www.militaar.net

Soomlased on näiteks saanud valmis sellise asjaga http://www.suomensodat.com/intro.html selle kohta võib pikemalt lugeda tänasest "Eesti Päevalehest". Kas see poleks natukene lihtsam variant kui filmi teha?

Tegelikult võiks balti ühisprojekti raames midagi valmis "plätserdada".On ju kolme balti riigi saatusekäik peaaegu identne.Alustada võiks balti riikide okupeerimisest ja eriti tuleks rõhutada seda,kui vastikult ja kuritegelikult see toimus.Muidu ei saa ju need lääneeurooplastest tohmanid asjast aru.Seejärel peaks kirjeldama seda,miks need "vastikud väikesed fasismi soosivad riigid" sakslasi hästi vastu võtsid.See tuleb samuti puust ette teha ja punaseks värvida.Omaette teema oleks võitlused idas-miks meie mehed läksid itta.Ka sellest ei taipa ju need "targad" lääneinimesed mõhkugi.Ja siis tuleks 1944.aasta okupeerimine ja sellele järgevad repressioonid.

Nagu juba mainitud sai,iivaneid tuleb kujutada äärmiselt mustades toonides.Neid tuleks võrdsustada katkuga,kes külvas samuti valimatult surma,hävitades nii naisi kui lapsi.
Kui minu õpetuse järgi talitada,peaks kõik edukalt minema.

nii, hakkame filmi tegema.... mina tahaks küll kaasa lüüa,tekiks vöimalus kasvöi filmis vasjale paar " toud " anda

ja tegelikult jääks ühest filmist väheks - me ei jöu oma lugu ära jutustada.....pakuks välja, et teeks sellise seriaali, mis jutustabki dokumentaalselt meie ajalugu.alustades esimesest Wabariigist,siis okupatsioon,röhku tuleb panna hävituspataljonide metsikustele ja siis aina edasi teemaga.ja seejärel kohe vändata film Sinimägedest.siis oleks punkt meie lähiajaloo söjast.
Selline oleks vast köige öigem viis tutvustada,miks me ei saa vasjadest kunagi rahu ja miks meil on higipöline vaen nendega....

nii, hakkame filmi tegema.... mina tahaks küll kaasa lüüa,tekiks vöimalus kasvöi filmis vasjale paar " toud " anda

Kui selles filmis eestlast mängid, siis saad ise tou. Palju me neid tousid 40-41a venelastele antsime.

ja tegelikult jääks ühest filmist väheks - me ei jöu oma lugu ära jutustada.....pakuks välja, et teeks sellise seriaali, mis jutustabki dokumentaalselt meie ajalugu.alustades esimesest Wabariigist,siis okupatsioon,röhku tuleb panna hävituspataljonide metsikustele ja siis aina edasi teemaga.ja seejärel kohe vändata film Sinimägedest.siis oleks punkt meie lähiajaloo söjast.

Kui eesmärk on tutvustada välismaailmale meie ajalugu, siis mina pooldaks filmi. Keegi ei viitsi serjaali vaadata.
Serjaal oleks siseturule mõtekam

Tsiteerin::
nii, hakkame filmi tegema.... mina tahaks küll kaasa lüüa,tekiks vöimalus kasvöi filmis vasjale paar " toud " anda


Kui selles filmis eestlast mängid, siis saad ise tou. Palju me neid tousid 40-41a venelastele antsime.

Selliseid aegu jagus ju ka,kus me iivane mättasse lõime.Kasvõi 1941.aasta,kus anti Eestimaa metsi risustavatele iivanidele üks tubli keretäis.Ja Vana Lõukoer on selline kange mees ka,tema just sobiksi löömamehe rolli.

Tsiteerin::
ja tegelikult jääks ühest filmist väheks - me ei jöu oma lugu ära jutustada.....pakuks välja, et teeks sellise seriaali, mis jutustabki dokumentaalselt meie ajalugu.alustades esimesest Wabariigist,siis okupatsioon,röhku tuleb panna hävituspataljonide metsikustele ja siis aina edasi teemaga.ja seejärel kohe vändata film Sinimägedest.siis oleks punkt meie lähiajaloo söjast.


