhjaks kogu mopivaru ka kuskile keset platsi kokku ja paneks suure sildi külge, et üheselt arusaadav oleks.
Minuarust on alandav, kui Eesti valvamiseks kasutatakse sama vaese riigi lennukeid.
Üks kaitseminister kaotab salajasi pabereid ja teine ei tea sõjaväest ööd ega mütsi. Mõni endise ENSV justiitsorganites töötanud riigikogu liige karjub, et kui kaitseministeeriumi lisaraha läheb relvadele, siis tema nõus ei ole.
Kõrgemad ohvitserid hoiavad ka igaks juhuks keele hammaste taga, et oma soojast kohast mitte ilma jääda. Ei ole kuidagi seda ohvitserkonna protesti kuskilt kuulda, kellele mõnigate tendentside destruktiivsus peaks täiesti selge olema.
Räägivad ainult Kunnas (kellele pole nagunii roheliste leitnantide hulgast väärilist asendajat võtta) ja Laaneots, kes on natuke sõltumatum.
Kõige kõvem väärtus on Eesti kaitsekontseptsioon - oma küünilisuselt ja rehepapluselt teeb see kohati isegi Iisraeli poolsele USA ärakasutamisele silmad ette. Ainult selle kavaldamise tuhinas on iseenda ülekavaldamine kerge tulema. Ostame 100M eest teadmist neljast lennukist ning ühe rühma eest Bagdadis lootust 100 000 abiväele ja 1000 tankile päeval X.
Ainult Iisraeliga on see vahe, et Washingtonis on Eesti lobby olematu ning Eestil pole USA-le mingit sõjalist tähtsust, mis Iisraelil kahtlemata on.
Eestit kaitseb 100 000 meheline hästi relvastatud ja hajutatud reservarmee koos raskerelvade ja lennuväega. Ka siis, kui keegi appi ei tule - seda eriti peale NL lagunemist välja tulnud tõega, milliseid kaotusi igal pool kanti ning kui vilets see sõjavägi tegelikult on.
Huvitav, et Eesti Nokia on leitud eelkõige sõjaväes - leiutades kavalaid mooduseid 2% riigikaitsekulude täitmiseks loodame saada vajadusel 20% suuruse kingituse.
Et maailmas on kaks sõjalist jõudu, kelle võimuses on EV aidata - Suurbritannia ja USA. Ülejäänud on käinud ühistel aktsioonidel moepärast kümne lennukiga potjomkini küla tegemas ja ei kujuta endast eriti tõsist sõjalist jõudu, eriti kui isegi praegust Vene armee arvukust vaadata.
Kui aga õigel hetkel on kaks tegijat roninud Iraani vms kohta, siis on uppuja päästmine uppuja enda asi ja väga kurb võib see tõdemus olla, kui päästmiseks puuduvad vahendid, mida paari kuuga ei osta ja kasutama ei õpi mistahes raha eest.
Kui aga vaadata Balti riikide panust NATO'sse, siis tulevad meelde kadunud Meri hoiatused rehepapluse ja teiste seljas liulaskmise eest.
Põhimõte on kahjuks jätkuvalt see, et kui NATO ei tule, siis on kõik lõppenud. Katastroofikurss juhul, kui idas midagi toimuma peaks.