www.militaar.net

ÕS-s olemas:

inversi.oon <20: -ooni, -.ooni> ümberpööre, ümberasetus; (loogikatehe); kirj, keel sõnade pöördjärjestus; geol vastandreljeefi teke; keem sahharoosi hüdrolüüs; mat tasandi v ruumi teisendus; meteo nähtus, mille puhul kõrgetes õhukihtides on temperatuur (vastupidi tavaolukorrale) kõrgem kui madalates >>

Ehk siis sooja asja jälg külmas keskkonnas...

Lemet kirjutas:Ehk siis sooja asja jälg külmas keskkonnas...

Mina ei tea, kuidas venelased seda mõistavad, kuid meteoroloogias on tõepoolest inversioonikihi näol tegemist õhukihiga, kus adiabaatiline temperatuur langemise asemel tõuseb. Sõna ise tähendabki ümber pööratust või pöördjärjestust vms tagurpidi järge.

Otseselt pole ju mootorist väljuvatest gaasidest tekkival kondensatsioonil mingit pistmist meteoroloogilise nähtusega, kuigi tulemus on mõlemal juhul sama. Ses suhtes on inglaste termin CONTRAIL - CONdensation TRAIL palju parem. Aga esialgne küsimus tekkiski, et kuidas seda kõike Eesti keeles nimetada. Inversioonijälg tundus vahva sõna aga pole seda meie keeles niimoodi kohanud. Samas meteoroloogiline termin tundub olevat pärit pigem prantsuse keelest, kuskohast ta ka vene keelde on jõudnud ehk.

Hydrazine kirjutas:Otseselt pole ju mootorist väljuvatest gaasidest tekkival kondensatsioonil mingit pistmist meteoroloogilise nähtusega, kuigi tulemus on mõlemal juhul sama. Ses suhtes on inglaste termin CONTRAIL - CONdensation TRAIL palju parem. Aga esialgne küsimus tekkiski, et kuidas seda kõike Eesti keeles nimetada. Inversioonijälg tundus vahva sõna aga pole seda meie keeles niimoodi kohanud. Samas meteoroloogiline termin tundub olevat pärit pigem prantsuse keelest, kuskohast ta ka vene keelde on jõudnud ehk.

Maakeeli on kondensatsioonijälg (ehkki seegi on poolenisti võõrsõna).

Pange see "inversioonijälg" otsingusse ja leiate Eesti keeles suurusjärk 10 kohta, kus seda tarvitatud on.

Kapten Trumm kirjutas:Pange see "inversioonijälg" otsingusse ja leiate Eesti keeles suurusjärk 10 kohta, kus seda tarvitatud on.

Googlist tuli 5 vastet...

Kilo Tango kirjutas:http://www.fyysika.ee/koolidele/nupula?nupula_id=144

NB! Tera pärineb J.Walkeri raamatust "Lendav füüsikatsirkus"... ja pole just kõige õnnestunum tõlge mumeelest.
http://www.amazon.com/Flying-Circus-Phy ... 0471762733

Kui juba inglise keeles lugeda siis ehk pigem: http://www.epa.gov/oms/regs/nonroad/avi ... trails.pdf

Kas inversioonijälgedeks ei nimetatud ka neid jutte, mida tõmbavad maandumisklappide nurgad ja hävitajate tiivaotsad järske kurve võttes? Kui jah, siis see 10km kõrgusele jääv püsiv jutt ei saa inversioonijälg olla? Koosneb see ju kütuse põlemisel tekkinud veeaurust, mis teatud kõrgusest allapoole ei kondenseeru, ülalpool aga kondenseerub ja muutub nähtavaks.

Soobel kirjutas:Kas inversioonijälgedeks ei nimetatud ka neid jutte, mida tõmbavad maandumisklappide nurgad ja hävitajate tiivaotsad järske kurve võttes? Kui jah, siis see 10km kõrgusele jääv püsiv jutt ei saa inversioonijälg olla? Koosneb see ju kütuse põlemisel tekkinud veeaurust, mis teatud kõrgusest allapoole ei kondenseeru, ülalpool aga kondenseerub ja muutub nähtavaks.

Ärge kasutage mingeid venekeelseid parasiitsõnu. Mõlemad on kondensatsioonijäljed. Tekkimise põhjused on erinevad.

Lennuki sabas tekib kondensatsioonijälg selle pärast, et mootorist väljauv veeaur kondenseerub (enamasti kohe ka jäätub) madala temperatuuri juures tahmaosakeste ümber eeldusel, et ümbritsevas õhus on piisavalt niiskust ja tekkivad kondensatsioonitilgad ei aurustu uuest. Viimasel juhul on kondensatsioonijälg kas väga lühike või erijuhtudel puudub sootuks. See tähendab, et kondensatsioonijälje teke ei sõltu tingimata kõrgusest, vaid lennukit ümbritseva õhumassi omadustest.

Rõhkude erinevusest tekkiv kondensatsioonijälg on hoopis teine loom ning tekib õhuniiskuse kondenseerumisel rõhu järsu alanemise tõttu keerisjälje tsentris suure õhuniiskuse korral.

http://en.wikipedia.org/wiki/Contrail

Lisaks veel, et kondensatsioonijäljed pole sugugi ainult reaktiivlennukite eripära. Ka mitmetel II MS filmidel on näha, kuidas pommitajad suurtes kõrgustes enda järele aurusabasid tekitavad.

Lisaks on olemas veel üks kondensatsioonfenomen, mis tekib ülehelikiirustel kompressioonilainele järgnevast järsust rõhulangusest. http://en.wikipedia.org/wiki/Prandtl-Gl ... ingularity