2. leht 2-st

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 01 Jaan, 2012 17:02
Postitas von manstein
Osadel tankidel on roomikurattad suured.
Niiöelda "maast laeni" Kuulsamad esindajad on t-34 ja "Tiger"
Aga osadel on all pisikesed rattad ja üleval kah pisikesed rattad. Näit Panzerkampfwagen IV, T-28, Churchill I.

Peab ju olema mingi põhimõtteline erinevus, miks ühed on ühtmoodi ja teised teistmoodi konstrueeritud.

Kas keegi oskab sellest pisut rääkida?
Hästi toimiva veermiku jaoks on oluline võimalikult rohkem vedrustatud toetuspunkte. Sõltub ju sellest olulisel määral sujuv käik liigendatud maastikul.
Erinevaid konstruktsioonilisi lahendusi on palju, eesmärk aga ikka sama.
Paar linki illustratsiooniks:
http://www.youtube.com/watch?v=2jRpoc7NA2M

http://www.youtube.com/watch?v=Xo7JqeZKJE4

Pantri veermik on ehk tehnoloogilisem ja väiksema sisetakistusega. Samas oli T-28 veermik venkude endi katsetuste põhjal üllatavalt sujuva käiguga.

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 02 Jaan, 2012 16:53
Postitas Kapten Trumm
F-4U Corsairil kasutatud Hamilton Standard Hydromaticu propeller läbimõõduga 4064 mm
Ja teisel sama kaaluklassi masinal F6F Hellcat oli propelleri läbimõõt tervelt 70 mm väiksem (raadius vastavalt 35 mm). :)
Selle tühise 3,5 cm pärast vaevalt et hakkas keegi sellist seninägematut (USAs) tiivadisaini arendama. Lihtsam oli ju 4- või 5-labaline propeller panna (mida sõja lõpuperioodis paljud masinad said - nt Spitfire).

Pigem võib asi olla 2 in one (kaks probleemi ühe lahendusega) - sest nagu näitas Hellcati disain, polnud 4 meetrise propelleri jaoks mingeid kajakatiibu vaja.

Ju-87 kohapealt ei hakanud sõna võtma ja Berijevi asjad on midagi muud (Catalina loojad ei viitsinud kajakatiivaga jamada).

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 02 Jaan, 2012 18:06
Postitas deemoowoor
Digikamo nimi tuleb sellest, et selle pildi koordinaadid on numbrites paika pandud ning et pilt on diskreetne (sellepärast ongi lähemalt vaadates ruuduline, vt allpoolt lingi). Ehk digifotograafiaga on see seotud umbes samal moel kui tavaline fotograafia Davidi maalidega (mõlemad on analoogselt ehk mittedigitaalselt tehtud). Diskreetsed pikslid iseenesest lihtsustavad kamo valmistamist (värvimist) ning ka pildi genereerimist, sest seda saab arvuti abil täiesti mittekorratavaks ja hästi keeruliseks teha ja neid mustreid genereeritaksegi arvuti abil, samuti pikslitest võib koostada lihtsalt ja odavalt udust pilti, nt nn dithering abil, milles ongi selle kamo peamine eelis. Samas kamo jääb piisavalt peeneks ka lähemalt vaadates, ehk ei teki Rootsi või muu sarnase kamo (ja ka ühtlase ilma laigudeta vormi) probleemi, et lähemalt (<100 m) vaadates kaob kamuflaažieffekt ära.

http://en.wikipedia.org/wiki/Military_c ... l_patterns