www.militaar.net

Läheb veits teemast mööda. M14Tp2 alateema foorumis ilusasti olemas, kus ka toodud välja põhipunktid.

Isiklik arvamus:
Optika alus liiga kõrge. Sooviti saada tulemust, kus saaks samaaegselt kasutada optikat ja tavalisi sihikuid. Tänu sellele läheb optika liiga kõrgeks, st. kaba hakkab õlas allapoole nihkuma. Selle tulemusena lamades laskeasendis ja varustusega (killuvest, rakmed, camelback jms seljas) peale igat lasku läheb kaba nurk õlas paigast ära, sest kokkupuute pind on minimaalne. Tänu sellele ideaaltingimustel pidevat stabiilselt lasugruppi lasta on keeruline.

Kaba pehmendus/kumm ehk õlatugi. Originaalist on tubli tolli jagu paksem õlapadi pandud kaba otsa. T-särgiga lasta on äge. Olen 190cm pikk ning lamades laskeasendis varustusega lasta jääb optika ja relv liiga kaugele. Peab hakkama pead kangutama ettepoole naturaalsest asendist, et saavutada õiget optikapilti. Kaela lihased on pinges pidevalt laskmise ajal - tulemused erinevad ja hajuvad.

Põsepadi on individuaalne teema. On ja ei ole ka. Kui optika oleks madalamal, ei oleks vaja ka põsepadjaga niipalju mängida, et saada head asendit. Põsepadja mutrid on valed valitud, vajuvad lahti ja näppudega raske pingutada piisavalt, et hoiaksid.

Optika aluse kinnitus - vanad versioonid vale poldiga ja vajuvad ajapikku lahti. Viimastel on uued poldid, tundub et parem.

Optika on hea, aga veits üle pingutatud. Sobilik TRG peale. Oleks natuke odavamalt läbi saanud.

Relvade enda selektsioon - jääb mulje, et pole tehtud. Võetud järjest kastis. Mis mõtet on 2000 eurist optikat osta, kui relvad ei ole võimelised optika ressurssi ära kasutama?

Päästikute lihvimine - kusagil 1/4 relvadest lasi aegajalt valangut. U. üks relv kümnest jäigi valanguid laskma. Kuidas selline jama logistikast välja tuli?

Optikaalused ja nullpunkt. Võtad laost uue relva välja, mis pole veel põllul käinud. 100m pealt sihtmärki ei taba. Vaatad optikat relvapeal ja silmaga näed, et tubli mitu kraadi on optikaalus koos optikaga viltu peal. Optikal piisavalt klikke pole, et korrigeerida. Ehe näide, et kontroll valmistatud kraami üle puudub täielikult. Eestlaste omade "hästi tehtud" optikaalused ei ole päris 100% sobivad ja vägistatakse igal juhul peale. Selle asemel võinuks USA enda armee valikut eelistada ja samade tootjate kindlasti häid ja sobivaid aluseid osta ja peale panna.

Lõpetuseks Brasiilia täpsusmoon, mille kaal ei vasta isegi M14 ettenähtud soovitatavale kuuli kaalule? No tramaivõi kuidas?

Nädal aega laskmisi ja tulemuseks oli, et u. 10-st relvast 5 kuni 7 olid korras, ehk siis polnud probleeme. Ülejäänud sisuliselt olid lahinguväljal ebaefektiivsed erinevate vigade tõttu. Osaliselt halvasti tehtud valikud, osaliselt halvasti tehtud töö kohapeal. Kumbki punkt ei tohiks olla reaalsus antud hetkel. Kes vastutab!?

See jutt peaks leheveergudel ilmuma, koos logistikute kommentaariga ja vastutavate isikute nimedega. Soovituslikult ka käskirjaga, kus kõik nimetatud kinga paelteni p..se saavad.

Mis suurendusega S&B optika sellel M14 TP2. peal on?

3-12x50, mudelina S&B PMIILP Military

Jäin mõtlema, kas tänapäevane väljaõppinud snaiper koos 10 000 eurose laskevarustuse ja abiseadmetega on samavõrd tõhusam ja ohtlikum, kui näit. 1940nda aasta täpsuslaskur oma 4x optika ja vintpüssiga? Mõistan, et täna suudetakse tappa inimene ideaalsete tingimuste korral kuni 1200-1400m kauguselt, ent on selle lasu "kasutegur" kordades suurem, kui tabav lask 400m kauguselt?

