www.militaar.net

Ära sa nüüd liiga naiivne ka ole.

Selle eestlaste kaugluurepatrulli loost on olemas ilukirjanduslik variant- Esa Anttala "Viimeinen partio".
http://fi.wikipedia.org/wiki/Esa_Anttala
Kui lähedal/kaugel see romaan on ajaloolisele tõele, mina ei tea. Aga eestlasi kiidab hirmsat moodi, nii et minu meelest väärib lühikest sisukokkuvõtet siin foorumis küll.

Tegevusaeg on ilmselt suvi ja sügis 1942. Tegevuspaik on Leningradi rinde süvatagala kuni 400 km kaugusel rindejoonest-nii kaugel Soome patrullid üldjuhul ei käinud. Tegevus ise allub Saksa sõjaväeluurele, aga peategelasteks on 13 eesti vabatahtlikku kaugluurajat- soomlased ei tahtnud anda oma võitejaid sakslaste käsutusse ning andsid kompromissina eestlasi.
Peamiseks luureülesandeks on polkovnik Gaševile alluv majutus-ja väljaõppeala nimetu jõe ääres. Maabumisala oli plaani järgi soo 4 km kaugusel jõest, kuid Saksa piloodi vea tõttu saab selleks seesama luureala. 3 meest langeb juba maandumisel. 10 mehele jääb alles 6 seljakotti. Revanšina õnnestub tappa 4 Vene ohvitseri, kes imelikke taevast langenud laipu uudistades hooletuks läksid.
Järgnenud haarangust välja murdes langeb maantee ületamisel veel 3 meest. Ellujäänud poevad 4 ööpäevaks soisesse kuusikusse peitu.
Minnakse luurele ja leitakse 84-aastane Ida_Karjalast küüditatud mees heinasaadu ümber aeda ehitamast, et seda põtrade eest kaitsta. Vana vihkab kommuniste ja on kahe käega soomlaste poolt. Räägib luurajatele läheduses asuvast tankiremonditehasest. Need saadavad radiogrammi ning juba järgmisel ööl pommitatakse tehas puruks.
Vähehaaval surma saades liigub patrull tagasi lääne poole. Kogutakse ja edastatakse luureinfot, näiteks satutakse juhuslikult vastehitatud lennuväljale.
Kui patrulli elavjõud langeb 5-lt 3-le, pole see enam võimeline ülesandeid täitma. Sakslased võtavad soomlaste abipakkumise vastu (aga soomlased hoidsid end asjaga kursis Vene raadiosidet pealt kuulates). Soomest saadetakse appi 2 kogenud kaugluurajat, kes olid eestlastega samas üksuses, aga pole kunagi varem lennukist hüpanud ega isegi mitte lennukiga lennanud. Patrull tuiab ringi Ojattijõe taga (sellest järeldavadki soomlased, et mehed on omadega läbi, kuna ohutum oleks jõgi otsekohe suvalisest kohast ületada). Abimehed valvavad kõigepealt, kuni kurnatud eestlased on une täis maganud. Siis leitakse jõe äärest paat ja viimased eestlased sõidavad sellega üle, soomlased jäävad kaldale katet tegema. Vastaskaldal satutakse Vene patrullile ja saadakse surma.

oleeg kirjutas:Erik Appel
"Med döden i hälarna. Högkvarterets fjärrpatruller 1939-1945."
Schildts, Helsingfors 2005

Tere, ega ei oska viidata millegile samas valdkonnas, mis oleks minu jaoks natukene loetavamas keeles. Med döden i hälarna... selleks kahjuks ei kvalifitseeru hetkel

kromanjoonlane kirjutas:Selle eestlaste kaugluurepatrulli loost on olemas ilukirjanduslik variant- Esa Anttala "Viimeinen partio".

