www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Piltlikult öeldes pole esmane osta 3-4 miljardi eest keskmaa õhutõrjesüsteem, mis enne sassi laskmist jõuab alla tulistada 4 vene lennukit, vaid osta massiliselt kaasaskantavaid ÕT rakette ja varustada kõik üksused nendega rikkalikult. Nende kasutamine on väga lihtne (erilist väljaõpet ei vaja) ja 3-4 miljardi eest saab neid ikka hea koguse.

Sisuliselt tahad sa luua massilise kergjalaväe, mille vastu sa siiani sõdinud oled, ja varustada need kaasaskantavate rakettrelvadega, mille laskeulatus jääb 5 km kanti?

Minu arvates see idee väga ei päde, sest:

1) jalavägi ilma soomuse toetuseta on nõrk;
2) soomusvägi ilma õhutõrje toetuseta on nõrk;
3) soomusväe loomiseks, et jalavägi oleks võitlusvõimelisem, on vaja ennekõike keskmaa õhutõrjet ehk keskmaa ÕT toetab otseselt jalaväe võimekust;
4) meie rahaline võimekus on piiratud, me ei saa 2 korda osta õhutõrjet (esimene kord õlalkantavaid lisaks ja siis veel täiendavalt keskmaa oma).

Seega kõigepealt keskmaa õhtutõrje, seejärel soomusvõimekus ja nende kahe abil on meie olemasoleva jalaväe võitlusvõime tunduvalt suurem. Kui kõigepealt kulutada mõni miljard projektile "igale mehele TT rakett ja ÕT rakett" siis ei jätku meie riigil raha, et normaalset ÕT võimekust endale luua ja poliitikud ei suuda rahvale "maha müüa" ideed, et miks me kulutame näiteks 2x3 miljardit mingi abstraktse raua peale. Mistral lendab seal kusagil 5 km piiril aga lennukid lendavad ja suudavad oma relvastust kasutada ka sellest piirist kõrgemal, seega ei ole massilistest Mistralitest või muudest kantavatest rakettidest abi kui lennuk kõrgemal lendab ja suht täpselt pomme/rakette pillub.

Ma ei taha luua mitte massilist kergjalaväge, vaid annan endale selgesti aru sellest, et ilma vähemalt rahuldavalt varustatud-relvastatud piisavalt arvuka territoriaalse kergjalaväeta pole mingit üksik-soomusbrigaadi loomisel ka sügavamat mõtet, sest brigaad suudab tegutseda niivõrd pisikesel territooriumil, et meie teedevõrgus läheb vastane temast lihtsalt mööda ja lõikab ta tagalast ära, sest nõrgad territoriaalväeosad ei suuda vastase soomuspataljone peatada. Ehk kõigepealt tuleb kõik see mees sõdimisvõimeliseks teha ja alles siis kalleid asju osta.

Kogu EKV kontseptsioon on ju territoriaalkaitse (KRK oma väeosadega, mis tuginevad kohalikule "tagalale", "sõda ilma rindejooneta") ja ja löögirusika ehk 1. brigaadi tegevuse kombineerimises. Põhirolli kannavad ikkagi territoriaalväeosad, mis nii väljaõppes kui relvastuses-varustuses on kahjuks jäetud vaeslapseks. Seega nende sooritus saab vältimatult olema nõrk.

Ja paljas brigaad töötab siis, kui temast vasakul on teine ja paremal kolmas brigaad ning seljataga on diviisi ja armee võimalused. Lisaks tuleb mainida, et mida raskem vägi, seda pikem deployment ning suurem logistika ning seda lihtsam on teda nt õhust haavata. Lisaks on paljud edasised võimekused (nt MRLS) diviisi ja armee tasandil, mida meil pole - meil on head 24 km laskekaugusega saksa haubitsad, aga venelasel on veel lisaks 70 km laskekaugusega MRLS-id ja kuni 400 km laskekaugusega operatiivtaktikalised raketid. Nad teevad selle brigaadi paiknemisala lihtsalt eemalt tümaks.

Maapealne "raske" ÕT toimib aga ainult sümbioosis lennuväega. Ma arvan, et meie planeerijad on eeldanud, et küll NATO siia saadab nt 60 lennukit. Aga kui ei saada ja tuleb alguses ise hakkama saada? Siiani on kõik katsed ehitada asja maapealsele ÕT peale üles lõppenud erineva taseme läbikukkumistega. Gruusias suudeti mõned lennukid alla lasta enne, kui venelane tegi korraliku SAM supressioni, mis pani radarid vaikima. Vaata, mitu raketti kulutas P-Vietnami või Egiptuse ÕT (tollal igati kaasaegne) ühe lennuki tabamiseks?