USP kirjutas:Mõistan, et täna suudetakse tappa inimene ideaalsete tingimuste korral kuni 1200-1400m kauguselt, ent on selle lasu "kasutegur" kordades suurem, kui tabav lask 400m kauguselt?

http://en.wikipedia.org/wiki/Longest_re ... iper_kills

Kui nende üksikute õnnestunud kaugete laskude kõrvale panna kirja ka kõik ebaõnnestunud lasud samakaugetel distantsidel... Mitu lasku sajast õnnestub 1500+ meetri peale "päris" olukorras, mitte harjutusväljakul? Julgeb keegi pakkuda?

Kui praegused relvad oleksid sama head kui 40 aasta Mosin, siis ei näeks keegi vaeva ning ei ostetaks kah. Praegused relvad on paremad, nii:

a) disainilt (ergonoomika, oluliste elementide paigutus - kaitseriiv, tuleümberseadur, ümberlaadimine jne),
b) tehniliselt lahenduselt (parem arusaam mehhanismide tööst, mis võimaldab paremini timmida ning paremat tasakaalupunkti leida töökindluse, -kiiruse ja täpsuse vahel, ehk miks on bone-stock HK 417 või SCAR-H tellipüssina parem kui M14, SVD või FAL) ja materjalidelt (kergemad ja vastupidavamad); kui ka
c) lihtsalt tootekvaliteedilt.

Sama asi käib ka moona kohta, Teise maailmasõja ajal lasid snaiprid pigem esimese mõnesaja meetri piires, kuna tavamoonal olid omad piirangud (mälu järgi rääkisid just saksa SNid seda, et pärast 400 meetrit läks asi kahtlaseks, kuigi 7,92 mauser on iseenesest 1000m kaliiber).

Ning sama asi käib ka sihikute kohta. Ei maksa unustada, et snaiprirelv on tehnilisest aspektist süsteem, koosnedes relvaplatvormist, sellele kinnitatud sihiku(te)st ning kasutatavast laskemoonast.

Sellele lisandub omakorda kogu lisaseadmete park ja järelturg - ööseadmed, summutid, kaugusmõõtjad jne.

Siiani ei ole veel väljaõpet puudutanudki, kuid piirdukski selle koha peal vaid tehnilise osaga.

Lisaksin Medusa viimasele kirjale ka mõttekäigu, et tänasel päeval püüdlevad suured relvatootjad relvaperekondade poole, kus ühesuguse ülesehitusega relvadega saab täita alates PDW (personal defence weapon) kuni täpsuslaskuri ülesandeid. Meil on siin praegu Rootsi saag, Ak4, M14 TP. Näiteks SCAR'i ja HK 416/417 perekonnas leiduvad mudeli katavad kõik need ülesanded. Sõdur õpib ühe käsitulirelva selgeks ning põhimõtteliselt saab selle teadmisega erinevatel erialadel karjääri lõpuni sõuda. Saksa telli püssini jõuti läbi HK 416. HK 416 loodi esialgu mõttega, et võetakse jänkide AR-15 lower ja pannakse peale töökindlam gaasikolvikesega HK 416. Kogu armeel oli see relv selge, sest on pikki aastakümneid relvastuses olnud. Hoitakse väljaõppe pealt kokku. Tänasel päeval on see relv ainult vist eriüksuste käsutuses. Nüüd siis ka IAR rollis. Vaatame mis uuel armee relvakonkursil juhtuma hakkab. HK räägib raudselt väljaõppega seotud rahalisest võidust näiteks FN ees. Kui lobistid ei räägi, siis on neil midagi viga

Kuigi läheb natuke sakslaste püssivaliku teemast mööda, pean ikka vajalikukst teemat jätkata, sest läks sujuvalt üle EKJ täpsuspüssi valikule. Ehks siis algne teema laienes. Bjorn on olnud M14 TP2 puudusi kritiseerides aus ja siia ei olegi midagi olulist lisada, ainult mõned täpsustused, mis ma asjast tean:

Eestis M14 relvi enne modifitseerimist TP1 ja TP2 tasemele ei selekteeritud. Võeti laost, tehti visuaalne kontroll (ei ole katkisi osi ega suuri kulumisi) ja hakati modifitseerima. TP2 kontroll-laskmiseks pakuti kaitseväele abi Kaitseliidust, kogenud laskureid, kuid neid ei olnud vaja.