Mehed visati lennukilt alla kahes grupis Konoša asula lähedal (tänapäeva Soome piirist linnulennult umbes 800 km kaugusel). Ühe grupi juht oli muuhulgas Norras ning Erna luurerühmas võidelnud veebel Artur Rägastik.
Ühelt soomlaste poolt Talvesõja mälestusele pühendatud facebooki lehelt sain Rägastiku foto pildiallkirjaga "Peastaabi kaugluuremehed tõid kord oma retkelt kaasa orvuks jäänud põdravasika, kes teeb tutvust sissikoer Kuttiga":

Konoša on ikka suht kaugel Venemaa südames. ma teenisin Konoša rajoonis, sealt edasi on juba Komimaa.

Vana teema ylessoojendamiseks peab mainima, et alguses viidatud soomekeelne link kaugluurepatrullidest on väga asjalik ja viitab mitmele erinevale allikale. Peastaabi kaugluure moodustus peamiselt neljast kompaniist, mis koondati 4ndaks yksikpataljoniks. Lisaks olid diviisidel oma luureyksused ja kokku osales luurepatrullides tuhandeid soomlasi. Ma olen ka paari sellise veteraniga rääkinud, kahjuks ei mäleta, mis yksuses mehed täpselt olid.

Tulles tagasi Erp 4 juurde, siis oli nende keskmises patrullis 4-6 voitlejat ja suuremates 15-20 voitlejat. Enesekaitserelvadeks Suomi KP ja pystolid, lisaks miinid positsiooni julgestamiseks ja vähemalt yhel mehel vintpyss voi kergekuulipilduja. Tavalist patrulli juhtis allohvitser, suuremaid ohvitser. Koige suuremas sadakond meest, k.a. mujalt laenatud mehed, mis pandi kokku spetsiaalselt puna-armee tagalakeskuse hävitamiseks.

Tavaline patrulli ylesanne oli lugeda kokku X maanteel voi Y raudteel liikuvaid koormaid, et PS saaks teada, kuhu vastane oma vägesid koondab. Teisene ylesanne oli midagi puruks lasta, kuid seda tehti peale pohiylesande täitmist enne alalt lahkumist. Ainult hull hakkab alal, kus vaja vaikselt ja märkamatult tegutseda, myrtsu tegema pohiylesande ajal. Kui avastati objekt, mida oli motekas rynnata, siis toodi selleks täiendus kohale, sest 4-6 meest ei ole voimeline eriti midagi ryndama. Grupis oli lisaks pealikule alati radist ja pioneer, tihti ka vene keele tolk. Eraldi parameedikut ei olnud, v.a. suuremates patrullides. Kaardilugemist voi metsas hakkamasaamist peeti nii tavaliseks, et mingit eraldi navigaatorit ka ei kasutatud. Kaamelid olid mehed loomulikult. Talvel veeti kola kaasas kelguga ja soojal pyyti luua vahepeatuspunktid, kuhu jäeti siis osa varustust maha. Kuna mindi ja tuldi eri teid pidi, siis oli gruppide varustamine problemaatiline, peamiselt lennukilt langevarjuga, kuid see tombas kohe ka vastase tähelepanu, kui kusagil mootorimyra voi paati voi langevarju nähti.

Erinevate ergutite kasutamisest. Juhani kombel pole ka minuni joudnud kindlaid andmeid selle kohta, et mehed oleksid olnud narkomaanid. Kuna luureyksustes teenis samaaegselt sadu ja soja jooksul tuhandeid mehi, poleks selline tendents ka tundmatuks jäänud, kui sealt oleks massiliselt hulle voi narkomaane tulnud. Luurajalt eeldatakse lisaks kiiretele jalgadele ja tugevale seljale voimet tunde voi päevi vastikutes tingimustes peidus istuda ja ergutite moju alla olev narkomaan seda ei suudaks. Kyll oli probleem, et haavatud said suuri morfiiniannuseid ja voisid soltuvusse sattuda, kui ravi kestis kaua. Sellepärast kasutatakse morfiini ka tänapäeva meditsiinis väga ettevaatlikult, et on tohus valuvaigisti, kuid on ka soovimatud korvalnähud kuni hingamise seiskumiseni.

