www.militaar.net

mitte et ma kahtleks, aga - huvitav oleks teada, kust ugandiklubi info, et tegemist just Uku vrakiga on? nimi säilinud? (sellenimelisi võis mitu olla, ka peale sõda) võrdlusmaterjal piltide näol? (hmm, palun näidake!)

kuna pildi pealt näha, et laev veel ujuvas seisus, siis peaks kiirustama. uppunud vrakki on palju keerukam säilitada kui ujuvat alust.

anna vastuse paari päeva jooksul

Emajõe deltas seisab Eesti vanima säilinud sõjalaeva vrakk. See aurulaev on ehitatud Soomes 1911.a. ja osales kuuldavasti ka Vabadussõjas ja 2.maailasõjas. Kahjuks on vrakk põlenud ja eriti palju sellest järgi ei ole.

sammal.habe kirjutas:mitte et ma kahtleks, aga - huvitav oleks teada, kust ugandiklubi info, et tegemist just Uku vrakiga on? nimi säilinud? (sellenimelisi võis mitu olla, ka peale sõda) võrdlusmaterjal piltide näol? (hmm, palun näidake!) kuna pildi pealt näha, et laev veel ujuvas seisus, siis peaks kiirustama. uppunud vrakki on palju keerukam säilitada kui ujuvat alust.

Tegemist on vist sama vrakiga mille peal ka mina 2003.a. suvel turnisin. Siis asus Praaga sadamas. Minule tundus ta pigem pealesõjaaegse vene päritolu jõelaevana aga võin muidugi eksida.

Teda on lihtsalt korrduvalt ümberehitatud . Viimati alustati remonti veneaja löpul , oli isegi tartus paranati pöhja aga siis loobuti nii ja sellest ajast seisab Praagal . http://www.pildialbum.ee/pic/2061 Aga jöes peaks veel vedelema nii mönegi kahurpaadi osi .

Nii "UKU"saatus peale söda oli järgmine : söjaajal oli ta oma meeskonna poolt uputatud Tartu jöesadamasse. Peale söda ta tösti ülesse ja remonditi ,ning järgnevalt söitis paar aastat Tartu-Pihkva liinil .Seejärel aga sai temast Tartu-Veemajandi märkide panijaks. 1950aastate löpul ehitati laev pöhjalikult ümber(sellest ka uus välimus ja diiselmootor) ja kasuti löbu söitudeks ja nimeks sai "Turist". 1960aastate löpul jäi laev Tartu sadamas seisma ujuvhotellina , 1978a renditi ta Tartu Vetelpääste Ühingule kes kasutas seda ujula juures oma baasina , 1980a sai ta omanikuks Pölva rajooni kuulturimaja luulekooli "Helem". 1982a kevadel viidi ta Peipsi edelanurka Pedaspea lähistele ja seal vajus ta pöhja . 1991 aasta kevadel pupasid Meinhard Ilus ning Toivo ja Jaan Konsa laeva tühjaks ,ning töid rannajoonele 1994 a käis ka laev dokis (remonditi kogu pöhi aga rohkemaks ei jätkunud raha )Peale seda pukseerit ta Praagale . Kus seisab ka praegu .(info pärinb raamatust Eesti söjalevad 1918-1940 aga ka vanadelt laevnikelt )

Teada on ,et Sakslaste rünnakut Jõesuu juures .3 .septembril 1944 toetasid , 4 A - Flotilli neli laeva ,mis anndsid ründajatele tuletoetust . Huvituks siit kas keegi teab mis tüüpi alustega oli tegemist ja mis relvastust nad omasid ???

44-dal olla Sirgu küla kohal (Luunja sillast veidi allavoolu) vene lennukid väga ägedalt rünnanud saksa laevu (lendurite näod näha). Rünnaku tagajärgedest info minul puudub, rääkijaid külas veel on.

Arnold kirjutas:44-dal olla Sirgu küla kohal (Luunja sillast veidi allavoolu) vene lennukid väga ägedalt rünnanud saksa laevu (lendurite näod näha). Rünnaku tagajärgedest info minul puudub, rääkijaid külas veel on.

olen kuulud sellest samuti aga koht oli(olevat) Mäksast ülespoole.Selles jõesängis olevat ka igasugust sõjatehnikat veel praegugi.

Seal pommitati põhja mitu laeva ,ma püüjan natu täpsustada infot selle kohta .