Sihikujalgade kinnitus ei ole vastupidav. Paar kinnituskruvi vahetati küll tugevamate vastu, kuid see ei muuda eriti midagi. Sihikujalg on liiga kõrge ja kontaktpinnad relva küljes liiga väikesed, et sellise kaliibri tagasilöögile vastu pidada. Seega sihiku null kipub ujuma, sest sihik liigub relva peal laskmise ajal. Sihikujala tellimisel lasti läbi sama kiiks, et peab saama relva oma dioptersihikuid kasutada ja pandi sihik liiga kõrgele, mis muudab ka laskeasendi keeruliseks. Normaalsel snaipripüssil pannakse optika võimalikult madalale ja püssi oma sihikute kasutamisega lahingus ei arvestata.

Sihikud on pandud relvadele viltu, kusjuures erinevat moodi viltu, nii et 100 m pealt 1 m kõrvale ja 50 senti üles laskev relv ei ole ime. Jänkidel on M14 EBR, mis on sisuliselt M14 baasil ehitatud täpsuspüss. Tehakse kontroll-laskmine enne üksusesse saatmist. Kuidas optika null ja relvaraud kokku ajada, teatakse igas jahitarvete poes. EKJ relvuritele on see teema üle mõistuse ja optika pannakse peale suvaliselt.

M14 TP2 laseb valangutega sellepärast, et EKJ relvastuse tuunijad saatsid päästikusüsteemid lihvimisele lihtsalt kilekotis ja pärast pandi päästikud suvaliselt relvadele alla. Kuna M14 on valmistatud eri tehastes eri aastatel, siis selline lambist osade vahetus ei tööta. Osa sihikuid hakkas uue relva peal suruma tule ümberseadurile, mis tekitab valanguid. Päästikute lihvimise idee oli hea, teha päästimist stabiilsemaks, kuid teostus oli nagu alati

Põsetoe kruvisid ei saa tõesti näpuga piisavalt tugevaks, vaid peab tangidega üle käima. See aga lõhub põsetoe kinnituskruvisid. Kaba asend peaks olema muudetav vastavalt laskeasendile. Praegune kaba on sobiv pigem püstisest asendist, enamik laskeharjutusi on lamades, seega kaba ei täida oma ülesannet ja selletõttu ei ole ka laskeasend stabiilne.

Optika on natuke liiga hea (kallis, suur ja keeruline kasutada), kui relva kasutatakse jao või rühma koosseisus täpsuslaskurina. Lihtsalt ei kannata sellist söösthüppamist, mida üksuses liikudes peab tegema. Sama S&B kasutavad USMC snaiprid ka 50 BMG Barretti peal, nii et sihiku kvaliteet on piisav ka pooletollise elevandipüssi tarbeks. Pigem peaks need optikad TRG või mõne muu normaalse snaipripüssi peale panema. Jao snaiprile on vaja pommikindlat sihikut, mis lastakse sisse 100 m peale ja optikal on ennakupunktid relva praktilise laskekauguse katmiseks. Suurendus fikseeritud 4, 6 või 8x. See on brittide ja soomlaste lahendus mis töötab.

See on õige, et kolmandik kuni pool üksustesse antud relvadest ei ole võimalik kasutada. Kaitseliidus on piisavalt peenmehhaanika ja metallitöö oskusega mehi, kes aitähhi või väikese raha eest EKJ relvurite praagi ära parandavad, kuid miks saavad Logistikakeskuse inimesed üldse palka, kui oluline osa tööst on praak? Nimetage mulle üks erafirma, kus metallitööd tegev mees saaks toota kolmandiku kuni poole praaki? Oleks kiiresti king ja kahjud arvatakse lõpparvest maha. EKJ relvurite pädevusnõudeid ei tea, kuid keevitamisest peenemat tööd nad ei oska.

