www.militaar.net

Mina olin küll vaid radist. Korra saadeti puiduvagunit laadima, aga tunni aja pärast koristati ära - polgukomandör lõugas, et seda tööd tehku tööroodu mehed. Et meist pole järgmisel päeval morseaparaadi taga asja. Seal oli küll põhiliselt raamatu lugemine.

1. Päevnik
2. Korruse korrapidaja
3. Sööklatoimkond
4. Kartul - teadagi
5. Vahtkond - tunnimees
6. Kommutaator - telefoni operaator
7. Kaablivedaja - jube job
8. Igasuguste lammutus- ja ehitustööde peal
9. Vikatimees - ikka hein
10. Reservkaitseväelaste laagris ettevalmistus ja vahiteenistuses - julm lebo oli
11. Valveradist, ka komp. radist
12. Ja viimasena väljavõte KV tunnistuselt - Vanemgranaadiheitur
Ja öelge, et eesti KV's ei ole midagi teha.......

päevnik
korrusekorrapidaja
vahtkonnaülem
korrapidajaohvitseriabi
jaoülem,jne
kuna mehi oli puudu kogu aeg pidid kõik kõikke tegema

Põhiline amet, mis peaks ka sõjaväepiletis olema, on
"võtšislitelj", kuidas iganes seda tõlkida - arvutaja? s.t. suurtükkidele laskenadmete arvutaja koordinaatide põhjal.Seda õpetati utšebkas ja sama asjaga tegelesin ka kogu "vägedes" olemise aeg.

Muid imelikke töid:
- heinategu soos - Valgevenes mingis kolhoosis, kandsime käsitsi niidetud heina soomätaste pealt kanderaamidega kokku
- söevagunite laadimine
- mürskude laadimine laskemoonalaos (Köningsbergi fort)
- hapukapsa tampimine
- kanalisatsioonitorude puhastamine (lõhkepakettide abiga )
- labidatööd suurtes mahtudes - kogu divisjoni (18 toru + tulejuhtimismasinad) "maasse kaevamine" enne diviisiõppuseid - käsitsi (15 sõdurit asendab ekskavaaorit)
- abitööd ehitusobjektidel
- igasugu kolimis-, tassimis-, jms. tööd milleks sõdureid võimalusel ikka kasutati

lisaks tavalised karauulid, köögi- ja kasarmukorrapidamised, laagrite ehitamised, telkide püstitamised jne. jne.

ennww kirjutas: - kanalisatsioonitorude puhastamine (lõhkepakettide abiga )

Seda peaks enda köögiski proovima, saab ehk siis vee kraanikausist alla voolama.
Sorry for OT!

endal erilisi uuendusi loetelule lisada pole - kõik asjad juba ära mainitud. aga mu klassivennast kaasteenijat ei löö küll vist keegi üle - tema parandas lõpuks nimelt sõduritel hambaid, kuigi mingit erialast ettevalmistust tal polnud. kutt suutis paarikuise teenistuse järel korralikult haigeks jääda ja veetis terve ülejäänud teenistusaja san-tshastis. algul kuu-paar päriselt haigena, ülejäänud aja aga "haigena". Ilselt suutis ta san-tshasti pealikutele meelepärane olla ja need jätsidki ta sinna igasuguseid ülesandeid täitma. Tüüp värvis aknaid, vahetas pirne ja tegi muid selliseid töid. Hiljem "õpetati" ta juba erialaselt välja - õmbles väiksemaid haavu kokku, "opereeris" mädapaiseid ja nagu öeldud, parandas isegi hambaid. Viimase ülesande täitmise ajal oli päris-hambaarst ikka läheduses, aga see eestlane täitsa toimetas puuri ja muude riistadega. Jube.....
Ja üks teine eestlane sai Leniniga maha. Kutt värvati Tallinnast spetsiaalselt kunstniku kohale. Eelmine kunstnik, samuti eestlane, käis teda ise välja valimas. Ja siis noor kunstnik tegeleski kaks aastat demblitööga ehk Lenini kuju valmistamisega väeosa keskplatsile. Minu teada tohtisid NSV Liidus Leninit modelleerida-joonistada vaid vastavalt atesteeritud kunstnikud, aga ju meie väeosa juhtidele polnud see teada või oli neil see savi. Ise pääsesin küll enne demblisse, kui Lenin valmis sai, aga hilisemast kirjavahetusest kuulsin, et vamis ta sai: kivist postament, mille otsas pronksist valatud Lenini pea. Kusjuures otsast lõpuni tehti see "mälestusmärk" valmis eesti kuti poolt ja sõjaväelinnaku piirides. Tehnikat ärge minu käest küsige, aga midagi majandas ta alguses vaha ja kipsiga - ju need olid siis vajalikud vormide tegemiseks.

Eks võeti diviisikomandörilt kipsiga pea vorm ja siis tehtigi.

