www.militaar.net

Arvan, et sellised sõjad nagu Iraak/Afganistan on maailmapoliitika peamine leivanumber järgmisel sajal aastal.

Miks ma seda arvan? Sest tavaliselt on seal naftat ning kui see nafta on diktaatori käes, siis tõenäoliselt tehakse rahaks militaarambitsioonide eesmärgil. Minu mõistus keeldub uskumast, et kui mõni ajatolla saab endale vähe tuumapomme, et ta neid siis nt "pühas sõjas" kasutama ei asu, eriti olukorras, kus suvalise araabiamaa sõjajõud otseses lahingutegevuses hoobilt lääne armeedele alla jäävad.

Ei taha siin kommenteerida seda libedat Saddami pommiteemat, aga arvatavasti ilma 1981 juutide pommirünnakuta Osiraki tuumakompleksile oleks tal pomm Lahesõja ajaks olemas olnud.'

Teine asi, mis rõõmsalt levib (kuna seda on veel raskem tõkestada) on raketitehnoloogia, mis võimaldab toimetada juba mõnetonnist koormat (nt tuumalõhkepead) nii 5000 km kaugusele (kontnentidevaheline raketitehnoloogia jääb neile ehk veel 20a kättesaamatuks, kuna selle efektiivne tarvitamine eeldab satelliitide olemasolu sihitamiseks). Eriti arvestades nende imerelvade tabamistäpsust võib pauk tulla tõesti ei tea kuhu - samas Euroopal puudub praktiline ballistiliste rakettide vastane kaitse. Ainuke koht, kus midagi on - on Moskva. NATO Euroopa riikides kasutusel olevad Patriot-raketisüsteemid aga ei ole eriti efektiivne kaitse tuumapeade vastu (isegi tegelik Scud'ide skoor 1991 on siiani suur vaidluse objekt - kas tegu on propaganda või tõsilooga).

Marsissa, ehk selgitaksid lähemalt, et kui jänkid ei oleks hilinenult, aeglaselt, vastu punnides, jalgu lohistades; sekkunud I ja II maailmasõja käiku, siis kes oleks võitnud? Kui jänkid ei oleks Kosovosse läinud, siis oleks vist albaanlased sealt vist kõik genotsiidi korras kadunud (jäljetult). Ülejäänutest Balkani sõdadest võibki samas vormis rääkima jääda. Kui te arvate, et jänkid on seal miski kurjuselaeka lahti lasknud, siis miks te halate, et keegi meile siia raudse eesriide taha appi ei sööstnud. Üks argumnte oli ka siis, et NSVL'i Pandora laegas oleks lahti läinud. Tegu on tehtud ja olukorraga tuleb hakkama saada.

Selleks et pomm sihtmärgini toimetada, ei ole vaja raketti. Selleks on vaja inimrakette a la 9/11, Madriid, London jne. Sellest on pikalt-laialt räägitud ka USA raketikilbi vastased a la mida te mehed neid miljardeid loobite kui Los Angelese sadamasse tuleb kaubalaev koos aatomi-IED'ga.

Kapten Trumm kirjutas:
"Arvan, et sellised sõjad nagu Iraak/Afganistan on maailmapoliitika peamine leivanumber järgmisel sajal aastal. "

Kel huvi, see võib järgneva lingi alt lähemalt lugeda. Seal on paar artiklit :
http://www.smallwarsjournal.com/reference.htm

kaur3 kirjutas: Selleks et pomm sihtmärgini toimetada, ei ole vaja raketti. Selleks on vaja inimrakette a la 9/11, Madriid, London jne. Sellest on pikalt-laialt räägitud ka USA raketikilbi vastased a la mida te mehed neid miljardeid loobite kui Los Angelese sadamasse tuleb kaubalaev koos aatomi-IED'ga.

Laev sadamas on teine asi, kuid tuumaplahvatuse tekkeks vajaliku uraani/plutooniumi/detonaatorite kogus on selline, et inimene neid vaevalt kaasas kannab, eriti arvestades araabiamaade tuumatehnoloogia algelisust. Hiroshima pommis oli uraani umbes tordikarbi mõõtmetes, kuid mitu tonni kaalus pomm

Ka need NL "kohverpommid" olevat reaalelus mitte päris kohvri kaalu ja mõõduga, pigem väikese külmutuskapiga võrreldavad.

