Trehvas paar vaba minutit olema, et teemale pilk peale visata. Ja ole lahke! Asjad on ikka kohe kangesse fantaasiapöördesse läinud. Hoopis-hoopis kaugele teemapüstitaja esmasest väljaütlemisest.
Et määrustikud, sisekorraeeskirjad, päevakorrad j.m.-sed saaks kehtida, peavad nad kuskil kirjas ja sõdurile kättesaadavad (või vähemasti selgel häälel etteloetavad) olema. Kui nimetet sanitar peab ennast kehtestama viisil "sest mina ütlen nii" või "muidu leitakse sind simulant olema", siis on tema pädevuse piirid ilmselt korralikult vormistamata, või ei tea ta neid ise, sest on korralikult instrueerimata.
Jaa, jaa. Nii see on. Ja nii on ka - seina peal kirjas. Just nimelt, seina peal. Kenasti kileümbrises ja puha. Ja ülejäänud materjal on kah kaunis eesti keeles kehtivates Kaitseväe määrustikes kättesaadav. Ja ka need samused määrustikud on laatsaretis täpselt vajalikus koguses väljastatavad. Iseasi muidugi, et kui keegi tahab lolli mängida, siis ... Noh, poe või nahast välja - vaat, ei saa aru ja ei saa saamagi. Kuid!!! Õnneks on selliste juhtumite tarvis Kaitseväes teised hoovad, milliseid omal ajas vene kroonus iseloomustati terminiga - Tšerez ruk, tšerez nog. Ja tuleb öelda, et efekt on imekspandavalt suurepärane. S.t., et füüsiline pingutus tõstab märgatavalt intellektuaalseid võimeid, missugune tõdemus küll tõsiteaduslikus kirjanduses kuidagi tõestust ei leia. Kuid ometi see selliselt on. Igatahes hoiavad nii mõnedki eelpooltoodud metoodikast tulenevad meetmed ära pahatahtlike mittearusaajate provokatsioonidest täiesti reaalsed meditsiiniteenistuse kaitseväeaste psüühhikarikked.
Ja mis puutub lugupeetu teises lauses äratoodud (tsiteering) just-kui tõdemusi, siis - kust midagi sellist võetakse? Mitte keegi pole selle teema all midagi sarnast välja öelnud, et midagi taolist on või on olnud. Pigem on see kellegi enda väljamõeldis, missugust just-kui tõestamata aksioomi pähe nüüd välja pakud.
Ja kuidas lugupeetavad siis seda sisekorda laatsaretis ette kujutavad? Laseme fantaasial lokata. Et kõrgesti lugupeetavad "haiged" ja päris-haiged aelevad hommikust õhtuni voodites, klõbistavad aga meelemõistuse kaotuseni oma läpakaid, ülbavad valveõdede ja korrapidaja-sanitaridega, jne. jne. Laatsareti isikkoosseis aga jookseb "haigetel", madalam kui muru, järele, püüdes neid lugupeetavaid teelusikast maiustega toita, kohendavad kullakestel patja pea all ja topivad tekiservi õrnalt madratsiserva alla. Teenindatavad aga lõbustavad ennast verbaalselt rõvedate väljendustega "teenindajate" aadressil ja kui päris igavaks läheb, siis pole paar rusikahoopi või jalavibutust sanitaride-valveõdede pihta kah liiast. Närvirahustus missugune. Sanitarid kahekesi seavad "haigetele" pamperseid ümber ja pesevad sooja vee ning pehme harjakesega nende pepukesi. Veel üks abistajast samariitlane-sanitar juhib kõrgeaulise joatoru ettevaatlikult ja hellalt näpu vahel hoides seda klaasist kuseanuma suust sisse, samal ajal, kui tegevuste objekt õndsa naeratusega huulil sigarisuitsu ringikesi kõrge palatilae poole popsutab. Ja, jumal hoidku, et need "raskelt haiged" kallihinnalised Eesti Vabariigi kaitsjad, mitte miskit tegema või väikest sõrmekestki liigutama peaks.
Jah, raske on nende teenistus neil sanitaridel. On nad ju oma humaanismilaine harjal ratsutades pidanud end üdini maha salgama. Tulevad karmid kodumaakaitsjad lahingusuitsuselt võtlustandrilt ja peavadki laatsaretis saama oma rikutud närvirakke taastada ja kõik, mis hingel, välja ütelda, välja valada saama. "Haigele" inimesele ei saa seda ju ometi pahaks panna. Ja ei tohigi, ei tohigi. Humaansus eelkõige.
Aga, noh, see läheb juba liiga ilukirjanduslikuks kätte.
Ühe sõnaga - Jäägem oma arutlustes ikka reaalsusse. Kui üks ülburist "haige", kes kas-või puust ja punaselt ette tehes millestki EI TAHA ARU SAADA, siis ei tasu teistel lihtsalt teema arendamise mõttes situatsioonidele oma oletusi juurde mõeldes tuld võtta. Seda enam, neid LISASID, edasises diskussioonis juba, kui tõsiasju esitada.
Üks on klaar. Ka
laatsaret on Kaitsevägi ja seal kehtivad samad reeglid ning seadused, kui ka mujal Kaitseväe haldusalas. Kui keegi "mats" taolistest tõsiasjadest aru saada ei taha (nagu te isegi teate, siis elus esineb taolisi ), siis, arvan ma, et see on juba selle persooni isklik tragöödia. Iga tegevus tingib vastava vastumõju.