Magamatusest tekkivat seisundit vorreldakse joobega, nii et 24 h magamatust vorduks 1 promilliga. Kes on pikalt magamata olnud, teab isegi, kui sassi voib inimene minna. Kylmatunne ja nälg on poisikesed, kuid teisel ööpäeval hakkavad hallukad tulema ja siis apaatsus, inimene kaotab kiiresti teovoime, kui ei saa natukenegi puhata. Tunnike voi poolteist pyss kaenlas puu najal tukkumist aitab jälle mitu tundi edasi marssida. Kohvi voi tee voi kangemate ainetega saab kokkukukkumise piiri edasi lykata, kuid see on meditsiiniliselt väga kahtlane tegevus. Aju töötab topeltkiirusega, sellest igasugu kuuldavad ja nähtavad hallud tekkivadki, et aju hakkab ärritustele ylereageerima. Lisaks syda ei jaksa loputult rallitada. Hirmust tekkiv stress sinna otsa.

Eluohtlikus olukorras ja lyhiajaliselt voib muidugi igasugu aineid kasutada, kuid kofeiinist kangemate ainetega mängida ei soovita. Saksa Schoko-koolat myyakse tänapäevalgi, see on tume shokolaad kofeiiniga, kasulik igal sissil kotipohja panna. Fyysilise ja vaimse pinge puhul on oluline sysivesikute ja vedeliku pidev tankimine, toit peab olema kergesti seeditav ja lihased ning aju vajavad suhkrut. Rasva ja proteiini koos sysivesikutega voib tankida enne paaritunnilist puhkust, et jouaks seedida ja taastuda. Kiiresti imenduvaid sysivesikuid voib tankida ka käigu pealt koos vedelikuga. Tänased kaugluuremehed kannavad kaasas näiteks soola ja suhkrut sisaldavaid IV-lahuseid, mida vajadusel organismi turgutamiseks soonde tilgutada.

Leebemad valuvaigistid? No, esiteks on valu märk sellest, et tuleb rahulikumalt votta, kuid teisalt on see ka märk selle kohta, et oled jätkuvalt elus. Ei ole hea seda indikaatorit maha suruda, kuid vajadusel seda kindlasti tehakse. Isegi neelasin paratsetamooli ibuprofeeniga, kui oli vaja minna ja valu hakkas segama. Annuseid peab järgima, sest esimene on maksatoksiline ja teine tekitab seedeelundite probleeme. Kui vaja tabletti neelata, siis minimaalsed kogused ja koos söögi ja vedelikuga.

Soomlastel on tänagi arvestatav kaugluurevoimekus olemas. Immola erikoisrajajääkarit, Utti erikoisjääkärit ja laskuvarjojääkärit, rannikkotiedustelu ja mereväe taistelusukeltajat. Koikides on kaadrikaitseväelastest tuumikule ajateenijate-reservväelaste koolitus, kes suudavad vajadusel väikese patrullina iseseisvalt tegutseda ja vastasele palju jama korraldada. Näiteks kutsuda Hornetitelt ja MLRSidest kaela seda head ja paremat, mida soomlased on ostnud, lisaks tavaliselt luuramisele ja miinide panemisele ning tähtsate objektide ryndamisele.

ergutitest - mingil hetkel müüs Selver energia-komme, karamell tauriini-kofeiini või millega iganes. toimisid küll.

Leo kirjutas:Erinevate ergutite kasutamisest. Juhani kombel pole ka minuni joudnud kindlaid andmeid selle kohta, et mehed oleksid olnud narkomaanid.

