MITU KORDA ON KEEGI PUHKUSEL KÄINUD?
Severnõi floti allveelaevnikest madrused ja muud ajateenijad said meil puhkust mitte 10 ega 15 päeva vaid tervelt kuu aega!!!.Ja seda kõik kes puhkusele läksid.Puhkust anti tavaliselt peale merelt(autonomka) tulekut.
Vahtisid nad ju tavaliselt pea kolm kuud merel (põhiliselt vee all) sest täpselt niipalju kestis üks vahiretk.Igal aatomi allveelaeval oli kaks meeskonda.Üks oli merel ja teine puhkas või kui puhkusele ei lastud siis tegeleti lihtsalt vedelemise rivitrilli ja muu pasaga.
Vahtisid nad ju tavaliselt pea kolm kuud merel (põhiliselt vee all) sest täpselt niipalju kestis üks vahiretk.Igal aatomi allveelaeval oli kaks meeskonda.Üks oli merel ja teine puhkas või kui puhkusele ei lastud siis tegeleti lihtsalt vedelemise rivitrilli ja muu pasaga.
-
- Liige
- Postitusi: 214
- Liitunud: 23 Nov, 2005 16:13
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Puhkusest sisevägedest niipalju, et...
... ei lastud kordagi. Isa või ema surm oli ainus, mis koju aitas. Vangivahtidel oli bojevaja služba ja seega pidevalt häireolukord - emb kumb, kas riigipühad või mõni rets terves oblastis jooksus, aga laagreid oli Permi oblastis ropult. Linnaluba ka ei saanud, sest linna ei olnud. Vahel sai lihtsalt hüppesse mindud, et poes käia. Omal meil poodi polnud.
Kuna olin reamehest jaoülem, siis tahtis roodukas "järjekordset auastet" omistada, aga suutsin kaasteenijate abiga siiski puhkusele "na roodinu" sõita - 1. - 10. mai 1987. Poolteist aastat oli ka ära oldud, sest tolles armees nädalavahetustel koduskäimist ei tuntud
Teine kord oli igatepidi raskem - dispatist isa matustele märts 1989.

Ja veel: Enne rädavoist "rädavoiks peremennogo sostava" muutumist olin tõesti reamehest jaoülem, sest utšepkast tulid jobud jefreitori paeltega (mingite jamade pärast) ja roodukas leidis, et selliseid luusereid ei eduta ta peldikust kaugemale
Jaoülemana oli "pidupäeva" puhul kaks võimalust - järjekordne auaste (minu puhul siis jefreitor) või "otpusk na rodinu", mille ka seersantidest kaaslaste eestkostmisel sain.

-
- Moderaator
- Postitusi: 624
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Julgeks küll kahelda, et ustv kõigile puhkuse ette nägi. Meie roodust käis minu seal oleku aja jooksul puhkusel 3 meest + mõned erakorraliselt (koduste surmad jne)kalleb kirjutas:meil said üldiselt kõik puhkusele kes muidugi mingit suurt jama polnud kokku keeranud.isegi tsurkad käisid sest oli ju puhkus ette nähtud po ustavu
Ise nende väljavalitute hulka küll ei kuulunud (vaatamata sellele, et olin juba siis ametlikult abielus ja naine ning poeg kodus ootamas).
Linnalube küll jagati, kuid harva ja põhiliselt neile kes oma ameti tõttu sinna kunagi ei pääsenud. Minule kui autojuhile ei peetud linnaluba vajalikuks, kuna sain niigi linnas viibida.
Kahel korral külastas mind isa. Sai oma komandeeringud nii sättida, et sõitis minu juurest läbi. Siis sain küll linnaloa terveks päevaks.
Dizbat
Jah, välihall, sina kindlasti.
Aga minu mäletamist mööda oli keegi veel.
Aga minu mäletamist mööda oli keegi veel.
Tõde on selle poolel, kes vähem valetab.
Слава Україні!
Героям слава!
Слава Україні!
Героям слава!
Kodumaal ei käinud kordagi.
Huvitaval kombel oli põhjuseid päris mitu.
- Utšebkas olin nii lähedal kui üldse võimalik - ca 15 kilomeetrit Eesti piirist. Ehk siis üsna sageli oli külalisi.
- Suguvõsa tuli mulle külla - vend ja tädi. Kaks jubetoredat päeva valge inimesena Bakuus. Eriti andekas oli muidugi see, et samal ajal oli polgukaaslasele Vadimile (paadunud anarhistile) külla tulnud tema isa, maior vnutrennih voisk,Vorkuta SIZO no 1 ülem. Ühinesime siis.
Oleksime veel kolmanda päevagi saanud, kui järjekordne kontrollkindralmajor poleks saabunud...
Omaksed muuseas majutati lahkelt garnisoni võõrastemajja ja me saime pärast inspektsiooni veel ühe päeva koos veeta.
Ühe kroonus veedetud aasta peale enam kui piisavalt.
Huvitaval kombel oli põhjuseid päris mitu.
- Utšebkas olin nii lähedal kui üldse võimalik - ca 15 kilomeetrit Eesti piirist. Ehk siis üsna sageli oli külalisi.
- Suguvõsa tuli mulle külla - vend ja tädi. Kaks jubetoredat päeva valge inimesena Bakuus. Eriti andekas oli muidugi see, et samal ajal oli polgukaaslasele Vadimile (paadunud anarhistile) külla tulnud tema isa, maior vnutrennih voisk,Vorkuta SIZO no 1 ülem. Ühinesime siis.
Oleksime veel kolmanda päevagi saanud, kui järjekordne kontrollkindralmajor poleks saabunud...
Omaksed muuseas majutati lahkelt garnisoni võõrastemajja ja me saime pärast inspektsiooni veel ühe päeva koos veeta.
Ühe kroonus veedetud aasta peale enam kui piisavalt.
Tõde on selle poolel, kes vähem valetab.
Слава Україні!
Героям слава!
Слава Україні!
Героям слава!
Põhilaager ja väeosa juhtkond asus Doni äärse Rostovi lähistel stepis St. Zamtšalovo's. Lühend nime ees ei ole siis seotud kuidagi pühadusega, vaid tähendab raudteejaamaMillises diislis olid?

Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline