www.militaar.net

1985-1987 reamehena keskmiselt 150 rubla kuus! Esimesed pool aastat 10-20, siis sain parema töö peale, lõpus oli umbes 200 rubla mõnel kuul. Kanti üle hoiukassa arvele, kätte sain paar kuud peale kojutulekut. Võite ju imestada, aga olin stroibatis. Üks teine tuttav oli ka samas väeliigis aga Kaliningradis ja tema kuupalgaks oli ja jäi umbes 20-30 rubla kuus.
Töötasin siis erinavetes kohtades Moskva kandis. Algul panin labidaga drenaazitorusid põllule, siis olin autoremonditehases ja värvisin tagasildu musta värviga, siis olin telliskive tootvas tehases savipurusti ja transportööri operaator, siis segasin tsementi asbestiga drenaazitorude tehases.
Viimases töökohas sain ka vabadel päevadel haltuurat teha - käisin vaguneid laadimas ja kohalikus lihakombinaadis sealset toodangut autodesse laadimas. Viimane töö oli eriti meeldiv, maksti kümnekas päevast pluss tasu natuuras, sest töölt tulles oli bushlat alati vorstikange täis topitud. Vahetuse meister isiklikult hoolitses, et kõik sõdurpoisid midagi kaasa viiksid, põhjendus oli see, et sõdur peab ju sööma ka midagi! Linnapeal poodides oli lihatoodetest müüa vaid eestis toodetud räim tomatis, nii ma siis vahel müüsin seda vorsti mida ise süüa ei jõudnud teistele tsivilistidest tehasetöölistele.
Pean veel mainima seda, et koos minuga töötas tolles tehases ka teisi sõdureid kõikvõimalikest ümbruskonna väeosadest. Oli dessandimehi, raketiväelasi, tankiste, süürtükiväelasi. Nemad raha ei saanud, aga töö oli suhteliselt sama. Nende töö vaeva eest sai vastav väeosa aga ehitusmaterjale mida minu tehas tootis.

Aastal 1987 reamehena 7 rutsi. 2 läks ühiskassasse hambapasta, nonde tobedate valgete kraede ja muu sihandse jaoks. Seda jäi ülegi, nii et toda igapäevakraami said niipalju kui küsisid. Süsteem oli starshinaa initsiatiiv, likvideeris igatahes vargused kappidest. 5 rutsi kätte, jagus umbes kolmeks poeskäiguks.

Kapral Karu kirjutas:Mina reamehena sain 1978-80 3.80, jefreitori ametikohal (ka siis kui paela polnud) sai 4.80, zamkom vzvoda sai 13.80, komandir otdelenija vist 10.80. See oli siis PVO seniitraketibrigaadi tehnilise divisjoni autorühmas (õieti "etteveorühmas" -- vzvod podvoza).

Aastail 1970-1972 oli meil Kaliningradi oblasti raketivägedes samasugune skaala. Toodutele lisaks olid veel mingid 11.80 ja 17.80.
Ja maksis ametikoht, mitte paelte arv. Mina sain jefreitorina mingi aja 13.80, kuna koht oli seersandi oma.
Mäletan, et küsisin kord ühelt ohvitserilt, et miks selline arusaamatu süsteem? Hakkas mulle seletama, aga tema seletus tegi asja veelgi segasemaks. Küsisin edasi ja siis sai tal ilmselt minust kõrini ja käratas:"tak polozeno!" Oligi kogu info.

See 80 kop oli tubakakompensatsioon

Kui õigesti mäletan, siis 3.80 ,13.80 ja 22.80 lõpus jälle 3.80.

Minu mäletamist mööda sain kah soldatina 7 rbl.
Saia ja suitsude ostmiseks piisas. Sai oli 20 kop. "Priima" oli 16 kop ja "Belomorkanal" oli veel vähem, vist 12 kop. Olid ka veel odavamad paberossid "Ljubitelskije" aga need olid tõeliselt õudsed asjad.
Alkoholi sai naturaalkaubanduse käigus. Müüsime põhiliselt vilja. Vahel harva ka põrsaid, pekki ja bensiini. 20 l bensiini maksis sõduriturul 3 rbl.

Aastatel 1985-1986 sain palka 32 rubla kuus. Olin Kaliningradis jalaväepolgu tankipataljoni zvod upravlenijas pataljoni staabiülema BMP komandör seega komandir otdelenija ühe alluvaga - BMP juht-mehhaanikuga. Vastutasin ka pataljoni raadioside eest. Lugedes eelnevaid postitusi - üsna suur number. Kummaline. Olin siis nooremseersant. Raha oli kõvasti, lisaks ka bensiini- ja talviste kombinesoonide-šlemafonide müük. Klappisime svoodi poistega raadiote raha ja isegi kassetmaki. Kodust saadeti kassette. Modern talking jne.

