www.militaar.net

Teine rasvane lause, räägid strateegilisest rollist ja siis kirjeldad taktikalisi effekte.

Eks see ole vaidluskoht, misasi see strateegiline ja taktikaline efekt meil õieti on. Ise mõtestasin enda jaoks lahti nii, et väikeriigi jaoks on strateegiline efekt juba see, kui ta sunnib suurriiki kavandama sõjategevust väikeriigile sobivamal (enamasti suuri ettevalmistusi nõudval ning aega viitval) viisil. Meie geograafiast tingituna lisandub siia muidugi kohe "abikanali" lahtihoidmine. Venemaa jaoks oleks sellised ettevalmistused puhtalt taktikalised. Kui me tahame sõdida reservidega metsas ja võimalikult suure liitlaste abiga (mõlemad nõuavad aega), siis me peame olema suutelised ajama asja nii, et vastasel ei tekiks võimalust asi kiirelt joonde ajada. Meie puhul siis need lahendused, mis väldivad igasugu välktsenaariumid, kus meite riigikaitse käivituda ei jõuaks).

Falklandi puhul siis vast see, et Suurbritannia ei saanud transpordilaevastikuga Port Stanley reidile purjetada ja mahalaadimist alustada. Mis muide meil on täna täiesti võimalik.

Julgen väita, et sellised võimekused on meite jaoks juba strateegilise tähtsusega. Nagu olid WWII eel kaks allveelaeva, hulk vanu miine ja 4 305 mm suurtükitoru (mis kuskil Kroonlinna kandis oleks pelk taktikaline pisiasi). Meil nt miinilaevad.

Siit küsimus: osteti meitele miinijahtijad, aga kuidas on lood jäälõhkujatega? Näiteks 1939/1940 talvel sõitis mingi aeg Stockholm-Tallinna liinil jäälõhkuja, sest Läänemeri oli kaldast kaldani jääs ja Eestist võis Soome jalgsi minna. Vaadake, mis paar viimast talve sadamates toimunud on? Alumiiniumplekist liitlaste fregatid lõhuvad jää enne ära?

Kuulge, mina kuulasin ka seda juttu ja sain küll teisiti selle 281 milljoni jutust aru. Antud jutus toodi ju välja tuttuue tehnika hinnad ja jutu mõte oli selles, et teha "vanaraua" üle hädaladajale selgeks, kui palju me suudame tuttuut kraami osta, ehk siis ei jääks muu jaoks midagi järele.