www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Küsimus pole mitte selles, kas reservarmee on kuidagi jätkusuutmatu, vaid selles, kuidas reservarmeed tuunida selliseks, et ta suudaks sammu pidada kutselise armee üksustega. Ja toime tulla ootamatute üllatustega. Scouts on ju seni näidanud siiski oma paremust Kevadtormidel.

Minu arust on siin EKV põhiarenguküsimus väga hästi ära sõnastatud. Reservkogunemised ja -õppused on siin lahendusena kindlasti olulisel kohal. Samas arvan aga, et sellest üksi ei piisa. Ideena pakkusingi välja, et ehk on teine pool selle küsimuse vastusest see, et nii mobilisatsiooni kui vastutegevuse kooridveerivat ja kandvat rolli täitvad ametikohad sõjaaja koosseisust oleks täidetud nö poolelukutseliste inimestega, kellel on pidev kokkupuude sõjaväega olnud. Sama asja saavutamine täisproffidega käiks aga meil ülejõu - sööks olulise osa kaitseeelarvest ära.

Ja ma arvan (ehk kindlalt ei tea ja suuresti nö lasen siin spekuleerides puusalt), et selline reservistide ja poolelukutseliste segamine annab suurema hüppe kaitsevõimes kui näpuotsaga 300 meheliste täisprofi üksuste loomine. Kui sul on ikka rühmas võtmepositsioonil 1-2 meest, kes aastas 3 kuud sõjaväe ja selle süsteemiga tõsiselt seotud on, siis arvatavasti jääb lühemaks see mobilisatsiooni ja esimeste nädalate aegne peata oleku ja „kes mida tegema“ peab periood. Vähemalt mulle tundub, et peale aja teenimist lähevad kõigepealt ja ennekõike rooste lahinguväljal oskus koordineeritult tegutseda samas kui üksikvõitleja oskused ei kao nii kergelt mitte kuskile.

Osad tegelased siin ise kultiveerivad neid põhjendusi, miks Austria armee ajateenistus kinni panna tahetakse. Olen aru saanud, et Austria ajateenistuse allakäigu üks etappe oligi ajateenijate surumine mõttetumatese ametitesse ja kaadri upitamine asjalikumatesse. Mingi aeg tagasi oli artikkel, kus ironiseeriti, et rohkem ajateenijaid on ametis kokkadena, kui tõeliste lahingtegelastena. Milleks siis neid ajateenijaid sinna üldse "luusereid" mängima saata või kes sinna lõpuks väga tahaks minna?
Ilmselge, et me mingit arusaadava heidutusega adekvaatset palgaarmeed oma riigi viletsuse juures lähema 50 a jooksul välja arendada ei suuda. Arvan, et maksimum, mis suudaksime hädaga pooleks kokku panna, oleks 1 brigaadi jagu ja siis oleks palgakulud 2/3-3/4 eelarvest ja noh varustus-relvastus-infra pigem hädapärased. Umbes nagu Leedus näha oli. Ja mis on üks brigaad lahingutandril? Tallinna hõre kaitse?
Et Eesti territooriumi maismaal iseseisvalt mingil määral kaitsta, on vaja ikka nii 4 normaalset brigaadi. 1939 oli planeeritud diviiside alluvuses näiteks u 8 brigaadi vist.
Mingid jutud siin 300-st mehest paari suurtükiga jms kuuluvad pigem militaarhuumori või unenägude valdkonda.

