Hästi toimiva veermiku jaoks on oluline võimalikult rohkem vedrustatud toetuspunkte. Sõltub ju sellest olulisel määral sujuv käik liigendatud maastikul.Osadel tankidel on roomikurattad suured.
Niiöelda "maast laeni" Kuulsamad esindajad on t-34 ja "Tiger"
Aga osadel on all pisikesed rattad ja üleval kah pisikesed rattad. Näit Panzerkampfwagen IV, T-28, Churchill I.
Peab ju olema mingi põhimõtteline erinevus, miks ühed on ühtmoodi ja teised teistmoodi konstrueeritud.
Kas keegi oskab sellest pisut rääkida?
Erinevaid konstruktsioonilisi lahendusi on palju, eesmärk aga ikka sama.
Paar linki illustratsiooniks:
http://www.youtube.com/watch?v=2jRpoc7NA2M
http://www.youtube.com/watch?v=Xo7JqeZKJE4
Pantri veermik on ehk tehnoloogilisem ja väiksema sisetakistusega. Samas oli T-28 veermik venkude endi katsetuste põhjal üllatavalt sujuva käiguga.