www.militaar.net

Akustiline torpeedo oli liitlastele muidugi halb üllatus.T-5"Zaunkönig" oli omast ajast kõvasti ees aga kui tehniline teostus aja jooksul paranes siis suhteliselt "tuimaks"jäi ta ikkagi-vajas ikka suht täpset sihtimist,akustiline süsteem suurendas tabavust.Saksa konstruktorid tegid panuse magnetilisele sütikule mis oli ka üks probleemide allikas,päris veatuks seda ei saadudki,idee iseenesest hea ,plahvatus laeva all teeb tunduvalt rohkem kahju kui otsese kontakti korral.Vastumeetmena kasutati pettemüraallikat suurema lärmiga,kui laialdaselt selle kohta minul andmeid ei ole,vast keegi teab täpsemalt.Nüüd aga üks küsimus suurele ringile.Venelaste väitel sattus mitu T.5 nende kätte 44a. aasta sügisel,Köningsbergist põhja pool (?) olevat korraldatud spets operatsioon nende kättesaamiseks uppunud saksa allveelaevalt.Asja vastu räägib see et Balti meri oli saksa allveelaevnikele rohkem treeningpolügooniks,treeniti Atlandil tegutsemiseks aga õpipoistele selline kallis ja salajane asi kätte anda,lisaks veel oht et see võib tervelt vaenlase kätte sattuda.Kui need torpeedod ka olemas olid siis mida küll kavatseti nendega lasta?Punalaevastiku suuremad alused vaatasid tol ajal merd teisel pool miinisuppi.

puukoi kirjutas:Venelaste väitel sattus mitu T.5 nende kätte 44a. aasta sügisel,Köningsbergist põhja pool (?) olevat korraldatud spets operatsioon nende kättesaamiseks uppunud saksa allveelaevalt.Asja vastu räägib see et Balti meri oli saksa allveelaevnikele rohkem treeningpolügooniks,treeniti Atlandil tegutsemiseks aga õpipoistele selline kallis ja salajane asi kätte anda,lisaks veel oht et see võib tervelt vaenlase kätte sattuda.

Veidi ebatäpne info, saksa allveelaev U-250 lasti põhja Soome lahe idaosas Viiburi lahe lähistel Björkesundis, asi juhtus 30.juulil 1944. Venelased tõstsid laeva juba septembris üles, nende kätte sattus ka kaks (või kolm) akustilist torpeedot.
Jääb selgusetuks, miks sakslased neid allveelaevu just suht madalaveelises Soome lahe idaosas kasutasid, akustilisi torpeedosid lasti peamiselt väikeste MO-tüüpi kaatrite pihta, veidral kombel jäid mõned neist väikestest laevadest ka pärast torpeedotabamust veepinnale ja suutsid kaldale jõuda.
http://uboat.net/boats/u250.htm
http://sovietmedals.ucoz.com/index/baltik/0-143

Allveelaevadel oli sügavamal olles vist ainult väga umbkaudne arusaamine kus täpselt need süvaveepomme loopivad vastased kindlal ajahetkel asusid. Seega alt neile mingi miini või otse alt üles mineva torpeedoga lastes oleks ilmselt 99% mööda läinud, andes samad veepeal olijatele selge pidepunkti kuhu kanti oma järgmised pommid visata. Ma usun ka et keskmine konvoieskort mis seal pomme loopis oli märksa odavam ehitada ja mehitada kui allveelaev, nii et liitlastele oleks isegi 1:1 vahetused üsna meeltmööda olnud, eriti kuna veepeal oleva eskordi meeskonnast arvestatav osa ilmselt päästetaks.

Kuidas on lood tänapäeval?

Jääb selgusetuks, miks sakslased neid allveelaevu just suht madalaveelises Soome lahe idaosas kasutasid, akustilisi torpeedosid lasti peamiselt väikeste MO-tüüpi kaatrite pihta, veidral kombel jäid mõned neist väikestest laevadest ka pärast torpeedotabamust veepinnale ja suutsid kaldale jõuda.

Eks sakslased üritasid 1944. a venelaste surve all ägavaid soomlasi kuidagi aidata, see võiks seletada taolisi taktikaliselt mitte kõige kirkamaid samme?

Poti soldat kirjutas:Allveelaevadel oli sügavamal olles vist ainult väga umbkaudne arusaamine kus täpselt need süvaveepomme loopivad vastased kindlal ajahetkel asusid. Seega alt neile mingi miini või otse alt üles mineva torpeedoga lastes oleks ilmselt 99% mööda läinud, andes samad veepeal olijatele selge pidepunkti kuhu kanti oma järgmised pommid visata. Ma usun ka et keskmine konvoieskort mis seal pomme loopis oli märksa odavam ehitada ja mehitada kui allveelaev, nii et liitlastele oleks isegi 1:1 vahetused üsna meeltmööda olnud, eriti kuna veepeal oleva eskordi meeskonnast arvestatav osa ilmselt päästetaks.

Soovitan eelmised postitused korralikult läbi lugeda, akustiline torpeedo oli paha-paha (mitte, et see veatu olnuks), aga paha-paha see oli. Pigem oli probleem selles, et sakslaste jaoks tuli selline asi liiga hilja, siis hakkasid materjalipuudused jne.tekkima.

Sakslaste akustilise torpeedo pea oli tegelikult väga lihtsa ehitusega. Nimelt oli tegemist lihtsalt kahe hüdrofoniga mille signaalide tugevuse (tugevam signaal, suurem pinge!) põhjal juhiti siis torpeedo tüüre. Ehksiis sinnapoole kust kõvem heli tuli, torpeedo ka pööras. Vastumeetmete arendamine sellisele relvale on elementaarne, piisas pika trossi otsas laeva järgi veetavatest metalllattidest mis üksteise vastu kiiluvees peksid ning torpeedo suundus juba sinna.