Brasiilia täpsusmoon on saast, kuid odav saast. Hind oli peamine argument. Täpsusmoona on üle mõõdetud ja sobiks pigem kuulipritsile kui täpsuspüssile, sest kuulid ja laengud on liiga erineva kaaluga täpsuspüssi jaoks.

Mitte keegi ei vastuta, sest paberi peal on kõik ok, relvade ümberehitus toimub. Vaadake, mis toimus, kui mereväes toimunud sigadused kella külge pandi. See ohvitser, kes umbjoobes laeva peal koridoris sittus ja lasi ajateenijal koristada ning see, kes ajateenija suunas lahingrelvast tulistas, teenivad rahulikult edasi, sest kõik on jokk ja nende lahtilaskmiseks seadust ei ole. Seda ütleb meile Mereväe staabiülem, kelle haridus ei ole piisav sellele ametikohale. Kõik on omavahel suured sõbrad ja midagi ei muutu.

M14 TP jamadest on räägitud palju, k.a. ohvitseridele, kuid ega midagi ei muutu. Ajakirjandusest ei ole siin mingit kasu, enamike eestikeelsete ajakirjanike tase on valitsusasutuste pressiteadete ümberkirjutamine oma nime all. See kamara jura, mis näiteks täpsuspüsside ümber toimub, on ammu teada, kuid Eestis ei ole ajakirjanikku, kes seda teemat jaksaks kajastada. Militaarteemat valdavad toimetajad ei taha EKJ propagandateenistusega tülli minna ja teistel ei käi mõistus nii tehnilisest jutust üle.

Enamik riike ei ole hakanudki sellepärast mingi leiutustegevusega tegelema, et lõppkokkuvõttes on lihtsam ja odavam osta uus relv, millega ei ole selliseid jamasid, nagu meil TP2-ga. Ning jänkid oskavad oma rauaga ümber käia, mistõttu ei ole ka neil M14 telliga samasugust saagat.

See oleks olnud roppumoodi kokkuhoid, kui oleks ostnud sihikualuste jms raha eest Tikka Tacticale (selle relva jaoks sobib S&B väga hästi) ja jaotelli relvaks jätta AK4, mida on meil piisavas koguses (hea AK4 laseb minu kogemuste järgi 100 m peal 4 cm ringi ning 300m peal peamärgi sisse, isegi 3x punatäpiga, täiesti piisav täpsus) ning millele sobivad just sellised sihikud, nagu vaja - trumlil kaugused peal, ennakute võtmine lihtne, suurendus on fikseeritud 4x ja sihik ise suht pommikindel. Kokkuhoid nii rahas, kuid mis peamine, ka ajas. Sest minu arust on hetkel selline seis - kokkuhoid osutus üllatavalt kalliks.

Mitu aastat on kestnud selline jama, kus iga natukese aja tagant tuleb võtta oma relv (hea kui see on üldse sama relv kah, minu M14 on mul vist juba kolmas) ning alustada uuesti sisselaskmise protseduure (otsi tiiru, räägi omale moon välja, mine sinna, kõnni kilomeetreid edasi-tagasi, ja nii mitmeid kordi).

Seetõttu on igati loomulik, et meie kaitseväe parimad pojad ka loobusid sellest jamamisest ja teevad seda ühe korra ja hästi - ostsid hea relvaplatvormi, HK417, mis teeb töö ära, ning 100% usaldusväärselt (sihik on peal paigas, ei ole vaja leiutada kinnitusviise lisavidinatele, valang tuleb vaid rõõmulülitit õigesse asendisse lükates, moon on õige jne).

Rääkides ise parandamisest, siis KLis on mitmes kohast jõutud sinnamaale, kus riigi antud jupid pannakse kappi hoiule ning oma raha eest pannakse parem sihikualus relvale peale - terasest ja ühes tükis. Mina ka mõtlesin vahepeal selle peale, kuid küsisin hoopis malevast ja tõstsin sihiku poltlukule - sisselaskmine on ikkagi lõplik ettevõtmine, kuna sihik seisab relval paigal, täpsus on hea ja relva töö kindel.