See ei ole tehnoloogiliselt nii lihtne ja kui oleks, siis oleks need pommid ammu igal alkaiidamehel olemas.

Nende kohver-, auto- ja muude pommide kohta - purustuste suurendamiseks lõhatakse need laengud 2000-4000 meetri kõrgusel, seega on ikka vaja kas lennukit või raketti. Maapinnal lõhkemisel läheb niikuinii väikse pommi energiast pool maapinna sulatamiseks, purustusi tuleb vähe ja selle teadasaamiseks ei pea tuumainsener olema - seda võib netist igaüks lugeda.

Mis rakette puudutab, siis nt araabiamaade käsutuses olevad vene relvi iseloomustab tuumavalmidus isegi väga madalal tasemel. Isegi algelistel tiibrakettidel, nagu muuseumides näha võib, on alati tuumavalmiduse option.

Mis puutub suurlinna hävitamisse, siis selleks vajaliku võimsusega tuumaseadeldis on aktsepteerivava tõenöosusega võimalik maha poetada vaid lennukilt, raketilt või lasta lennuk koos sellega õhku.

Mis puudutab nt autos kohale veetavat ehk 1-2 kilotonnist seadet, siis selle õhkimisel saab ilmselt paanikas surma rohkem (ei osata varjuda ja sündmuskohalt siva lahkuda) kui plahvatuse tagajärjel.

Hiroshima oli lage seepärast, et enamik tolle aja maju olid nn rahvuslikud kergehitised - nt plahvatuse alla jäänud pangahoone seisab püsti tänini.

Laevadest ja konteineritest:
http://www.aiiavic.org.au/files/papers/Richardson.pdf

Tüli tekitamiseks ei pea sul olemas olema kõrgtenoloogiline rakett. Piisab ka dirty bomb'ist ning psühholoogiline mõju on tagatud. Piltlikult öeldes, et mehele aru pähe tuleks ei pea teda maha laskma, teinekord piisab ka ähvardusest.
http://www.fas.org/spp/starwars/crs/RS21528.pdf

ehk tuletaks meelde prantslaste koloniaalriigi vietnami madinat,ehk siis prantsuse Ekspeditsioonivägede kuulus lahing Den Bien Phu orus,kus vietnamlased koondasid kolme kuuga 4 kordse ülekaalu just tänu sellele,et prantslased arvasid end tugevamad olevat ja suhtusid vietnamlastesse üleolevalt.ka seal hävitati enamus prantsuse armeest.

nende suurte ja tugevate viga ongi selles,et nad kas ala-vöi ülehindavad vastast.mölemal juhul vöivad nad valusalt kukkuda.

mis puutub jänkidesse - minu puhul tekib nende vöidukat paari aastakümmet lugedes aalti küsimus : miks nad ründavad alati pea olematu armeega riike ja samas lipitsevad hiina ja india ja põhja korea ümber

Vaatasin just History kanalilt seda prantslaste suhusaamist, aga ka tommyde kõige labasemat alistumist Singapuris japsidele. Jänkide tappasaamine hiljem vietkongide käest ei olnud filmitegijatele isegi enam huvitav - paar lauset ainult. Põhipoint oli, et sellised vead kipuvad korduma, Iraagist ei räägitud

to arnold :

jah,seal history kanalilt too näide oligi vöetud.samas tooks kohe usakate täiesti peesse kukkunud iraani intsidendi,kus nad pidid pantvangid oma saatkonnast teheranist ära tooma ja asi kukkus läbi enne, ning amid said surma enne, kui vaenlasega kontkati astuda saidki.

on öeldud,et amide armee on oma täisvöimsuse praeguseks hetkeks saavutanud.seepärast kipun ma lootma,et möni nende operatsioon ka körbeks korralikult,et nad uuesti möistusele toodaks.ja kui vötta nende operatsiooni " iraagi vabadus", siis ega sedagi eriti önnestunuks saa lugeda.