Kui eesmärk on tutvustada välismaailmale meie ajalugu, siis mina pooldaks filmi. Keegi ei viitsi serjaali vaadata.
Serjaal oleks siseturule mõtekam

Olen Hugo väidetega päri! Välismaalsed on nii kärsitud,et nemad ei viitsiks kohe kindlasti mingi 3 või rohkemat osa vaadata.Ja ega meiegi ei viitsiks vaadata iga pühapäev mingit juutide halamist.Samamoodi nagu juutide puhul,võime ka meie liigses agaruses enda vastu töötada.Pole vaja teha mingit pikka hala,mis võib lõpuks teiste maa rahvad uinutada.
Film olgu efektne löögirusikas,mis purustab lääneeurooplastes kinnistunud väärarusaamad
Siseturule sobiks muidugi seriaal paremini.Samas,kui mõelda,et meie endagi rahvas hakkab tegelikust ajaloost kõrvale hiilima,siis ehk tuleks alustada ikkagi oma rahva õigele teele juhatamisest.Nt tuleks iivanide koolis selleteemalisi filme näidata.

to hugo1 :

ja kelle me siis paneme eestlast mängima ? kas bentoni ? ma arvan, et peame selle väga möruda pilli ikka ise alla neelama.antud filmis peakski ju süzhee pöimima just kindlate isikute silmade läbi.analoogiks vöiks vötta ju "tants aurukatla ümber" filmi. Tou on 1939 aasta niigi meile...

Vana lõukoer

ja kelle me siis paneme eestlast mängima ? kas bentoni ? ma arvan, et peame selle väga möruda pilli ikka ise alla neelama.antud filmis peakski ju süzhee pöimima just kindlate isikute silmade läbi.analoogiks vöiks vötta ju "tants aurukatla ümber" filmi. Tou on 1939 aasta niigi meile...

Küsimus on selles milleks filmi teha Mis eesmärgil. Teemat algatades ma oma arvates põhjendasin põhjalikult, et lääne euroopa ja USA elanikud ei tunne piisavalt Baltikumi ajalugu. Usun, et ei pea rääkima, miks on vaja, et nad teaksid, mis siin tegelikult toimus.
Kui teha film selle mõtega, et tutvustada Eesti ajalugu 1939 - 1944, ehk siis Eesti II maailmasõjas just nimelt välismaalastele, siis kindlasti tuleks kaasata välismaa staare. Kõige parem, kui nad on USA-st.
Seda sellepärast, et siis võib olla lähkes keegi välismaalastest seda filmi vaatama. Neid lihtsalt ei huvita see Baltikum (enamus ei tea üldse kus see asub), et minna vaatama filmi meie ajaloost. Tõenäoliselt USA kinod ei tahaks seda sisse ostagi, kui seal mängivad peaosades näiteks Lembit Ulfsak ja Kalju Kiisk. Seda mitte sellepärast, et nad viletsad näitlejad oleks, vaid sellepärast, et neid ei tunta.Kui tahaksime, et film saaks kuulsaks sellest kirjutatks lehtedes, arutelud kui palju seal tõtt on. Miljonid lähevad seda vaatama ja lanutavad dvd ja hiljem näitavad seda sajad telekanalid (nii näiteks oli vaenlane väravas Stalingradi film).
Siis peaks seal mängima tuntud staar. Loomulikult ei saaks see olla Benton. Seda kahel põhjusel, esiteks on ta neeger (ei taha rassist olla, kuid 1939 - 1944a. ei elanud Eestis vist ühtegi neegrit). Teiseks ei ole ta piisavalt tuntud.
Kuid, kui seal mängiks näiteks Ed harris
Minuarvates mängib ta väga hästi sõjafilmides

Lühidalt siis tahtsin öelda, et kui teha film, siis tuleb mõelda kelle ja milleks

okei.sain sinust valesti aru,Hugo1.
kuid siin tekib küsimus kohe.kui me kaasaksime välismaa näitlejad ja kuna meil pole piisavalt raha,siis peaksime hakkam lunima välismaa firmadelt toetust.nii.mitte te mul oleks Ed Harrise vastu midagi,kuid kas ei tekikis siis järsku selline olukord,et mingi välismaa firma ütleks kaasa stsenaariumi muutmisel.a'la, et see osa,kus vanja midagi koledat teeb,jätame selle välja,ei saa solvata ju nii jne. ?küsimus on ühesönaga selles,et ka siis me saaksime piiritaguste sponsorite kaasabil oma töelist ajalugu ka advetkaatselt näidata ?

okei.sain sinust valesti aru,Hugo1.
kuid siin tekib küsimus kohe.kui me kaasaksime välismaa näitlejad ja kuna meil pole piisavalt raha,siis peaksime hakkam lunima välismaa firmadelt toetust.nii.mitte te mul oleks Ed Harrise vastu midagi,kuid kas ei tekikis siis järsku selline olukord,et mingi välismaa firma ütleks kaasa stsenaariumi muutmisel.a'la, et see osa,kus vanja midagi koledat teeb,jätame selle välja,ei saa solvata ju nii jne. ?küsimus on ühesönaga selles,et ka siis me saaksime piiritaguste sponsorite kaasabil oma töelist ajalugu ka advetkaatselt näidata

Kõik oleneb seda, kes rahastaks. Kui riik leiaks, et sellist filmi on vaja ja eraldaks raha, siis saaks ilma lunimiseta hakkama. Mina arvan, et nii kalli asja jaoks on ainult riigil raha. Erasektorist keegi sellist pappi küll välja ei käiks.
Kui raha tuli riigilt ei ole kellegil midagi öelda ka sisu kohta.

