Genfi konventsioonide esimeses lisa-
protokollis rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta (edaspidi
esimene protokoll) tuuakse välja nimekiri tegevustest, mis nende eesmärkide saa-
vutamiseks vajalikud on.
Nii näiteks peavad riigid rahuajal võtma tarvitusele meetmed tsiviilkaitse reeg-
lite riigisiseseks rakendamiseks....
...Esimese lisaprotokolli artikkel 61 annab humanitaarõigusejärgse tsiviilkaitse tä-
henduse: „tsiviilkaitse“ tähendab mõnede või kõigi allpool nimetatud ülesannete
täitmist, mis on mõeldud tsiviilelanikkonna kaitsmiseks sõjategevusest või õnne-
tustest tulenevate ohtude eest, ning tsiviilelanikkonna abistamiseks nende vahe-
tute tagajärgedega toimetulemisel, samuti tsiviilelanikkonna ellujäämiseks
vajalike tingimuste loomiseks
Need ülesanded on:
1) hoiatamine;
2) evakueerimine;
3) varjendite haldamine;
4) pimendamise korraldamine;
5) päästmine;
6) meditsiiniteenused, sealhulgas esmaabi, samuti usuline abistamine;
7) tuletõrje;
ohupiirkondade otsimine ja tähistamine;
9) saastetõrje ning muud sarnased kaitseabinõud;
10) hädamajutuse ja -varustuse võimaldamine;
11) hädaabi osutamine korra taastamisel ja hoidmisel ohupiirkonnas;
12) hädaparandustööd vältimatute avalike teenuste taastamiseks;
13) esmane hoolitsus surnukehade eest;
14) abi eluks hädavajalike objektide säilitamisel;
15) ülalnimetatud ülesannete täitmisega kaasnev tegevus, sealhul-
gas planeerimine ja organiseerimine, kuid mitte ainult need....
...Murelikuks teeb siinkohal asjaolu, et süsteem ja selle areng on äärmiselt sega-
dustekitav. Humanitaarõigusejärgse tsiviilkaitse vasted Eesti õiguses tuleb hu-
vilisel ise tuletada erinevate seaduste vastakatest sõnastustest. Iseenesest ei ole
iikidel rahuajal kohustust tsiviilkaitseorganisatsioone ümber organiseerida, prae-
gune olukord võib aga tekitada kahtlust, kas üldse on aru saadud rahvusvahelise
õiguse järgsest tsiviilkaitse tähendusest. Kirjanduses võis hiljuti leida näiteks sei-
sukoha, mis seab tsiviilkaitse eesmärgiks hoopis riiklike ja valitsemisfunktsioo-
nide säilitamise (riigikogu, valitsuse ja omavalitsusasutuste ning õigussüsteemi
eovõime alalhoid, avaliku korra kindlustamine).
26
Toodud eesmärk on segi aetud
kaitseväe eesmärkidega konfliktitingimustes. Tsiviilkaitse eesmärk ei ole kindlasti
iiklike funktsioonide säilitamine või riigikorra hoidmine, vaid tsiviilelanike kaits-
mine ja abistamine ükskõik millise riigikorra tingimustes. Tsiviilkaitse mõistele
nõukogude ajal omistatud tähendus aitab ilmselt segaduse tekkimisele kaasa.
Ehkki Päästeamet tegeleb ja on seadnud eesmärgiks kriisiajal tegeleda väga pal-
jude erinevate elanikkonda abistavate ülesannetega (paljud neist on ka Genfi kon-
ventsioonides määratletud), on paljud protokollijärgsed kohustused täitmata....
...
