www.militaar.net

Soobel kirjutas:Me võime küll siin luulutada, et eesti vägi on nõrk, uimane ja halvasti relvastatud ja kindralid on uimakotid ega julge vastu hakata jne. Selline imago on isegi hea - uinutab vaenlase valvsust. Mis staapides tegelikult toimub, seda me ei tea ja sellest ei räägita. Ise usun küll, et meie vägi on kaugelt tegijam kui paistab ja ilkujad räägivad.

Olen ise olnud eesti väes 'kõrgendatud lahinguvalmiduse' korral. Olukorra tegi huvitavaks see, et tavaliselt oli teisel pool piiri alati (kas sellest põhjustatud või seda põhjustav) mingi sõjaline aktsioon, mis eelnevalt 'unustatud' kokku leppida vms. Küll ja küll tehakse ka maavägede liigutamisi meie piiri lähedal. Olen oma kõrvaga kuulnud sonic-boom'i metsas 'kõrgendatud lahinguvalmiduse' ajal olles... Ja uskuge mind, oli küll kahtlane tunne ja tuli liigagi eredalt meelde nõuka-aeg kui siin veel sõjalennuväli oli ja sellised helid igapäevased olid.......

Janka kirjutas:

Soobel kirjutas:... kui tekkib pingesituatsioon, siis kordub Jalta. Sellisel juhul tuleb kas isamaa maha jätta või hakata terroristiks.

Mis oli Jalta?

Isamaa maha jätta? Kas see on sama tegevus ,kus saksad alates '30-te lõpust Eestimaalt täislastud pükstega Euroopasse rühkisid ja nüüd nende järeltulijad mahajäetud "mõisaid" tagasi nõuavad?
Ei iialgi!

Jaltas toimus konverents, kus liitlased meid Stalinile maha müüsid.

Eks sellises olukorras käitu igaüks isemoodi: kes laseb kottis loksuvate pükstega jalga, kes läheb püssiga metsa, kes poeb kui paeluss agressoreile kannivahele, kes hakkab jooma...

Kas pole nii, et idanaabri doktriini järgi on nad võimelised pidama kolme sõda korraga, üht suurt ja kaht väikest?

Eesti kaitseväe suurim puudus on moodsa tehnika puudumine, inimesed on tasemel. See ongi oluline. Puudujäägid tehnika osas saab suhteliselt kiiresti kõrvaldada, kuid kui inimmaterjal vilets on, ei pruugi miski aidata.

Muidugi ei saa vene sõjaväge alahinnata juba ainuüksi massi pärast(reservisgi 1,2miljonit sõdurit)aga tuleb arvestada ka venelaste madalat moraali,on neil siseselt probleemidki.Kaitsma on nad muidugi,kui üksmees aga ründama seda täpselt ei tea vast keegi.Kogu euroopaga sõdimiseks nad hetkel valmis ei ole.

Sellel ajal, kui ajalugu mäletavad endised idablokimaad miljardeid moodsale sõjatehnikale kulutavad, optimeeritakse siin kaitseväge ning tegeletakse riigikaitsega non-related palagani tegemisega.

Rääkisin kunagi tuttavale soomlasele siinsest elust ja vana irvitas mu üle ja patsutas õlale (umbes samal ajal kui soomastele esimesed Hornetid saabusid), kui jamaks läheb siis saadame teile vähemalt Talvesõja aegseid kuulipildujaid ja käsigranaate

Edasine strateegia on väeosade koondamine kahte suurde baasi, kus on ülimalt lihtne need üheainsa ülelennuga olematuks muuta. Veel on puudu see, et kuhjaks kogu mopivaru ka kuskile keset platsi kokku ja paneks suure sildi külge, et üheselt arusaadav oleks.

Minuarust on alandav, kui Eesti valvamiseks kasutatakse sama vaese riigi lennukeid.

Üks kaitseminister kaotab salajasi pabereid ja teine ei tea sõjaväest ööd ega mütsi. Mõni endise ENSV justiitsorganites töötanud riigikogu liige karjub, et kui kaitseministeeriumi lisaraha läheb relvadele, siis tema nõus ei ole.

Kõrgemad ohvitserid hoiavad ka igaks juhuks keele hammaste taga, et oma soojast kohast mitte ilma jääda. Ei ole kuidagi seda ohvitserkonna protesti kuskilt kuulda, kellele mõnigate tendentside destruktiivsus peaks täiesti selge olema.

Räägivad ainult Kunnas (kellele pole nagunii roheliste leitnantide hulgast väärilist asendajat võtta) ja Laaneots, kes on natuke sõltumatum.