Võiksite siia teemasse veel ideesid välja öelda, kuidas tutvustada paremini oma ajalugu välismaale.

Hugo1:

1. Mida konkreetselt ei tea välismaalased Eesti ajaloost?

2. Miks nad seda peavad tundma?

3. Mis on siiamaani Eesti/Eestiga seotud suurim saavutus kinotööstuse ja ajaloofilmide alal välismaal?

P.S. Et silmade ees oleksid silmapaistvamad tööd:

Candles in the Dark (1993)
August 1991 (2005)
Darkness in Tallinn (1993)
Out of the Cold (1999-2001)

Sasha

1. Mida konkreetselt ei tea välismaalased Eesti ajaloost?

Nagu varem mainisin. Küsimused foorumis , kas me astusime vabatahtlikult N-Liitu , Miks ei osutatud vastupanu, (1944a. andis Eesti rahvas endast kõik, et mitte saada uuesti okupeeritud N-Liidu poolt).
1944a. Saksa vormis võidelnuid peetakse hitlerlasteks, loe kas või valitususe põhjendusi, miks võeti maha Lihula sammas. Võeti maha, sest meie liitlased USA-s ja Euroopas ei mõista meid. Ei mõista meid, sest ei tunne meie ajalugu. See on juba suur probleem, sest isegi kõrgemal tasandil ei mõisteta, mis toimus Baltikumis.
Loe näiteks Felixi posti küüditamisest ja sellest mida rootslased sellest arvasid. Lollid eestlased ei kutsunud politseid. Usun, et isegi paljude venelaste küsimused okupeerimise kohta on teadmatus. Kust nad peaksid teadma, et nad meid okupeerisid Venemaa ametlik ajalugu seda ei tunnista
Julgen oletada, et Sa oled mitte-eestlane , mida Sa ise arvad, oli okupatsioon või ei olnud
Mis kõige hullem, välismaalased ei saa aru siiamaani sellest aru, et N-Liit oli samasugune kurjuse impeerium, nagu III Reich.
Siiamaani võib kohata inimesi, kes peavad Stalinit lõbusaks uncle Joeks.

2. Miks nad seda peavad tundma?

Sellepärast, et kes ei tea ajalugu, sellel ei ole tuleviku
Kuid, kui tõsiselt rääkida, siis näiteks
Selline film aitaks kaasa kommunismi hukka mõistmisele. Kommunismist ja N-Liidust tuleks teha samasugune tabu nagu III Reichist tehti. Usun, et ei pea Sulle selgitama, miks on vaja hukka mõista kommunism.
Lihula puhul oli juba sekkumine Eesti riigi siseasjadesse.
Seda sellepärast, et nad ei saanud aru mis siin toimus.
Kui nad mõistaksid meie ajalugu, oleks meil tunduvalt kergem tõrjuda tagasi Venemaa propaganda rünnakuid.
jne...

3. Mis on siiamaani Eesti/Eestiga seotud suurim saavutus kinotööstuse ja ajaloofilmide alal välismaal?

Ei olegi, laiemat tuntust ei pälvinud ükski.

P.S. Et silmade ees oleksid silmapaistvamad tööd:

Candles in the Dark (1993)
August 1991 (2005)
Darkness in Tallinn (1993)
Out of the Cold (1999-2001)

Kõik need sobivad rohkem Eestisse näitamiseks. Kui paljusid neid näidati USA-s kinodes

On neist mõni võrreldav näiteks Reamees Ryani, või Vaenlane väravas filmiga. Nad ei pääse ligidale isegi mitte Soome Talvesõja filmile, mis on muuseas laialdaselt tuntud.
Out of Cold ei ütle isegi minule mitte midagi
Muuseas oled Sa ise neid filme üldse näinud
Mitte ükski neist (viimast ei tea) ei ole teemal eestlased II maailmasõjas, vaid hoopis taasiseseisvumisest

hugo1 kirjutas:On neist mõni võrreldav näiteks Reamees Ryani, või Vaenlane väravas filmiga.

Küll oleks tore, kui kunagi tehtav film EI tuleks võrreldav "Vaenlane väravas" filmiga.
Võib olla on mul halb maitse, kuid minu arvates on see selline solk, et hullemat annab otsida. Mitte iialgi ei suuda Hollywood teha filmi venelastest nagu ei suuda venelased teha filme lääne elust.
Kui te tahate tõelisi vene sõjafilme vaadata, siis tuleks pöörduda tagasi must-valgesse aega, ehk siis 1960-te lõppu ja 70-te algusse.
"Kuum lumi", Elusad ja surnud", "Vabastamine" ja palju muid. Vaadates neid filme kui SÕJA filme ja keskendudes ühe inimese tragöödiale, kaob ka propaganda tahaplaanile märkamatuks ja pole üldse tähtis kummast poolest juttu on.