Meie probleemiks pole täna mitte RÕK-ide vähesus, vaid mobilisatsiooniks vajaliku varustuse ja tehnika puudumine. Meil on Maaväes ette nähtud SA teatavasti 5 brigaadisuurust koondist, millest hädavajalikku varustust ja tehnikat jätkub erilise õnne puhul võib-olla jeeli-jeeli kokku 2-le ja stuffi ei ole vist lähiaegadel ka kuskilt oluliselt juurde tekkimas. Kui aga tekiks, poleks vist kuskil hoida. Minu arusaam on, et kui peaks miski kriis tulema, ei ole seda tohutut puudvat nodi võimalik ka alla pooleaastase viivitusega kuskilt juurde hankida, kohale vedada ja ladustada. Lisaks tuleb uusi asju laialdaselt kasutama õppida, kuna tänapäeva mil-varustus ja -tehnika kipub erinevalt ilmasõjaaegsest suht keerukaks kätte ära.
Pole päris kindel, kuid mulle tundub, et selle 5 väekoondise lahingusse viimiseks (rääkimata sealt välja toomisest) pole meil ka mitte kuskilt piisavalt võtta vajaliku kompetentsi ja kogemusega ükskuste ja väekoondiste vanemohvitseride ega staabiallohvitseride kaadrit. Kahjuks pole seda meie süsteemis (pahupidi personalipüramiid + kaadrivoolavus) ka kuskilt peale kasvamas. Et asi end tõesti usutavalt ära toidaks, oleks vaja RA kaitseväe koosseisu 4-5 komplektset tegev-jalaväepataljoni. Meil on neid praegu kokku ehk 2 jagu kusjuures neist 0,6+0,2 jagu ehk Scouts+Kalev on valmiduses kompaktsed kaadriüksused, mitte reservväe raam nagu see Kevadtormideks koolitatav jalaväepataljon.

Mina siiski päris alla ei annaks ja jätaks senise 5 asemel alles 4 brigaadi (sarnast) ning prooviks neid jõudu mööda tulevikus pinnale tõsta aktiivkasutusest välja langeva tehnika ja varustusega. Viimased kõrgema juhtkonna reformiplaanid olla aga märksa karmimad.

1939 oli planeeritud diviiside alluvuses näiteks u 8 brigaadi vist.

Ei olnud nii vähe, 18 tänapäeva jalaväebrigaadi ekvivalenti (rügement+suurtükiväegruoo) oli ikka

hummel kirjutas:Osad tegelased siin ise kultiveerivad neid põhjendusi, miks Austria armee ajateenistus kinni panna tahetakse. Olen aru saanud, et Austria ajateenistuse allakäigu üks etappe oligi ajateenijate surumine mõttetumatese ametitesse ja kaadri upitamine asjalikumatesse. Mingi aeg tagasi oli artikkel, kus ironiseeriti, et rohkem ajateenijaid on ametis kokkadena, kui tõeliste lahingtegelastena. Milleks siis neid ajateenijaid sinna üldse "luusereid" mängima saata või kes sinna lõpuks väga tahaks minna?.

Ma pean täitsa võimalikuks, et need sellid, kes meilgi promovad ajateenijate kasutamist odava/tasuta tööjõuna,...nende varjatud eesmärk ongi ajateenistuse kaotamine.
Eks nii ka juhtub, kui viimane muutub ühiskonnas ebapopulaarseks.

Meie probleemiks pole täna mitte RÕK-ide vähesus, vaid mobilisatsiooniks vajaliku varustuse ja tehnika puudumine. Meil on Maaväes ette nähtud SA teatavasti 5 brigaadisuurust koondist, millest hädavajalikku varustust ja tehnikat jätkub erilise õnne puhul võib-olla jeeli-jeeli kokku 2-le ja stuffi ei ole vist lähiaegadel ka kuskilt oluliselt juurde tekkimas. Kui aga tekiks, poleks vist kuskil hoida

Bingo...

Mõni inimene vahel küsib mult, miks on ikka nii, et hangeteks eraldame kümneid (ca. 100 mln. see aasta) miljoneid eurosid, aga paraadidel ikka aastaid seesama staff.....
Või no väheste muudatustega....
Kui palju tegelikult tuleb kulutada SA-koguse varustusele/tehnikale/relvastusele, sellele kogusele vajalikule laske-ja lahingumoonale ja kõige selle säilitamiseks vajalike tingimuste loomisele......
Ebaseksikas, nähtamatu,...kuid hädavajalik.

Ma pean täitsa võimalikuks, et need sellid, kes meilgi promovad ajateenijate kasutamist odava/tasuta tööjõuna,...nende varjatud eesmärk ongi ajateenistuse kaotamine.