Gil Merom on teinud ära tänuväärse töö ning on oma raamatus “Miks demokraatiad kaotavad väikeseid sõdu”välja otsinud erinevaid seletusi, et miks suuremad väiksematele kaotavad. Merom defineerib väikese sõja järgmisel viisil. Väikesele sõjale on iseloomulik vastaspoolte sõjalise võimsuse asümmeetria, kus nõrgem pool kasutab sissisõja (guerilla warfare)ja tugevam pool sissivastase sõja takitkaid/strateegiaid (counterinsurgency).

Meromi sõnul on väikese sõja tulemusi püütud kõige enam seletada realismi ja motivatsiooniteooriate kaudu.

Realismi jaoks on paradoks, kuidas sõjaliselt nõrgem osapool võib üldse sõja kaotada. Realismi esindajad püstitavad küsimuse sellest eeldusest tulenevalt küsimuse, et kuidas jõudude tasakaal muutus nende kasuks, kes enne olid nõrgemad.

Robert Gilpin teooria (mille mõte kajab ka (Paul Kennedy töödes) ütleb, et impeeriumid laienevad piirini, kus nende ülalpidamise kulud ületavad kasu, mis neist saab. Aja jooksul röövivad impeeriumide äärealadel korra hoidmine ning siseriiklik allakäik impeeriumilt tema võimsuse. Konkurendid, kes on tõusuteel, keda ei koorma impeeriumi ülalhoidmisega seotud kohustused/kulutused, investeerivad tehnoloogiasse ning oskustesse ja saadavad lõpuks hegemoonid ajaloo prügikasti.

Zeev Maoz’e teooria ütleb, et üleliigse jõu kasutamine tugevama poolt nõrgema vastu võib konflikti kaasata kolmandad osapooled, mis toob kaasa jõudude tasakaalu muutumise.

Hans Morgenthau ütleb, et lääne koloniaalvõimud kaotasid väikesed sõjad seetõttu, et kadus tehnoloogiline, majanduslik ja sõjaline erinevus Euroopa valge mehe ja Aafrika/Aasia värvilise mehe vahel. Morgenthau arvates aitasis just need erinvused eurooplastel maailma oma võimu all hoida.

Strateegia teooria pooldajate arvates on suuremate kaotuse põhjused peidus asjaolus, et nad ei suuda erinevatel põhjustel oma ülekaalukaid ressursse sõjaliselt edukalt ära kasutada. Nad ei suutnud arendada õiget sõjalist doktriini, kasutasid valet strateegiat, sõjaline juhtimine oli nõrk, organistatsioon ei olnud efektiivne jne

Motivatsiooniteooria kohaselt võidab see osapool, kellel on suurem huvi võita.

Merom ise esitab teooria, et demokraatlikud rezhiimid kaotavad väikeses sõjas seetõttu, et neil on raske viia vägivald ja brutaalsus sellele tasemele, mis graneeriks võidu. Nende tegevusvabadust piirab siseriiklik süsteem, mis võimaldab aktiivsetel kodanikel mõjutada poliitiliste otsuste tegemisi. Teiste rezhiimidega riikidel puuduvad sellised “pidurid” ning kui nad kaotavad väikestes sõdades, siis just realistide poolt välja toodud põhjusel.

Merom toob erinevate teooriate juures välja ka nende nõrgad pooled, kuid foorumi “ruumi” kokkuhoiu mõttes ei hakka neid välja tooma. Kel on huvi, see ostku raamat. See raamat on igati ajakohane, kuna olema ise demokraatliku rezhiimiga ning kriisikolletes tegutseme demokraatlike riikide liitlastega. Nagu Kapten Trumm osutas, ootab maailma ees palju selliseid väikseid sõdu ja ehk aitavad need seletused olukorda paremini mõista. Trummi sõnade kinnituseks väide, et brittide sõnulon 2030. aastal 50% maailma nafta- ja gaasivarudest poliitiliselt ebastabiilsetes piirkondades ehk väiksed sõjad on väga perspektiivikad

Tänases Päevalehes on EMP'i ohtudest rääkiv artikkel.

JEREMY RIFKIN: Äärmuslik viimsepäevastsenaarium
http://www.epl.ee/artikkel_309148.html? ... f40d1dafa2