Väike armee vms suur armee - reegel nr 1: ära paku vastasele käegakatsutavat sihtmärki (DO NOT present a viable target) - ta saab lihtsasti oma eelist tulejõus realiseerida.

Su 4 punkti on õiged, ainult sinna tuleb lisada, et üksik soomusbrigaad, mis suudab hoida 15 km "mulli" on meie süsteemis elujõuline vaid tugeva territoriaalkaitse korral (kes hoiavad näiteks Tallinn-Kunda marsruudi turvalise). Kui territoriaalkaitse on nõrk, siis oled sa sunnitud oma brigaadi kompanii haaval jaotama 155 eri tee hoidmiseks (vt kaarti!) ja ikkagi tuleb vastane läbi.

Kui 15 -20 km "mulli" ümber on nõrgalt kaitstud operatiivavarus (puudub korralik territoriaalkaitse), siis lüüakse see brigaad lihtsalt kasti (esmalt lõigatakse ära järelevedu, siis tambitakse eemalt ja lõpuks sõidetakse jäänustest üle). Kui pole herilasepesana kihavat kaitseringkonda, siis rivistab vastane segamatult oma Uraganid üles ja teeb kättesaamatust kaugusest sind tümaks. Kui pole kaitseringkonda, kes hoiab lahti teed, siis lõikab vastane su logistika läbi (soomusbrigaad vajab PALJU kütust ja moona näiteks), siis on paari päevaga see ära kägistatud. Kui pole kaitseringkonda, kes valvab-kaitseb sildasid, siis jääb su brigaad esimese mudase metsajõe taha toppama.

Kui vaadata SKAK-i, siis asi on taaskord vägagi vildakil selle üheainsa brigaadi poole, kes annab kaitsest väikese osa, kuid haukab lõviosa ressurssidest.

Kapten Trummi järeldused/analüüs on loogilisemad kui albani omad.

Kogu küsimus algab ja lõppeb kaitsetahtes. Kui rahval on tugev kaitsetahe, siis sõdib ta ka AK-ga lennuki vastu ja teda murda on suht raske (A-ganistan, Tshetsheenia jne).
Kui kaitsetahe on nõrk (nagu Eestis antud ajahetkel), siis ei aita ükski relvastus.
Tugeva kaitsetahte saavutamiseks tuleb alustada riigikorraldus-põhimõtete muutmisest. Näiteks natsionaal-sotsialistlik riigikord on üks tugevamaid kaitsetahte kasvatajaid.
Tänases hüperliberaalses-kapitalistlikus-multikultisüsteemis pole võimalik kaitsetahet kultiveerida.
Relvad on tähtsuse jrk. küsimus nr 2.

eldrp kirjutas:Tugeva kaitsetahte saavutamiseks tuleb alustada riigikorraldus-põhimõtete muutmisest. Näiteks natsionaal-sotsialistlik riigikord on üks tugevamaid kaitsetahte kasvatajaid.

Vaatasin kalendrisse, see ei näita, et täna täiskuu oleks.

Miks ma ei võta tõsiselt siinses foorumis kirjutajaid kes teavad täpselt, mis Eesti kaitseplaneerimises valesti on ja milline see olema peaks. Seepärast, et SKAK-i on koostanud spetsialistid s.t isikud kellel on vastav haridus, kogemus ja teadmised. Seda ei ole koostanud ministri autojuht vaid selle koostamises on osalenud teiste hulgas vanem- ja kõrgemad ohvitserid. Kes on siinsed aktiivsed kritiseerijad/kitsaskohtadele tähelepanu juhtijad? Kas neil on märkimisväärne militaarharidus nii kodu- kui välismaalt? Ilmselgelt ei ole, sest kui neil oleks haridus ja oskused siis nad ei tapaks oma aega siin foorumis vaid tegeleks selle tööga seal kus seda tehakse. Ja isegi kui nad on mingi formaalse hariduse omandanud siis peavad nad selle rakendamises olema andetud, et neid pole töösse kaasatud.

eldrp kirjutas:Kogu küsimus algab ja lõppeb kaitsetahtes. Kui rahval on tugev kaitsetahe, siis sõdib ta ka AK-ga lennuki vastu ja teda murda on suht raske (A-ganistan, Tshetsheenia jne). .

Seda kõike eriti siis kui kupli all midagi puudu on (ei midagi isiklikku).

eldrp kirjutas:Kui kaitsetahe on nõrk (nagu Eestis antud ajahetkel), siis ei aita ükski relvastus.
Tugeva kaitsetahte saavutamiseks tuleb alustada riigikorraldus-põhimõtete muutmisest. Näiteks natsionaal-sotsialistlik riigikord on üks tugevamaid kaitsetahte kasvatajaid.
Tänases hüperliberaalses-kapitalistlikus-multikultisüsteemis pole võimalik kaitsetahet kultiveerida.
Relvad on tähtsuse jrk. küsimus nr 2.