Mitte päris nii. Probleem pole kaugeltki selles, et Austrias kasutataks ajateenijaid odava tööjõuna, vaid et neid ei usaldata armees tegelike militaarsete ülesannete ligi. Keegi ilmselt ei viitsi majandada ajateenijate lahingulise õpetamisega ja siis ongi mindud inimlikult lihtsama (kuigi personalipoliitiliselt pisut kallima) vastupanu teed. Mugavam on õpetada ja pidada lühikest aega teenivat ajateenijat kartulikoorijana, kui soomusgrenaderina?
Täpselt sama tendents on muide kahjuks meie Mereväes ja eks see ole ka üks põhjusi, miks seal asjad nii raskepäraselt toimivad.

Teine nutikas varjatud õõnestustegevus on ajateenistuse lühendamine (nagu on tehtud Austrias ja tehti Saksamaal), tõestamaks selle mittetoimimist. Ilmselge poliitiline populism, millega tehakse rahvale "puust ja punaselt" selgeks, et ajateenistus ongi mõttetu, kuna väljaõppe aeg jääb ju lühikeseks ja midagi ei saa korralikult selgeks! Tuleb järelikult teha palgaarmee!?

Loomulikult ei saa siinjuures väita, et ka EKV ajateenistust ei annaks efektiivsemaks teha olemasoleva 8 kuu kontekstis. See ei käi aga nii, et anname SBK ajal vaikselt väljalubasid, et odavat populaarsust koguda ja söögiraha kokku hoida (nagu see hetkel käib), vaid tuleb kriitilise praktilise pilguga üle vaadata eriala- aja allüksuse õppekavade sisukus ning väliharjutuste korraldus.

Ma pean täitsa võimalikuks, et need sellid, kes meilgi promovad ajateenijate kasutamist odava/tasuta tööjõuna,...nende varjatud eesmärk ongi ajateenistuse kaotamine.
Eks nii ka juhtub, kui viimane muutub ühiskonnas ebapopulaarseks.

Valesti pead. Mitte esimest korda.
Jutt oli KV tänase sõjalise õppe mahtu mittemahtuvate (ehk nagunii ajateenistusse mittekutsutavate) kodanike kasutamiseks KV toetavates tegevustes.
Valveteenistus, tehnika hooldus/remont jne jne.
Mis on sellel pistmist ajateenistuse mainega? Ajateenija ei käi juba ammu karauulis, parimal juhul viskab natuke lund talvel.
Ükskord võiks ju selle asendusteenistuse ka käima panna või tommy väidab, et see meil jube efektiivselt toimib täna?
Kui 8-11 kuulise ajateenistuse alternatiiviks on nt 12 kuud kartuleid koorida, siis suurendab see vaid tungi ajateenistusse. Võimalust võtta parimaid. Täna parimad pead hoiavad end kahtluseta kõrvale, sest KV alternatiiv on vaba tsiviilelu. See oli muidu (ja on ka mujal ilmas) asendusteenistuse peamine iva - see on sõjaväeteenistusest pikem ja ebaprestiizikam.

Tõde on ka see, et nendeks toetustegevuses ei eksisteeri mingit reaalset konkurentsi millest meie tuntud lauaülemad jutustada armastavad. Ostame väljast ja trullalallaa. Kaotame orjatöö ja ostame teenust.

Täpselt sama tendents on muide kahjuks meie Mereväes ja eks see ole ka üks põhjusi, miks seal asjad nii raskepäraselt toimivad.

Ei saagi aru, miks see palgaline pläma MV üldse sisse lasti? Tuleviku täisprofesionaalse mobiilse KV teooria järgi?
Küsimus ainult teenistuse pikkuses ja ei muus. Eelmise korra ajal olid siin märksa keerukamad laevad kui meil täna ja saadi küll hakkama, ajateenijatel olid omad tööd ja kaadril omad tööd. Piirivalvekaatritel moodustasid lõviosa meeskonnast ajateenijad, palgalise komponendi (ohvitserid, mitsmanid) osa oli veerandi ringis.