Siin on artikkel heroiini kasutamisest Soome sõdades. Kasutati seda palju ja Soomel olid maailma suurimad heroiinivarud. Samas ei toimunud peale sõda massilist narkomaania levikut nagu oleks võinud arvata, peamine muutus oli ainult see, et narkootikumidega puutusid kokku ka madalamad ühiskonnakihid, kes varasemalt (rahuajal) nendele ligi ei pääsenud/jaksanud osta.

http://www.hs.fi/kotimaa/artikkeli/Hero ... 5244950759

Tõde teoorias on üsna lihtne - magamatus/väsimus on kumuleeruv nähtus, puhkus mitte. See tähendab, et magamatus kuhjub ja tuleb lõpuks ikkagi puhata, aga ette puhata ei saa.
Kes on möllanud ja teinud, neile ei tundu ilmasõja aegsed jutud värsketest Siberi diviisidest, mis 1941 talvel sakslasi peksid ja kes suutsid püsijalu puutüve najal magada - enam nii väga uskumatud.

2. Ilmasõja aegsete vene jalaväelaste meenutustes on juttu isegi sellisest magamisvormist rännaku ajal (samaaegselt üksus marsib), et kordamööda võetakse üks mees kahe vahele (nagu haavatut püsti kantakse) ja siis mees magab vahepeal kui üksus marsib. Teatud väsimusastmes on see täiesti võimalik.

See Helsingin Sanomate artikkel narkootikumide kasutamisest Soomes on kokkuvote uurimusest ja sellest kirjutatud raamatust. Eriti hea on loik:
"Heroiini oli sodan yleislääke: kipuun, yskään, reumaan ja lihassärkyihin. Lääkintäupseereilla oli laukussaan kaksi ampullia kokaiinia, neljä ampullia morfiinia, 30 oopiumitablettia ja 30 heroiinitablettia. Etuvartioon sai mukaansa viiden heroiinitabletin pakkauksen. Jatkosodassa niitä oli korsuissa hyllyillä ja lääkintämiesten laukuissa. Sai vaikka kourallisen."

Eesti keeles:
"Heroiin oli yldravim: valu, köha ja reuma korral. Meditsiiniohvitseridel oli kotis kaks ampulli (tegelikult purki) kokaiini, neli ampulli morfiini, 30 tabletti oopiumi ja sama palju heroiini. Eelpositsiooni tunnimees sai kaasa paki 5 heroiinitabletiga. Jatkusojas olid need punkrite riiulitel ja jaosanitaride kottides, sai kasvoi peotäie."

Raamatust tuleb ka välja, et heroiinitablette näiteks määrati retseptiga köhivatele lastele ja tiisikeridele, keda oli Soomes palju ja vaestele inimestele sobis odav ravim hästi. Eks nende korvalnähtudega oldi kursis, kuid polnud olulíne. Kui elu on niigi vaene ja ropp, siis on kiusatus suur votta väike tablett, mis peale köhimisrefleksi allasurumise ka tuju paremaks teeb.

Samas on loos ka palju udu, näiteks jutt kaugluuremehest, kes amfilaksu all nädalaid vastase eest pogenes. Pigem arvaks, et ajataju pettis ja lasku all läksid päevad nädalatega sassi, sest muidu ta oleks finisheerunud Rootsis, kui päevad ja kilomeetrid kokku lugeda . Pigem oleks syda streikima hakanud voi muidu lihaskrampidega kokku kukkunud. Votame näiteks need superjooksjad, kes ylipikki distantse jooksevad. Esiteks on tegemist superheas vormis inimestega, kes on palju harjutanud ja ega nemadki nädal aega jutt jookse, ikka puhkavad ja poputavad ennast vahepeal.

Teised allikad väidavad, et Helsingi narkomaanidest pooled, 500 inimest, olid sojas haavatud veteranid, kes jäidki morfiinisoltlasteks ja soja-aegseid ampulle ja tablette liikus mustal turul 1960ndateni. Keegi ei eitagi, et soja ajal kasutati voitlejate turgutamiseks-ergutamiseks igasugu vahendeid komissari nagaanist ja vodkast narkootikumideni, kuid ma väidan jätkuvalt, et kaugluuremehed ei olnud narkomaanid, sest narkar ei suudaks selliseid ylesandeid edukalt täita.