Kõige kõvem väärtus on Eesti kaitsekontseptsioon - oma küünilisuselt ja rehepapluselt teeb see kohati isegi Iisraeli poolsele USA ärakasutamisele silmad ette. Ainult selle kavaldamise tuhinas on iseenda ülekavaldamine kerge tulema. Ostame 100M eest teadmist neljast lennukist ning ühe rühma eest Bagdadis lootust 100 000 abiväele ja 1000 tankile päeval X.

Ainult Iisraeliga on see vahe, et Washingtonis on Eesti lobby olematu ning Eestil pole USA-le mingit sõjalist tähtsust, mis Iisraelil kahtlemata on.

Eestit kaitseb 100 000 meheline hästi relvastatud ja hajutatud reservarmee koos raskerelvade ja lennuväega. Ka siis, kui keegi appi ei tule - seda eriti peale NL lagunemist välja tulnud tõega, milliseid kaotusi igal pool kanti ning kui vilets see sõjavägi tegelikult on.

Huvitav, et Eesti Nokia on leitud eelkõige sõjaväes - leiutades kavalaid mooduseid 2% riigikaitsekulude täitmiseks loodame saada vajadusel 20% suuruse kingituse.

Et maailmas on kaks sõjalist jõudu, kelle võimuses on EV aidata - Suurbritannia ja USA. Ülejäänud on käinud ühistel aktsioonidel moepärast kümne lennukiga potjomkini küla tegemas ja ei kujuta endast eriti tõsist sõjalist jõudu, eriti kui isegi praegust Vene armee arvukust vaadata.

Kui aga õigel hetkel on kaks tegijat roninud Iraani vms kohta, siis on uppuja päästmine uppuja enda asi ja väga kurb võib see tõdemus olla, kui päästmiseks puuduvad vahendid, mida paari kuuga ei osta ja kasutama ei õpi mistahes raha eest.

Kui aga vaadata Balti riikide panust NATO'sse, siis tulevad meelde kadunud Meri hoiatused rehepapluse ja teiste seljas liulaskmise eest.

Põhimõte on kahjuks jätkuvalt see, et kui NATO ei tule, siis on kõik lõppenud. Katastroofikurss juhul, kui idas midagi toimuma peaks.

Eks vägede koondamine kahte kohta on jälle üks Ligi,,geniaalsest''palga armee teostamise plaani osa.Mina ei saa aru kust ta oma mõtteviisi pärinud on aga sõjas ebastabiilse venemaaga on see neile justkui kingituseks.

Ligi on ju öelnud ,et mingit sõda Venega me pidama ei hakka!!! Rahvas ei kannatavat neid kaotusi välja mis on seotud totaal kaitsega ! JA sellised mehed on meil eesotsas???

Umbes samad mehed on ka öelnud, et ajateenijaid ei saagi lahingusse nagunii saata, nad on ju õpipoisid, õpivad asja alles. Lahingusse võib saata ässad, "kõrgtehnoloogilise tulevikuarmee".

Ainult selle agaga, et kuskohast need "ässad" võetakse ja millise raha eest neile kõrgtehnoloogilised relvad ostetakse, jätab loosungite püstitaja märkimata. Võib-olla ka seepärast, et ta ise ka ei tea (loe puudub kompetents protsesside mõistmiseks.

Eesti oludes sõjaliselt relevantne palgasõjavägi peab olema vähemalt 50 000 mehe suurune. Et seda praegu mehitada, tuleb reamehele maksta 10 000 palka (muidu kordub Scoutsi saatus).

Kui mehitame op struktuuri 16 000 meest palgalistega eelmises lõigus toodud tingimustel saame aastase palgafondi ainuüksi 2,6 miljardit krooni.

50 000 mehe, mida on vaja Eesti kaitsmiseks tegelikult on ainuüksi töötasud pea 8 miljardit krooni.

M.O.T.T

Edit: mis puudutab selleteemalise retooriga käigus toodud näiteid USA palgaarmeest, siis jällegi jäetakse kas meelega või teadmatusest kõvale olulised tõsiasjad, millega tuleb arvestada

1. USAd eraldab vaenlasest 5000 km ookeani ja maailma võimsaim laevastik
2. Palgaarmee arvukus USA-s on rahvaarvuga võrreldes tegelikult kaduvväike
3. USA armee reamehe ettevalmistus ei ole oluliselt parem kui EKJ ajateenijal enne reservi minekut. Pigem jäädakse meie meestele 1:1 lahingus alla vähese improviseerimisoskuse ja raskerelvadest sõltuvuse tõttu alla.
4. Kriitilisi ülesandeid täidavad siiski ka reservväelased ning vabatahtlik Rahvuskaart. Näiteks USA õhuruumi valve on suures osas vabatahtliku ANG (Air National Guard) kanda, mitte palgaliste. Ja seal ei lennata mitte motodeltaplaanide, vaid F-16 hävitajatega.