Tule taevas appi.
Need 155 mm haubitsakolakad kulutavad esimese vastase kolonni hõrendamiseks terve vagunitäie laskemoona ja jääb puudugi.
Kes selle kohale veab, päkapikud koos Snegurotskaga?
Ja mismoodi need 20 hästitreenitud proffi relvi kasutama hakkavad, kui on teada, et FH-70 vajab 9 meest, Milan kolme jne.

Ja kuskohas ma nüüd NII eksisin selle 20 mehe arvutuses? 155 vajab 9 meest, Milan 3, Mistralit ei tea, aga oletame, et äkki 4? Kokku siis 16 meest (4? masina peale). See on siis selleks, et igast relvast oleks üks komplekt mehitatud ja lahinguvalmis elukutselistega. Kuid need 20 meest oleksid ju suutelised viima maastikule ka ülejäänud masinad.
Mitte, et ma peaks ajateenijat lollpeaks, aga vist oleks väga raske teha sellist väljaõppetsüklit, et kogu aeg oleks nii lühikese ettetatamisajaga täielikult valmis sama kogus, sama heade oskustega ajateenijaid.

Mis puudutab laskemoonakoguseid, siis ega ma jah väga ette ei kujuta, kui palju seda kõike kuluks. Kõikide rakettide kaal on ilmselt tühine. 155mm DOS näeb aga minuteada ette kohe päris palju moona. Palju seda täpselt on, pole vaja siin vast mainida. Ja kuna mu kokkupuude suurtükkidega on väga minimaalne, ei ole mul aimugi, kuidas nende järelvedu ja laadimine käib. Kuid vähemalt kõvasti üle poole moonast peaks ju ometigi ühe MANi peale mahtuma. Või no jumal temaga, võtame kasvõi veerandi või kolmandiku moonast ning paneme selle Unimogi või mõne muu 2 teljelise kasti ning pargime selle auto sellisesse lattu, kus on täidetud kõik moona hoiustamise tingimused.
Kui nad ikkagi 15ndal juunil kuskilt Pihkva poolt kasvõi sisevägede soomukitega üle piiri vuravad (kangemast ja veits aeglasemast kraamist rääkimata) läheb KLil küll ikka maru kiireks ja tõenäoliselt saavad venelased oma rünnaku esimese otsa parkida Tartu serva alla umbes selleks hetkeks, kui ETV jõuab eetrisse erakorraliste uudistega. Teine variant on see, et meil on võimekus saata neile ette vähemalt üks üksus, millel on arsenalis palju kõvemad relvad, kui kaitseliitlastel või ajateenijatest kokku pandud baaskursusel oleval rühmal. Ja sel juhul saab ETV diktor öelda, et Eesti vastab vaenlase rünnakule omapoolse suurtükitulega ning rajatud on esmane kaitseliin.

Ma ei tea, missuguseid radarijaamu need kahurid vajavad, kas Mistralit saab üldse kasutada kogu mingist suuremast süsteemist lahtiühendatuna, kui palju tulejuhte on süürtükkidele vaja...
Aga millega ja kui kiiresti me saame täna mõjutada vastast, kelle rünnakusuunad on teadmata? Kes võib tulla mõlemalt poolt Peipsit ja samas maandada veel mitu väiksemat õhu/mere dessanti suhteliselt ükskõik kus.
Ma ei mõtlegi, et teeme nüüd täiesti uue süsteemi kogu KV-le. Kui mobilisatsioon käima läheb, võib ju need maastikul olevad üksused liita juurdetulevatega.

Lihtsalt see variant annaks meile inimesed, kes tunnevad läbi ja lõhki oma eriala. Need inimesed oleks ööpäevläbi tõeliselt heas valmisolekus, sest valve toimub väeosas, kus asub ka tehnika. (ma ei tea, kas saaks ühe "kiirreageerimisüksuse" kohta 3 meeskonnaga hakkama või kuluks ära neli). Ajal, mil nad (päevane vahetus) on valves ei pea nad ju magama kasarmus vaid võivad anda (oma eriala)ajateenijatele tunde. Minnes maastikule eriala õpetama, minnakse koos valves olevate relvadega. Põhimõtteliselt saaks nende väljasõidu aeg olla nii lühike, et jõuda VÕKi alalt minema enne, kui esimesed lennukipommid kukkuma hakkavad!