Palk oli nadi ,7 rubla ,reamees siis....
Aga kõrvalt sai just bensiiniga kõvasti teenitud. Kui 90.aastal Riias juba rubla liitrist küsima hakkasin (ja sain kah) ,siis olid taskud rahast pungil.
Jätkus isegi kojusaatmiseks ,pruta käis Tln.-s koolis ,ikka aitasin finantsiga.
Kahjuks lõppes suvel see haltuura otsa ,sest saadeti uudismaale...

86-al oli severnõi floti madruse palk Severodvinski allveelaevade baasis 7 rutsi.Poole aasta pärast aga juba 13,80.Edasi tõusis palk juba vastavalt pagunite ja ametikoha järgi.Kolmanda aasta lõpuks kui olin valgemere baasi komandöri autojuht ja maksti mulle 25 rutsi puhtalt kätte.

Nõukogude Armeesse kutsuti 1968.a.21.mail, Tallinnas Hiiul kopitasime 3 päeva, siis saadeti rongiga edasi Leningradi. Järgnes 8 kuud aju-ja muud keppi seersantide koolis (utšepkas), siis oli sõduri palk 3.80 rubla kuus, õppe lõpus sain kaks paela peale, nooremseersandi auastme ja keskmise (T-55) tanki komandöri tunnistuse. Palk tõusis 11.30 rublani. Järgneva poole aasta jooksul parandasin oma sihturitaset, sain II järgu sihturiks ja palgaks 13.50. Veel poole aasta jooksul lasin välja I klassi sihturi paberid , õlgadele sain vanemseeru paelad ja kuni teenistuse lõpuni oli mul kuupalk 23.50 rubla. No sellega võis kroonus end vabalt tunda, söök oli normaalne- tankiste üldse toideti tublisti, tervisekontroll oli tihedam. Kuna pidasin lugu magusast, siis oli tavaline, et peale lõunasöögilt tulekut sai veel käidud sõdurite kohvikus (just-just- nii seda ametlikult nimetatigi-soldatskoje kaffee) ja maiustatud veel purgi kondentspiimaga. Kahe sõjaväe aastaga kasvas mul kehakaal 6.5 kilo.
Teenistus lõppes 04.juunil 1970, kolm päeva kulus koju jõudmiseks, kuna Leningradis pidasime (3 eestlast ja 5 venelast) ühe sõjaväekaaslase kodus maha ühe korraliku lahkumispeo.Teenistuse viimane aasta möödus Karjalas, kus oli Tallinna nimeline motolaskurpolk ja selle juures tankirood. Ei taha kiidelda ammuolnu pärast, aga tollal elas tankist tublisti paremini pehhotast (jalaväest). Koju tulles oli mul oma raha taskus tsipa üle 150 rubla, mis oli tollasest tsiviilpalgast kuus veidi rohkem.

88-90 Saksamaal van.seeru ja palk 50 DEM. Viimased pool aastat(peale ühinemist) ikka õigeid DEMme

Teenistusaeg 1981-1983.Palk reamehena 3.80,jaoülemana 10.80 ja pärast- 13.80.rühmakomandöri asetäitjana.....

84-86 SDV.jaoülemana sain vist 58 ida saksa marka.kui sain 2 klassi lisandus 8 ,ja esimes klassi puhul veel 8 juurde.nii et viimane poolaasta sain 74 ida marka pluss vist oli 20 pakki suitsu kuus.

80ndate palganumbritele pole midagi lisada - 7 rutsi oli reamehe palk, seersantidel 12 rutsi ringis ka meil sidevägedes. aastatel 84-86 teenides sain aga 85-86 aastal üsna kummalist palka - 24 rutsi. vähemalt meie roodus oli see ajateenijatest suurim, mujal roodudes sai vist mõni mees veel. asi oli selles, et mingil imelikul põhjusel olin ma prappori ametikohal ("dolznostis") sidevägede "aparatnajas". esialgu päris ilma paelteta, pärast pandi needki peale. kusjuures mul oli teoreetiliselt isegi üks autojuhist alluv (teoreetiliselt seepärast, et see smugeldas ennast med punkti majandusauto peale ja kasarmus teda ei nähtud). viimasel poolel aastal oli "aparatnaja" ka ainult teoreetiline, sest see anti kõigi saba ja sarvedega mingile teisele väeosale üle, sest teda polnud meil kunagi vaja, ta ei käinud mitte ühelgi õppusel väljas. mina ise jäin vanasse kohta teenima, olin kindral ilma armeeta ja mind kasutati täpselt seal kus "kodumaa" vajas (numbritehases töölisena, karauulis razvadjazhina, kasarmus korrapidajana, väliõppustel igas võimalikus ametis).

Kas Sa selle "apparatnaja" tüüpi mäletad, mis oli selle otstarve? Ja mis numbritehas see oli, kus Sa tööl käisid?