Vastupidi, vahendid on nr 1, kui on vahendid on ka inimesed kes neid kasutavad. Nt ei liigu inseneriõppe läbinud noored seni kaitsejõududesse tööle, kuni seal ei ole tehnikat. Oleks tehnika ostetud juba ja seisaks see laoplatis, siis tean omast kogemusest ja tutvusringkonnast, et suhteliselt suur tsiviilipalk vahetataks vähemalt karjääri algusaastatel kaitsejõudude huvitava töö vastu. Seda nii maaväe ka siin kirutud tehnohooldeüksuste, kui ka õhuväe kohapealt vaadatuna. Mis minu sellist arvamust veel toetab on lääneriikide reaalsus, kus väga tihti on tsiviililettevõtetes töötavad insenerid ja tehnikud alustanud peale kooli lõpetamist oma tööd sõjaväes.
Mis tehnikat kasutavat inimest puutub, siis on militaartehnika tehtud ikka suhteliselt kasutajasõbralikuks ja ei nõua liiga laiaulatuslikku väljaõpet, niisiis et ka siin võib öelda, et kui on vahendid olemas, siis leiab ka inimese.

alban kirjutas:Miks ma ei võta tõsiselt siinses foorumis kirjutajaid kes teavad täpselt, mis Eesti kaitseplaneerimises valesti on ja milline see olema peaks.

Sul hakkas juba sisuline mõtestatud artutelu tulema ja nüüd vana hea sofistika taas mängu? Kas kuul jooksis kokku juba?

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 7&l=fplead

Üks pärl:
Eesti kaitseväelaste väljaõppe tase on hea või isegi eeskujulik ja moraal on kõrge. Seda on tõestanud nii maaväe õppused Kevadtorm, kui ka Eesti sõdurite ja madruste teenistus välisoperatsioonidel

Vingur Trumm tõstab pastaka saalis püsti ja küsib, mis saab sellest motivatsioonist/moraalist, kui taevast sajab sulametalli ööpäev ringi alla, kolm päeva pole süüa saanud ja liikuda saab ainult jalgsi, sest veoauto kütus lõppes eile?

Selge see, et "võitjate poolel" igakülgse briti logistikaga tagatud A-stanis on elu (suht) lill. Kas see siin oleks võimalik?

alban kirjutas:Miks ma ei võta tõsiselt siinses foorumis kirjutajaid kes teavad täpselt, mis Eesti kaitseplaneerimises valesti on ja milline see olema peaks. Seepärast, et SKAK-i on koostanud spetsialistid s.t isikud kellel on vastav haridus, kogemus ja teadmised. Seda ei ole koostanud ministri autojuht vaid selle koostamises on osalenud teiste hulgas vanem- ja kõrgemad ohvitserid. Kes on siinsed aktiivsed kritiseerijad/kitsaskohtadele tähelepanu juhtijad? Kas neil on märkimisväärne militaarharidus nii kodu- kui välismaalt? Ilmselgelt ei ole, sest kui neil oleks haridus ja oskused siis nad ei tapaks oma aega siin foorumis vaid tegeleks selle tööga seal kus seda tehakse. Ja isegi kui nad on mingi formaalse hariduse omandanud siis peavad nad selle rakendamises olema andetud, et neid pole töösse kaasatud.

Simm oli kah spetsialist... Peale oskuste ja tarkuste on vaja ka veel lojaalsust. Küsimus ongi, et kellele see spetsialist lojaalne on...

corvus ja nüüd loe Hurda Delfi kommentaar läbi

“Eesti peamise maaväe lahingujõu moodustab täna 1. jalaväebrigaad, mida pole kunagi täis koosseisus harjutatud. See ongi maaväe peamine üksus, muu nn maakaitsestruktuur on suures osas arengukavades kirjeldatud eesmärk kaugemaks tulevikuks, mille jaoks on möödunud aastatel elavjõudu hulganisti välja õpetatud ja osa varustustki olemas, kuid mida mitte mingite kriteeriumide alusel ei saa täna pidada kasutatavaks meie eeldatava vastase vastu,” kirjutas Hurt.

Loomulikult ootan ma entusiastlikult meie territoriaalkaitse võimekuse suurendamist. Samuti peale Gruusia sõda välja hõigatud soomusmanöövervõimekuse tekitamist. Teiselt poolt on mul küsimus, et kas selleks jätkub raha? Paljud juba algatatud projektid söövad kõvasti ressursse. Laari viimase aja lahenduste otsimine paneb mind kukalt sügama. Nõustun Hurda väljaütlemisega.