Selline on üks minu nägemus tuleviku EKVst, mis koosneks ajateenijatest ja palgalistest.

Tänase struktuuri ja relvastusega ei saakski. Ma arvan, et neid Milaneidki pole siin väga jagada.
Kui jutt käib kiiresti arenevast olukorrast, siis polegi muud varianti kui reageerijad peavad olema igal pool koos piisavalt heade relvadega.
Nimetatakse seda territoriaalkaitse. Ühe valla mehed tulevad, võtavad relvad ja tegutsevad omas metsas.

allatah kirjutas: Mitte, et ma peaks ajateenijat lollpeaks, aga vist oleks väga raske teha sellist väljaõppetsüklit, et kogu aeg oleks nii lühikese ettetatamisajaga täielikult valmis sama kogus, sama heade oskustega ajateenijaid.

Tegelikuses oleks pädevatest ajateenijatest koosneva üksuse pidevas valmisolekus hoidmine vat et lihtsam ja odavamgi. Rääkimata sellest, et ajateenijate koolitamisel kujuneb selle relva meeskonnale reserv. Ei maksa unustada, et inimesena on keskmine ajateenija ja reservist kvaliteetsem keskmisest palgalisest reasõdurist. Eriti nüüd, kus ajateenistusse võtmisel ei vabastata kõrgharidust omandavaid mehi. Palju on kaadrisõdurite hulgas neid, kes võiksid selle asemel ülikoolis õppida ja vastavat haridust ka rakendada? Keskmise ajateenijaga võrreldava keskmise kaadrisõduri palkamiseks tuleb talle märgatavalt kõrgemat palka maksta ning me hakkame tsiviilsfäärist püsivalt kaotama arste, insenere, filolooge, keda iganes. Ja mitte ohvitserideks vaid ka reasõduriteks.
Ajateenistuse viimasel veerandil on mehed täiesti pädevad ja võimekad oma relvaga toimetama. Väga raske on palgasõdureid neist märgatavalt paremateks drillida. Drillima aga neid peab. Ka kaadrisõdurid peavad pidevalt väljaõpet saama, mitte ei saa lihtsalt kasarmus istuda ja oodata, et äkki nüüd läheb aktsiooniks. Kui aga kriitilisel hetkel selgub, et valmiduses olev kaadriüksus on polügoonil, räpased ja väsinud nädalapäevi kestnud õppusest ning nende sealt kättesaamine võtab mitte tund, vaid kuus ja reservis pole mitte kedagi ...
Ajateenijate puhul tuleb ajateenistuse kestus pikendada määrani, mis võimaldaks neid valmidusüksusena kasutada(näiteks aasta), viia ajateenistuse võtmine uuesti tsükliliseks (kord kolme kuu tagant uus sats sisse võtta) ning oleks kogu aeg mehed relvade juures olemas. Kui kogenum meeskond on polügoonil, siis pisut vähem kogenud, kuid asja siiski juba vähemalt kuus kuud õppinud meeskond on kasarmus. Valmis välja sõitma.

Eriti nüüd, kus ajateenistusse võtmisel ei vabastata kõrgharidust omandavaid mehi.

Noo, kas tõesti? Uus KVTS räägib selles valdkonnas hoopis teist keelt. Mõni eriala vabastatakse hoopistükki elementaarsete sõdurioskuste omandamisest.

Ajateenijate puhul tuleb ajateenistuse kestus pikendada määrani, mis võimaldaks neid valmidusüksusena kasutada(näiteks aasta), viia ajateenistuse võtmine uuesti tsükliliseks (kord kolme kuu tagant uus sats sisse võtta) ning oleks kogu aeg mehed relvade juures olemas.

Ja seda pange pole vahest enam mõtet astuda, mis meilgi läbi proovitud ja millisega idanaaber juba aastakümneid ringi kolistab.
Eesmärk on õige, kuid see vahend pole selleks kohe üldse mitte hea ja kõlbulik.