Küll oleks tore, kui kunagi tehtav film EI tuleks võrreldav "Vaenlane väravas" filmiga.
Võib olla on mul halb maitse, kuid minu arvates on see selline solk, et hullemat annab otsida. Mitte iialgi ei suuda Hollywood teha filmi venelastest nagu ei suuda venelased teha filme lääne elust.

Pidasin silmas tuntust.
Selle koha pealt on Sul muidugi õigus, et venelane ei sobi mängima ameeriklast ega sakslaste ja ameeriklane venelast.
Kuid oled Sa kunagi mõelnud sellepeale, et sellel on ehk ka oma põhjus.
Asja mõtet saab kõige paremini edasi anda ameeriklane ameeriklasele.
Elu Venemaal ja USA-s on lihtsalt nii erinev, et ameeriklastel oleks paljut raske mõista.

Punktide järgi. Mida välismaalased ei tea Eesti ajaloost.

1. Kas me astusime vabatahtlikult N-Liitu?

Arvan, et enamusele välismaalastest on see täiesti ükskõik. Suures ajaloos, ütleme ausalt, sõjaeelne NSVL laienemine (muuseas, praktiliselt endiste Venemaa piirideni!) on väheoluline. Lühikese aja jooksul eksisteerinud limitroofide eemaldamine maailmakaardist on isegi Euroopa perspektiivist vaid episood. Ei ürita solvata, aga nii see on. Suurriigid lõid limitroofe, suurriigid sõid neid ära. Oli šanss end kaitsta ja tõestada oma õigus riiklusele. Ei õnnestunud.

Ajaloohuvilistile aga iga Lääne allikas annab "okupatsiooni"-küsimusele ainulaadset vastust. Vt. entsüklopeediad, ajalooõpikud jne. Ja see käsitlus on pigem Külmasõja stereotüüp kui eestipoolse propagandategevuse tulemus.

2. Miks ei osutanud vastupanu?

Ka Eesti ühiskonnas ei ole ühtset vastust sellele küsimusele, eks ju?
Jällegi, miks on vaja seda teada välismaalastel? Kas nad teavad näiteks vastupanust Norras, Hollandis; rääkimata mitte-euroopa riikidest ja mitte 2MS-s?

3. 1944.a. Saksa vormis võidelnuid peetakse hitlerlasteks.

Ja siis? See on siis lihtsalt vihjeks mitte kummarduda saksa univormile, embleemidele ja tollaegsele propagandale. Waffen-SS on tunnustatud kuritegeliku organisatsioonina -- selline oli sõjavõitjate soov, sellele võiks sõjakaotajatel suhtuda lugupidamise ja arusaamisega. Ja hoiduda selle sümboolika kasutamisest, see ju keeruline ei ole, kui jätkub arukust ja kainet mõistust.

4. Isegi kõrgemal tasandil ei mõisteta, mis toimus Baltikumis.

Ühelt poolt see on arusaadav, arvestades milline on praeguse USA presidendi IQ. Filmidega see juba ei parata. Kasvõi koomiksitega.

Teiselt poolt, minu arust on lood just vastupidi. Kõrgemal tasandil mõistetakse ja mäletatakse, mis toimus 1940 a. Baltikumis. Sest Lääs oligi üks pooltest, kes osalesid Euroopa ümberjagamisel. Seepärast suurriigide poolt nüüd igati soositi kiiremale eraldumisele muust endisest NSVL-st. EL ja NATO on vastus eestlaste soovidele elada Venemaast eraldi. Kas see ei ole õige arusaamise märk?

5. Küüditamisest ja mingi rootslase reaktsioonist.

Ei vääri kommenteerimist.

6. Vene ametlik ajalugu ei tunnista okupatsiooni.

Venemaal ei ole sellist asja nagu ametlik ajalugu. Võib-olla kõik areneb selle juurde, aga siiamaani nii ei ole.

Esiteks, ajaloolased on erinevad. Teiseks, on võimalik, et sa segad ajaloolisi ja poliitikuid. Poliitikud tõesti ei tunnista okupatsiooni; sellele on ka selge ja mõistetav seletus, arvan et ka sina oled kursis, milline.

7. Välismaalased ei saa aru siiamaani, et NLiit on samasugune kurjuse impeerium nagu III Reich.

Milleks on neile selline teadus? Mis on selle praktiline väärtus? Võitluseks kommunistliku Hiinaga?