Austraalia


image host

Prantsusmaa


upload tif

Tänud vastamast kõikidel, kes oskasid TP2 teemat arendada ja selle probleemid lahti kirjutada. Tule taevas appi nagu moodsaid klassikuid saab tsiteerida. Kas ja kuidas kompetentsi antud erala relvuritele juurde tuua? Või on tõesti lahendus see, et kogu seltskond välja vahetada. Relv on olemas, mis peaks suutma täpselt lasta. Juurde võiks hankida spets M14 nõuetele vastavat moona. Relvale korralik optikakinnitus ja väiksem optika hankida peaks ju ometi olema LogK haldussuutmatuse võimekuses. Küsimus ongi laiemalt määratuna 1-kas keegi oma tegemiste eest siin riigis vastutab ka.

Seltsimehed logistikud võtke asja tõsiselt. Naaberriigi aegadel saadeti sellise töökvaliteedi (bardakk) eest teadagi kuhu. Hetkel pole siiski nõukogude aega käes, et peab riigivõimu igal võimalusel nõrgendama. Või peab kogu asja juures hakkama nägema kellegi kurja kätt, et polegi huvi antud eriala laiemalt massidesse viia, meelega solkides relva võimekust.
Samas, nende relvurite koolituste raha eest, mida on saadud, kas nende hulgas on olnud ka M14 relvurite koolitusi? Või tehakse AK4/Gaili baasilt kogu M14 moderniseerimine. Saatke siis kurat mõned logistikud relvurite kursustele. Raha peaks logistikutel olema piisavalt. Aega raha raisata on olnud küll ja küll, tulemust aga pole näha. Või tellige kogu teenus sisse. Seda teemat arutades hakkab juba tigedaks saama.

Ehk siis sõna peaks olema ka snaiprigildis osalejatel-tehke ometi häält. Või hääbub see kõrgemates instantsides. Mitu aastat sellega tegeletud juba on.... Hea oleks antud teema ikkagi üles võtta ja leida huvilised/firma/väljaõppinud spetsialistid asjaga tegelema, kes ka töökindla lahenduse välja töötaks. Mopirelvaks on see mõeldud ja ei tahaks olla, et avastad olukorras, kus relva tegelikult vaja, et on alles sosssepad kallale saadetud ning viskad kasutu relva metsa. Või saad üldse mittetöötava relva.
Riigi raha raiskamine ja relva minema viskamisel saad deserteerimise paragrahvi eest SA ajal kuuli. Katsu sa siis seletada, et relv, mille laost said, ei olnud laskekõlbulik.

Hurda sõnade järgi mind siiski 2 M14-t ootamas Võtaks mõlemad kasvõi kohe välja, et oma käe järgi seadistada ja moderniseerida. Kardan, et kvaliteet tuleks parem kui logistika õppinud meestel. Seda nimetaks juba masohismiks. Aastakümme tegeletud relva arendamisega ja saavutatud on mis?

Siit võiks liigutada M14TP2 alla seda temaatikat puudutavad teemad.

Õige M14Tp2 teema on erialade all, mitte Relvade all.

Link: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 64#p279964

Arutelu võiks jätkuda seal ja viimased postitused võiks moderaator ka tõsta sinna teemasse.

B.

Üks hea kommentaar ka.

Can anyone give some insight on why hk didn't make a g36 in 7.62. It seems like hk really pushes the 416 variants hard compared to the g36 to buyers is there anyreason for that. The g36 seems more advanced and lighter compared to the all steel(alu.) 416. Is this possibly just a stop gap measure to fit a requirement that'd the germans needed now or is hk416 and company the future of hk long rifles.

Also off topic but why doesn't hk make a .338 lupua or 50bmg caliber weapon. Seems like there would be a market for it in the military and civilian world. Doubt it will ever be sold to civilian though.

The G36 was a quick fix for the reunited German military to get them away from the East German AK74's that were proposed fro all. LOTS of new guns and ammo available for free. There was no requirement of a G36 in 7.62mm.

HK has played with the idea of making an improved .50 BMG M2HB for the German military, and Brits too I think but nothing came of it. They did improve the trigger of the Barrett's used by the German Army and started in the design of the 9x90mm MEN WSG2000 Long Range Sniper rifle that would have filled the gap bewteen 7.62mm and .50 BMG sniper systems like .338. It never advanced because the German military lacked the funding.
G3Kurz

http://www.hkpro.com/forum/hk416-hk417- ... g28-4.html