See alalise valmiduse tagaajamine on ehe näide kuidas tagatubades tahetakse üle minna palgaarmeele.

Seega ütleksin esimese asjana neile: Taastage Piirivalve sõjaline võimekus ja jätke Kaitsevägi sellest filosoofiast välja. Tuleb tegeleda reaalsema muskli arendamisega. Kui meil oleks taas Piirivalvel operatiivvõimekus tagada kiire ja täpne eskaleerumise peatamine on asjad taas vonksus.

Seega ütleksin esimese asjana neile: Taastage Piirivalve sõjaline võimekus ja jätke Kaitsevägi sellest filosoofiast välja. Tuleb tegeleda reaalsema muskli arendamisega. Kui meil oleks taas Piirivalvel operatiivvõimekus tagada kiire ja täpne eskaleerumise peatamine on asjad taas vonksus.

Valges ilmas on piirivalve ju mendistatud olekus.
Seda uskumatult edumeelset praktikat meilgi ju pikemat aega ellu rakendatud.
Et taeva pärast mingid sõdimisvõimet neil poleks.

allatah kirjutas:
Mis puudutab laskemoonakoguseid, siis ega ma jah väga ette ei kujuta, kui palju seda kõike kuluks. Kõikide rakettide kaal on ilmselt tühine. 155mm DOS näeb aga minuteada ette kohe päris palju moona. Palju seda täpselt on, pole vaja siin vast mainida. Ja kuna mu kokkupuude suurtükkidega on väga minimaalne, ei ole mul aimugi, kuidas nende järelvedu ja laadimine käib. Kuid vähemalt kõvasti üle poole moonast peaks ju ometigi ühe MANi peale mahtuma. Või no jumal temaga, võtame kasvõi veerandi või kolmandiku moonast ning paneme selle Unimogi või mõne muu 2 teljelise kasti ning pargime selle auto sellisesse lattu, kus on täidetud kõik moona hoiustamise tingimused.

Kasutame siis avalikke allikaid ( http://en.wikipedia.org/wiki/FH-70 ). Tavaline FH-70'l kasutatav mürsk L15A1 kaalub 43,5kg. Eestis olevad 24 suurtükki suudavad minutiga (kuus lasku minutis) välja lasta 144 mürsku ehksiis pisut üle kuue tonni laskemoona. Selline üks tuleülesanne siis. Jah see on muidugi kõik lihtsustatud ja asjad, aga suurusjärkudest annab aimu. Siia, muideks, pole arvestatud laengute, konteinerite jms kaalu, mis ka pisut ikkagi kaaluvad ja on vaja kohale toimetada. Tiheda tuletegevusega suureneb see tonnide arv oioi kui kiiresti. Ehksiis, mingile mogikule ei tasu küll midagi laadida. Pigem kümetonnisele MAN'ile juba millel on ka kraana küljes, sest käsitsi jääbki see õnnetu autojuht koos oma paarilisega seda moona maha ja peale laadima.

Madis22 kirjutas:

allatah kirjutas:
Mitte, et ma peaks ajateenijat lollpeaks, aga vist oleks väga raske teha sellist väljaõppetsüklit, et kogu aeg oleks nii lühikese ettetatamisajaga täielikult valmis sama kogus, sama heade oskustega ajateenijaid.

Tegelikuses oleks pädevatest ajateenijatest koosneva üksuse pidevas valmisolekus hoidmine vat et lihtsam ja odavamgi. Ei maksa unustada, et inimesena on keskmine ajateenija ja reservist kvaliteetsem keskmisest palgalisest reasõdurist. .

