www.militaar.net

Igatahes olid miinid paigaldatud kaevikurinnatisse. Täiesti võimalik, et sapööridel oli käsk need õhkida juhul kui sõdurid peaksid hakkama kaevikutest taganema.

Selgita pisut lähemalt: kaevikurinnatis - st.paigaldatud olid kaeviku ette? Või taha?

terv
o

Viide allikale oleks ka kena

oleeg kirjutas:

Igatahes olid miinid paigaldatud kaevikurinnatisse. Täiesti võimalik, et sapööridel oli käsk need õhkida juhul kui sõdurid peaksid hakkama kaevikutest taganema.

Selgita pisut lähemalt: kaevikurinnatis - st.paigaldatud olid kaeviku ette? Või taha?

terv
o

Mitu aastat möödas, täpselt ei mäleta. Vist ikka rinnatisse, seega ette. Selle miinitüübi puhul vahet pole, kuna miin on valmistatud 152 mm mürsu baasil.

Tallinna ümbruses tehti 41 igasugu sigadusi ja sestap sellised asjad ei üllata.

terv
o

Ka üllatuste vastu tankimiini all oli rohtu. Pealt pinnas eemaldati, kinnitati "kassid" miini külge, sellel oli nöör küljes ja eemalt siis tiriti. Kui all midagi oli, siis see lõhkes küll, kuid sapöör oli ohutus kauguses.

Ma pole kursis nende hüppavatega, aga juba surnutelt afgaaniveteranidelt olen kuulnud, et pole seal mingit nööri, astud peale käib klõks ja vsjoo valmis, edasi on et astud sammu ja hüppab üles, ja paiskab oma killud laiali ja vigastab su vitaalsed kehaosad, jätad sammu astumata läheb umbes kolme seki pärast lahti ja paremal juhul jääd ühe jalaga invaliidiks. Mis igast sitta sinna afgaani veeti me ei tea, aga üks hetk oli afganistan maailma maamiinidepoolt kõige mineeritum maa.

Hydrazine, väidetavalt oli juba ainuüksi "liblikaid" A-stanis NL sõja ajal üle 10 mln maha paisatud

http://www.youtube.com/watch?v=pfbhcqrKtno Siin on S-miinil kolm sütikut. Neist kaks võib olla tõmbetraadiga, üks survesütik. Võivad muidugi ka kõik olla traadiga või vaid üks survesütik. Või eemalasuv elektriline sütik ESMiZ40, milliseid võib olla igal miinil mitu.
http://www.lexpev.nl/minesandcharges/so ... zm152.html OZM-152 oma sütikut polnud. Initsieeriti elektriliselt, kas siis sapööri poolt, nuppu vajutades või ohvri poolt, kes mingil viisil (surveplaadile astudes, vastu tõmbetraati minnes) kontaktid sulges.
http://en.wikipedia.org/wiki/OZM Vene sõjajärgsete hüppavate miinide sütikud on reeglina lõkstraadiga. Viimasel ajal ka elektroonilised, kus üks sensor initsieerib järjest mitmeid miine. Kusjuures Ottawa konventsiooni kirjatähe järgi pole tegu miinide, vaid kahjustavate elementidega (nagu meie nn. kaitselaeng), mis pole keelatud. Samuti pole keelatud neid initsieeriv juhtplokk.
Afganistanis on aegade jooksul kasutatud väga erinevaid miinitüüpe. Teadmata, millisest tüübist jutt, ei oska midagi kommenteerida.
Tehniliselt on selline sütik, mis survel vinnastub ja survest vabastamisel rakendub, täiesti võimalik. Kasutati näiteks Saksa tankitõrjemiinide kahjutustamisvastasuse saavutamiseks. Sütikukorgi sissekeeremisel suruti sütik osaliselt kokku. Sütik rakendus nii edasisel surve suurenemisel (tank sõitis miinile) kui survest vabastamisel (sapöör keeras sütikukorki maha).

Ma ei taha elukutseliste sapööridega vaielda, sest ma olen lollem. Mulle õpetati seda kõrvalainena. Seerude koolis sain välaõppe sildade ja ülesõidukohtade alal. Liiniväes olin zamkomzvoda teede roodus. Meie ülesanne oli kindlustada tanki diviisi liikumust - lodukohad, soised lõigud, väiksemad lõed jne. Kuid niipalju ma matsu jagan, et teada, et mingit miini hulgem toota on mõislik vaid siis kui see on odav. Tuleb ju tõdeda, et miinide läbi saab hukka ja haavata siiski vähe inimesi - ma mõtlen ikka täiemõõdulist sõda, mitte sissisõda.

EOD kirjutas:

Huvitav fakt - 1941. aasta Tallinna kaitseliinilt tulid välja paigaldatud Nõukogude hüppavad miinid OZM-152, mille sütiku tõmbetross polnud ühendatud. Kas oli tegu lohakusega või püüdsid sapöörid hoida ära oma sõdurite massimõrva, ei tea.

Jäin juba eile õhtul sellele mõtlema: Tallinna ümbruses elektrifitseeriti üsna palju - isegi okastraattõkkeid

OZM-152 oma sütikut polnud. Initsieeriti elektriliselt, kas siis sapööri poolt, nuppu vajutades või ohvri poolt, kes mingil viisil (surveplaadile astudes, vastu tõmbetraati minnes) kontaktid sulges.

Kahju, et Tallinna ümbruses rakendatud pioneeritõketest ühtegi korralikku kirjatükki pole...

terv
o

Neid lõike kõrvutades võib tekkida küsimus, et mis sütikutross see Tallinna kaitseliinilt leitud miinidel ühendamata oli kui miinil üldse oma sütikut polnud.
Miin õhiti elektriliselt, nagu juba jutuks oli. Elektriläitja süütas püssirohulaengu, mis paiskas miini maa seest välja. Seejuures pingutus mehhaanilist sütikut maasse jääva põhjaga ühendav tross, mis tõmbas sütiku tihvti välja. See tross oligi kaitsepositsioonidelt leitud miinidel ühendamata.
http://www.saper.etel.ru/mines-3/ozm-152.html

EOD kirjutas

...võib tekkida küsimus...

Ei tekkinud, vähemalt minul. Küll aga esitati laiemale seltskonnale hea maakeelne kirjeldus käepärastest vahenditest kombineeritud fugasslaengute kohta.
Sama teemat mõnevõrra laiemas Eesti kontekstis võiks jätkata, kuid selle üle peame vast nõu privas...

terv
o