Leo kirjutas:Samas on loos ka palju udu, näiteks jutt kaugluuremehest, kes amfilaksu all nädalaid vastase eest pogenes. Pigem arvaks, et ajataju pettis ja lasku all läksid päevad nädalatega sassi, sest muidu ta oleks finisheerunud Rootsis, kui päevad ja kilomeetrid kokku lugeda . Pigem oleks syda streikima hakanud voi muidu lihaskrampidega kokku kukkunud.

Tõenäoliselt on see jah liialdus. Moodsast klubikultuurist on ju teada, et ecstacy või amfetamiinilaksu all tantsijad surevad tavaliselt dehüdreerumise tõttu. Laksu all kaob ajataju, muudkui vihutakse tantsida ja vedelikutarbimine ununeb ning sellise koormuse peale ütleb organism üles. Eks kaugluuremehel oli sama oht amfilaksu all ennast surnuks joosta kui unustas regulaarselt vett tarbida.

2. Ilmasõja aegsete vene jalaväelaste meenutustes on juttu isegi sellisest magamisvormist rännaku ajal (samaaegselt üksus marsib), et kordamööda võetakse üks mees kahe vahele (nagu haavatut püsti kantakse) ja siis mees magab vahepeal kui üksus marsib. Teatud väsimusastmes on see täiesti võimalik.[/quote]

Magatud on ka suusatades - esimene ja teine mees teevad rada/jälgivad maastikku ning mingi osa keskmistest meestest suudavad autopiloodiga liikudes puhata. Sellel liikumisel on oluline et viimane mees, lisaks muudele kohustustele ka eespool liikuvaid jälgiks. Utrial, kus 4 meest, saab puhata 3-s mees. Muidu (jao liikumisel) puhkavad aga need keskmised, kes kelguveoga ei tegele.

Noh, samaväärne siis autopiloodiga, kui oled end ikka korralikult täis võtnud, kuid suudad millegipärast õigesse kohta jõuda. Distants, maastik ja olukord on ainult erinevad

Soome kaugluureüksustel oli kaasas piiritust ja pervitiini. Piiritus oli olulise tähtsusega - sellega sai näiteks haavata saamisel teha haava puhtaks enne sidumist. Üldiselt seda aga kasutati alles pärast luureretke edukat toimumist Soomes - saunas. Lõdvestuti pärast väga kurnavat retke.

Pervitiin aga oli kasutamiseks ainult viimases hädas, kui polnud enam jõudu piisavalt põgenemiseks jälitajatelt - ja oleks nagu nii jäänud jälitajate kätte (piinamine, hukkamine).

Ausalt öeldes ka minul on üldiselt piiritust kaasas enda seljakotis. See toimib piiritusepõletiga Trangias kui ma endale süia ja juua teen. Sellega saa ka haavu puhastada. Siiani ma pole piiritust kasutanud joogiks. Ka seda kirjutades mul on piiritust "käe ulatuses", aga kasutan seda ainult puhastusvahendiks.

Mingist pervitiinist või taolistst ma ei taha kuuldagi.

Trangia piiritust, kui ta on mõeldud priimuse jaoks, siis on tegemist metanooliga, seda juua ei maksa, kui kasutad priimuse toitmiseks etanooli, mis kordades kallim, siis minumeelest see raiskamine. Piiritusega haava puhastada ka ei ole mõtet, eriti sellise puhta piiritusega, mis on 90-99 kraadi. Kõige efektiivsem on, kui vedelik on u. 70 kraadi, siis bakterid hävivad suuremal määral, kangema korral tõmbavad endal piltlikult öeldes kopsud õhku täis ja hoiavad hinge kinni, kui piirituse mõju kaob, toimetavad edasi. Kasuta ikka Cutasepti või Asepti haava puhastamiseks, siis ikka kasu ka. On muidugi ka palju efektiivsemaid haava puhastajaid, kuid see pole siin vist teemaks.

Terviseks!

Minu teada on enamus müügilolevast priimuse "kütusest" ja näiteks ka süütevedelikust toodetud etanooli baasil. Kuid alati maksab lugeda tootekirjeldust.