Kapten Trumm, sa oleksid võinud vaadata filmi „Malev“. Tegemist polnud küll mingi suurteosega kuid näitas suurepäraselt ära Eestlase „militaarmõtlemise“.

Kas või muinasajal kui oleks võinud soome – ugri hõime slaavlaste asemel ühendada tule ja mõõgaga istus eesti mees kodus ning kündis põldu. Eesti andis Lätile iseseisvuse, kuigi oleks võinud esimese Wabariigi ajal terve läti enda kätte jätta. Teise maailmasõja puhkemisel polnud julgust venemaale vastu hakata.

Ühesõnaga Eestlasest pole sõjameest, relv võetakse kätte viimases hädas.

Einar Laignal on kahjuks õigus, eestlane on tegelikult talupoeg.

Selle pärast ei mahu ka eestlasele pähe mõtte, et iga aasta on vaja kulutada miljardeid kroone armeele. Vaja on osta rakette, soomukeid, tanke ja lennukeid.
Eesti mees mõtleb hoopis, et vot mitu kilomeetrit teed saaks selle raha eest remontida või kui palju saaks aastas tädi maali pensionit juurde.

Kui see mõttemall ei muutu on eesti sõjavägi näljapalukil ning igasugune reaalne vastuhakk on määratud luhtuma isegi siis kui sõjavägi otsustab vastu hakata.

Üks eesti poliitik ütles mulle, et Eestil on armee kuna ka teistel riikide on see.

Seega minu meelest pole eesti sõjaväelastel mõtet nuruda valitsuselt paari tanki või lennukit vaid peavad proovima muuta valitsuse ja elanikkonna suhtumist. See peaks olema eesti patriootide esimene samm.

Vähene raha armeele on tagajärg mitte põhjus.

Mis puutub Venemaasse siis praegu on see riik äraootaval seisukohal. Nii nagu praegu olukord on, ei saa kuigi pikalt jätkuda. Midagi peab seal juhtuma, arvatavasti peale Putinit leiab aset mingi pööre. Mingit laadi fašistide ( selliste Hollywoodi stiilis ) võimuletõus pole täiesti välistatud. Peamiselt räägivad sellele poolt ja vastu suured lääne investeeringud, ühelt poolt võib lääs kaotada oma investeeritud raha, teiselt poolt jälle on läänel vaja stabiilset venemaad.
Kui midagi sellist peaks siiski juhtuma on sõda varem või hiljem vältimatu. Neonatsid ( keda ainuüksi Moskvas on kusagil 100, 000 ringis) pole siiski nii ohtlikud võimule tulles sest nemad on pigem igasuguste moslemite ja mustade vastu. Nende saitidel ringi vaadates paistab, et esimese asjana pistaks nad kõik mustad koonduslaagritesse mis tähendab terve maailma ülespahanemist nende vastu ( v.a kui moslemid uut 9/11 USAs ei tee ning põhimõtteliselt ei minda USAs sama teed, mis polegi nii võimatu kui arvestada leiget suhtumist piinamistesse, salavanglatesse, pealtkuulamistesse jne )

Ükskõik kuidas asjad ei peaks ka sujuma, valmis ida poolt peab eesti sõjaliselt alati olema. Lääne poolt aga poliitiliselt.

Eestlased pole ammu lihtsalt võidurõõmu tundnud, vaid kaotusi ja allasurumist - erinevalt soomlastele, kes näitasid, et ka lootusetu vastuhakk on vastuhakk.

Viimane vabadussõja veteran läks ka paar kuud tagasi viimsesele sõjakäigule.

Soomlased hakkasid relvaga vastu 1918, 1939 ja 1944. Soome riik püsib tänaseni ja püsib veel kaua, sest ida pool on nad tekitanud respekti. Seal respekteeritakse neid, kes vastu julgevad hakata.

Eestlased hakkasid relvaga vastu 1918. Riik jäi püsima. 1940 lasti end täis ja pärast seda oli asi otsustatud.