Palju sõltub rahast aga veel rohkem sõltub mõistusest ja haridusest.

Ja see seisukoht viib mind omakorda välja albani väiteni, et see foorum on kiibitsejate pesa. Küsiks albani käest, et mis sõjalise haridusega on kolonelleitnant Peeter Tali, kes Delfis kommenteeris? Palju samaväärse militaarharidusega ohvitsere on EKJ's tööl, kus nad murravad tööd teha? Loomulikult on palju hästi haritud ohvitsere ka ja loodetavasti on taolised enamuses. Samas on nende hulgas spetsialiste, kes võitlevad oma väeliigi ja eriala jätkusuutlikuse eest, mis alati ei lange kokku selle eriala proportsiooniga Eesti-taolise riigi kaitselahenduses.

Vabandage, kuid ma ei saanud seda postitamata jätta

http://www.youtube.com/watch?v=s27Oq5ot0ZI

Ega too kol-ltn pole äkki planeeritud mõne SA pataljoni ülemaks ?

Kapten Trumm kirjutas:Kas kuul jooksis kokku juba?

Ei jooksnud kokku. Ma tahtsin öelda seda, et kritiseerida võib see isik, kes on sama võimekas või võimekam kui see isik, kelle loomingut ta kritiseerib.

Ma eeldan, et Kapten Trumm ei ole tegevteenistuses ohvitser ega ole läbinud staabiohvitseri jaoks vajalikku koolitust (Eesti puhul siis vähemalt BALTDEFCOL-i või midagi sarnast). Mulle on jäänud mulje, et Kapten Trumm on tegev Kaitseliidus ja tundub, et rühmatasandil (võib olla ka kompanii aga olulist vahet pole). Olles isegi saanud natuke rühmaülema koolitust olen teadlik, mida seal õpetatakse ja palju on rühmaülemal oma tegevuseks infot kasutada ja palju seda talle antakse. Selle hariduse pealt kritiseerida riigikaitse korraldust on pisut kummastav.

Seega - kui ma ei ole kõrgelt haritud ja kogemustega ohvitser siis ma ei saa kritiseerida selliste meeste tööd, kellel on vastav haridus ja kogemused, sest ma ei tea nende tööst tuhkagi. Veelgi lihtsustatult - kui ma olen juhiloa saamiseks läbinud esmaabikursuse siis ei saa ma teostada ajuoperatsiooni või kritiseerida ajukirurgi tööd.

Kuna meil on õnneks demokraatia ja sõnavabadus siis loomulikult võib iga mees võtta sõna, iseasi mis viisil seda tehakse.

[/quote]
Vastupidi, vahendid on nr 1, kui on vahendid on ka inimesed kes neid kasutavad. Nt ei liigu inseneriõppe läbinud noored seni kaitsejõududesse tööle, kuni seal ei ole tehnikat. Oleks tehnika ostetud juba ja seisaks see laoplatis, siis tean omast kogemusest ja tutvusringkonnast, et suhteliselt suur tsiviilipalk vahetataks vähemalt karjääri algusaastatel kaitsejõudude huvitava töö vastu. Seda nii maaväe ka siin kirutud tehnohooldeüksuste, kui ka õhuväe kohapealt vaadatuna. Mis minu sellist arvamust veel toetab on lääneriikide reaalsus, kus väga tihti on tsiviililettevõtetes töötavad insenerid ja tehnikud alustanud peale kooli lõpetamist oma tööd sõjaväes.
Mis tehnikat kasutavat inimest puutub, siis on militaartehnika tehtud ikka suhteliselt kasutajasõbralikuks ja ei nõua liiga laiaulatuslikku väljaõpet, niisiis et ka siin võib öelda, et kui on vahendid olemas, siis leiab ka inimese.[/quote]

Eks see õige oleks, et mingi kogus iseliikuvat terast-tulejõudu, lendavaid tiibu jms tuleks lähiajal ikka soetada. Oleks mingigi baas olemas, mille põhjalt areneda ja huvilistele rakendust pakkuda. Aga see ülesehitus, millest Kapten Trumm kirjutas on ikka esmane.

Selle hariduse pealt kritiseerida riigikaitse korraldust on pisut kummastav.

Aga kui oled saanud autojuhiload, kas siis mõneaastase praktika järel võib liikluskorraldust kritiseerida või mitte?

Palju sel kol-ltn Talil haridust on? Ma siis tean ka, kas kvalifitseerun või mitte. Ma miskipärast arvan, et mul on rohkem