Ameteid oli ametlikult ainult üks – elektroagregaadi juht-mehhaanik.
Lisaks:
Gaasijaama ülema asetäitja – fiktiivne ametikoht, mul pole selget aimugi, mida seal teha tuli.
Abitööline lennuki hooldus- ja remonditöödel.
Lennuki lastimine (peale, maha) – inimesed, laskemoon, sõjatehnika, toiduained, kütus, varustus. Kõige imelikum last – mineraalvesi.

Panen siis ka Eesti ajateenistuse ametid kirja mida pidasin:

meeskonna ülem
abijaoülem
(need vist ei olnud ametid)
kirjutaja
patarei veebli kt
patarei relvuri kt
patarei ülema abi
(neid kõiki korraga kusjuures)

olles ajateenija olin isegi allkirjaõiguslik - minu allkiri kehtis linnaloal jõulupühade ajal

Peale noorteaega määrati siderühma.See tähendas väeosa sisese side tekitamist läbi vana hea kommutaatori(nagu telefoni keskjaam vanasti)ja välitelefonide.Telefonistka ühesõnaga.
Muide,isegi paar nädalat peale väest vabanemist karjusin kodus telefonitoru võttes-"REGATT 5 KUULEB" torusse.Väljast tulevaid kõnesid pidi ka sisetelefonidele juhtima.Samuti pidi käima postkontoris posti ja pakkide järgi.Ja kinonäitaja olin ka,ehki meil filmilt kino ei näidatud.Vähemalt sai aga enda lõbuks filmide ja projektoritega möllata.
Ametlikult oli minu ametinimetus aga-siderühma autojuht/elektrik.Kusjuures ma autojuhi lube ei oma ja autot juhtida siiani ei oska.Ja elektrit kardan ma ka .Aga autojuht/elektrik on siiski toredam ametinimetus,kui näiteks-akulaadija(tegelikult sellele akulaadija sellile muud peale luua ja lumelabida kätte ei usaldatud).

Kui ma sõjaväest tagasi tulles komandantuuris end arvele võtsin ja palusin, et piletisse kirjutataks "sigala töötaja", sain müriseva naeru osaliseks.
Varsti asendus see mõningase kimbatusega, sest mina jäin kindlalt oma juurde:
Sõjaväes käisin, aga mujal peale sigala pole olnud.

Lõpuks leidsid targad onud lahenduse.
Küsisid, et missuguses diviisis ma teenisin.
Edasi läks kõik juba ladusalt. Nõnda saigi minust paberitegasuurtükiväelane.

Muusääs....hallis sõjaväepiletis oli armeesse minnes mu nn endiseks- tsiviilerialaks kirjutatud "aknapesija"

Специалъност kui niisugune puudus,sest utšebka aeg vedelesin
piisavalt hospidalis,muidu oleks saanud minust aerodroomi РЗБН või СКП
asjapuu.
Должност - водителъ электрик ja seda esimest osa olin ma ka,masinaks
Зил-157 кунг.Пищевоз oli siis minu põhiamet,kolm korda päevas aerodroomi erinevatele punktidele söögikraami jagamas.Kord kuus
teenendasid ka ближний и далний привод`i mehi,viies korraga kuu
sööginormi kätte.
Sõidust vabal ajal treial,niipalju kui seda vaja läks.
Narjaadi sattusin kaks korda.Esimene kord utšebka aegu,diskoteegis ja
teine kord põhiväeosas,началъник по КПП.
Всё.

sa Tarmo oleks pidanud endale sõjakomissariaadis spetsialnostiks ütlema -spetsialist po tõlu või spetsialist po obespetsenija

Meil oli selline asjapulk nagu spetsialist po tõlu täitsa olemas, ainult et alampolkovniku auastmes:) Millega see tüüp tegeles, seda küll ei tea. Oli teine pisike kui Laatsarus ja hoomamatute juurtega - nimi oli Guk. Teist aastat teenivad sõdurid ei visanud talle kulpigi ja ega ta sest numbrit ka teinud.
Tõsise tagalateenistusega ta igatahes ei tegelenud - natshalnik po tõlu oli ka täiesti olemas. Sellele majorile allus hozzvod, mille alla kuulusid ka paar-kolm sigala meest, katlakütjad ja muud sellised asjapulgad. Alampolkovnik Guk`i ei kohanud ma kordagi õppustel, mitte kunagi kuskil laos jne. Selle eest oli ta hommikustel razvodidel ja kadus siis mingeid omi asju ajama, kui tal neid üldse oli.

Zam po tõlu elik siis komandöri asetäitja tagala alal,sisuliselt väeosa majandusülem,aukraadilt major,hiljem sai alampolkovnikuks,oli ka meie väeosas,ühisesse üritusse piirdus tema panus ainult teh.teritooriumi korrapidamisega kuskil kord kuus.Kuna süüa sai ta karauuli köögist,siis põhilised sõnavõtud olid teemal:"Ranše soldatõ komandira otsom tšitali,a teper tolko dumajut,kak rõbku spizdit"-see siis peale seda,kui tal õhtusöögi juurde kolm praetud räime puudu jäi(räimed läksid Karssoni sõnu kasutades "tõeliselt heategevaks otstarbeks...")