Pole küll ise selle asja vastu suuremat huvi tundnud, kuid oma endise Mustveest pärit kursusekaaslase sõnade kohaselt (sama rääkis ka tema, praeguseks juba surnud, isa) olla selle flotrilli saatus olnud järgmine.
1944. aasta suvel olla need paadid ja muud alused kogunenud Mustvee alla, et osaleda mingil sakslaste pidulikul üritusel (?!) ja sellele aluste summale olla vene pool tekitanud lennurünnaku. Ujuvasse olekusse jäid sellest pommitamisest vaid vähesed sõjariistad.
Et jutul tõepõhi all on, seda kinnitavad ka Mustvee sadama kohal ja sellest pisut põhja pool kaldast 300-400m kaugusel veel praegugi nähtavad vrakkide detailid. (Kalal käies olen neid ise näinud)

Usun ,et aeti segi sünntmustega 1941 aasta suvel . Tsiteerin Mati Õuna raamatust " Võitlused Läänemerel " SUVI 1941 . Peipsi Flotill seab oma põhibaasi Mustvee reidil sisse 18.juuli . 22 vöi 23 juulil (vöi mõlemal päeval ) tegid Saksa lennukid Mustvees seisvatele laevadele ja Mustvee linnale mitmeid õhurünnakuid . Laevu pommitati ja tulistati kuulipildujatest ,laevadelt omakorda tulistati kõigist raudadest vastu - ka vintpüssidest ja kuuldavasti isegi püstolist ja revolvreist . Rünndajaks olid kahemootorilised hävituslennukid Messerchmitt-110 ,vöi.olla oli ka muid lennukitüüpe , ühtegi lennukeist alla tulistada ei õnnestunud
Peipsi flotilli inm-ja materjalsed kaotused neis rünnakuis oli aga masendavad . " Issal ( Vanemuisel ) sai kuulipilduja tulest surma vöi haavata peaaegu kogu meeskonnd , surmavalt haavata sai ka laeva komandör Sejon Filjagin . Sidelaeval " UKU " oli aur üleval ja temal õnnestus lennurünnaku all käik annda "uku " taga puksiiris olev praam toidumoonaga sai aga pommitabamuse ja lagunes tükkideks . "uku enda pardal sai haavata vaid üks kursant . Tabamusi ja inimkaotusi oli ka teistel laevadel , üksnes laevakomandöre sai surma 3 .
Lisaks eesti laevadele oli ju Mustvees ka Pihkvast taganenud vene laevastik ( mille suuruse ja laevade osas anndmed puuduvad ) .

Lühidalt oleks Pepsi laevastiku laevade lõpp järgmine
1. "Ahti " - 1941 augustis venelased upputvad Remmniku rannas . Sealt tõstavad sakslased ta üless ja järgnevalt kasutab " Feld-Wasserstrassen -Abteilung nr´4 saadeks nimeks " Baltenland " 26 august 1944 uputati ta vene lennuväe poolt Emajõel ( huvitav kus kohal täpselt ??) Pärast sõda läks vanarauaks .
2 ."Ilmatar " . 1941 uputatud Rannapungerjas , saklased tõstavad põhjast ning võtavad kasutusele , kuni ta 1944 aasta augustis uputatakse vene lennuväe poolt ( täpne koht jälle teatmata ) 1946 tõstetakse üless ja seadmistatakse praamiks .
3. " Tartu " 22.juuli saab raskelt viga Mustvee reidil saksa lennurünnakus ja uputati Omedu jõe suus , saksa ajal on kasutusel laona ja kasarmuna "HEMATLANDi " nime all 1944 uputai vene lennuväe poolt . Pärast sõda läks vanarauaks .

"uku " saatusest on juba juttu olnud ja " Vanemuine " jääti venelasest maha Rannapungerjale ja seda alust sakslased ei kasutanud . Huvitav oleks teda mis sai soomukaatritest "kõu" ja "Maru " AGA KA KUI PALJU TÕID ARVULISELT SAKSLASED OMA ALUSED JUURDE ?

Vana teema, aga huvitav. Viimast posti lugedes jäi silma nimi "Maru". Praagal seisab ka üks "Maru":
http://picasaweb.google.com/amevier/Ema ... 5183242274
http://picasaweb.google.com/amevier/Ema ... 6169706578