Võibolla tõesti. See eeldaks siis vist midagi sellist eelpoolmainitud 3 kuu tagant võttu ja eeldatavalt siis aastast teenistust? Aga kui kiiresti saaks meeskonna õpetada relva lahingus kasutama? Ma pean silmas seda väikest probleemi, et ühes võkis suudame me küll tagada ka 3 kuulise võtu puhul pideva valmisoleku (lõpupoole käivad vähemalt praegu ju ajateenijad linnaloal, ehk siis üks meeskond peaks ühes VÕKis kogu aeg sees olema). Aga kas seda saaks teha ka näiteks kolmes või viies VÕKis (KUI SEADA EESMÄRGIKS lahingusse jõudmine poole tunni, mitte 2,5 tunniga). Ehk siis kas sellisel juhul oleks vaja toota liiga palju ajateenijaid või oleks see mingil moel võimalik? Kui palju võiks selleks olla vaja juurde kaadrit ja õppevahendeid?

Kasutame siis avalikke allikaid ( http://en.wikipedia.org/wiki/FH-70 ). Tavaline FH-70'l kasutatav mürsk L15A1 kaalub 43,5kg. Eestis olevad 24 suurtükki suudavad minutiga (kuus lasku minutis) välja lasta 144 mürsku ehksiis pisut üle kuue tonni laskemoona. Selline üks tuleülesanne siis. Jah see on muidugi kõik lihtsustatud ja asjad, aga suurusjärkudest annab aimu. Siia, muideks, pole arvestatud laengute, konteinerite jms kaalu, mis ka pisut ikkagi kaaluvad ja on vaja kohale toimetada. Tiheda tuletegevusega suureneb see tonnide arv oioi kui kiiresti. Ehksiis, mingile mogikule ei tasu küll midagi laadida. Pigem kümetonnisele MAN'ile juba millel on ka kraana küljes, sest käsitsi jääbki see õnnetu autojuht koos oma paarilisega seda moona maha ja peale laadima.

Jah, nõustun täielikult... aga kuidas on see seotud minu mõttelõngaga, et meil oleks mitmes eri Eesti punktis võimekus vähemalt ÜHEST relvast konflikti esimesel pooltunnil natukenegi tuld anda, et vastase (jalaväe dessandi) plaane takistada. Kuna neid suuri MANe meil vist väga jalaga segada pole, saaks vähemalt mingi veerand komplekti kasvõi sellesamuse Unimogi peale panna. Ma olen tulejuhtimist vaid simulaatoris harjutanud, aga ma pakuks, et selle kogusega saab sissekaevumata jalaväekompaniid ikkagi natuke mõjutada. Samuti ka nõrgalt soomustatud kolonni või isegi lennuväljal või rannas maandunud/maabunud transpordivahendi võib sellega hävitada.

Kapten Trumm ütleb:

Tänase struktuuri ja relvastusega ei saakski. Ma arvan, et neid Milaneidki pole siin väga jagada.
Kui jutt käib kiiresti arenevast olukorrast, siis polegi muud varianti kui reageerijad peavad olema igal pool koos piisavalt heade relvadega.
Nimetatakse seda territoriaalkaitse. Ühe valla mehed tulevad, võtavad relvad ja tegutsevad omas metsas.

Ehk siis suhteliselt see, mida ma välja pakun?
KLi võimekus langeks "oma metsas tegutsemise osas" kogu Eesti piires maksimaalselt 2 pataljoni võrra (kui üldse mitte ajateenijaid kaasata), mitmes Eesti punktis oleks koheses valmisolekus suhteliselt heade relvadega inimesed. Kui tuleb kunagi Javelin, või Spike või misiganes, siis vahetab või täiendab ta olemasolevat süsteemi. Või on mingi viis peale üliväikese palgalise armee, kuidas saada endale täna suures koguses maailma tippklassi kuuluvaid rakette, mida vist Kaptne Trumm "piisavalt heade relvade" all silmas peab? Ja kas me tahame ainult neile lootma jääda?

mart69x kirjutas:Eestil oleks ka juba ammu aeg liituda nende vanade Euroopa riikidega, kus kohustuslik ajateenistus puudub ehk kasutavad palgaarmeed.

IRW
Tundub olevat sama kloun, kes Nursipalu teema all propageeris maaomanike huve ning sõdis aktiivselt vastu harjutusväljade rajamisele?

Miks ma ei imesta järjekordset mõjuagendi hüüatust lugedes