Talupoegadest -ega Trotski ja Budjonnõi arvates ei olnud ka kaltsakatest ja alaealistest koosnev kaitsevägi midagi puruks lüüa. Aga talumehed hiilisid kõrvale ka siis, tõsi....

Kapten Trumm kirjutas: Talupoegadest -ega Trotski ja Budjonnõi arvates ei olnud ka kaltsakatest ja alaealistest koosnev kaitsevägi midagi puruks lüüa. Aga talumehed hiilisid kõrvale ka siis, tõsi....

Loe nats vabadus sõja aegset kirjandust ( eriti soovitan 20nendatel kirjutatud ), mitte Mart Laari nn „toeseid“. Põhiline probleem oli desertöörid, on meelde jäänud, et näiteks ühest rindele saadetud täiesti komplekteeritud pataljonist jõudis kohale alla poole, ülejäänud kadusid vahepeal ära.

Eestlased polnud ka eriti aktiivsed väejooksikute takistamisel. Mujalt maailmast pärit vabatahtlikud imestasid mis jama siin toimub.

Kommunistide mässu ajal suutsid vaevalt 200 meest terve päev takistamatult tegutseda. Reageerimine oli ülimalt aeglane. Oleks neid olnud natuke rohkem oleks ka mäss läbi läinud.

Eestist enne asja ei saa kui rehepappi ja talupoja mentaliteet on ületatud. Need võivad üksikisiku jaoks olla ehk isegi teatud juhtudel positiivsed isikuomadused kuid kindlasti mitte riigi.

Soomlased hakkasid relvaga vastu 1918, 1939 ja 1944. Soome riik püsib tänaseni ja püsib veel kaua, sest ida pool on nad tekitanud respekti. Seal respekteeritakse neid, kes vastu julgevad hakata.

Loe mida arvatakse Soome kohta läänes, veel paremini, kui idas.
Osad inimesed peavad Soomet lausa suurriigiks.
Vaidlesin kunagi ühes ajaloo foorumis ühe ameeriklasega Talvesõja teemal ja suur oli mehe imestus, kui sai teada, et 1939a oli soomlasi alla viie miljoni. Tema arvas sinnamaani, et soomlasi on vähemalt sama palju, kui poolakaid, või isegi rohkem.
Mida põrgut teil eestlastel siis viga oli, et vastu ei pannud, küsis ta.
Häbelikult seletasin talle, et meil ei olnud eriti lennukeid ja meie juht Päts otsustas, et nii on parem ja liitlasi meil ka ei olnud. Saksamaa ja Inglismaa ei tahtnud meid aidata jne....
Vestluskaaslane teadis muidugi ideaalselt, et ka soomlastel ei olnud eriti lennukeid ja ka soomlasi ei aidanud Inglismaa ja Saksamaa.
Loo moraal on selles, et soomlased on austuse ja lugupidamise relvaga välja teeninud.

Ega siis 1939-1944 polnud Soome Ilmanvoimat mingi probleem lahingutes karastunud ja tohutus ülekaalus NL VVS-l puruks lüüa. Eriti 1939, kui põhiline "lahingumasin" oli Gloster Gladiator.

http://www.geocities.com/finnmilpge/fmp ... 39_44.html

Lahingute statistika kisub kangesti sinna Lähis-Ida lahingute kanti....

Ajalugu on näidanud, et lokaanlne konflikt Venemaa vs Eesti on suht vähetõenäoline. Sõjategevused eesti pinnal või eestlaste osalemisel või Eesti riigi osalemisel on ikka olnud osa suuremast konfliktist. Ja teisltpoolt vaadates on agresiivne imperialistlik Venemaa olun ikka vaneulik mitmete suundades korraga.

II. maailmasõja alguses ründas NSVL vähemalt 5 riiki korraga: Eesti, Läti, leedu, Poola, Soome. Tõsi sõditi ainult kahe viimasega.

I. maailmasõja järel sõditi samuti alates Eestis kuni Kaug-Idani.

Veel kaugemale vaadates nt Põhjasõda, siis seegi hõlmas palju suurema ala kui meil tavaliselt arvatakse. Norrast kuni Taani ja Põhja-Saksamaani, Liivimaa ja Poola ja Venemaa alad. Riike osales 5: Rootsi, Venemaa, Taani, Saksi, Poola.


Jalta kohta ütleks aga nii, et on aeg üle saada teistele näpuga näitamisest. Vaatame peeglisse ja ütleme otse, et meie liidrid pistsid pea liiva alla, mängisid neutraalset ja lootsid, et äkki läheb asi meist mööda.