www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Pinge ebakvalteetsuse teema on õige - meil näiteks serverikapi UPS keeldus analoogse geneka vooli vastu võtmast.
Samas nt läpakas laadija taga töötas selle pealt nagu muiste, seal on vist laadija alaldis mingi stabiliseerimisvõime olemas.

UPS ongi oma eesmärgist lähtuvalt seade, mis on mõeldud tagama voolukatkestuste ja -kõikumiste puhul töö tema taha ühendatud seadmetele. Ilmselt see UPS töötas sul täpselt nii nagu pidigi, aga andis signaali ebakvaliteetse sisendpinge kohta, mis on nende üks funktsioone.
Mul läpaka toiteplokil ja telekal mõlemitel lubatud toitepinge 100V kuni 240V. Ja sagedus 50-60 Hz. Seega suurt vahet ei ole, mis võrgupinge on.

Kurjam kirjutas:Kaasaegsed mootorid on kütuse kvaliteedi suhtes üsna nõudlikud. Sellise sõjaolukorra-generaatori külge tuleks aretada mõni vanakooli diisel, mida primitiivsem seda parem. Sellised seedivad ära iga tökati mis veel tuld võtab .Näiteks võiks tuua nende nn. "konnpumpade" oma mida omal ajal kasutasid torumehed ja kraavikaevajad.

kui on vaja aastakümneid töötavat masinat, siis http://en.wikipedia.org/wiki/R_A_Lister ... id_engines

USA ekstra hädakanalid on ilmselt selleks, et ei-tea-kuipalju raadiokanaleid USA-s igapäevaselt käigus on. Ilmselt sadu kui mitte tuhandeid.
Eestis piisab vist sellest kui SkyPlussi, Vikerraadiosse ja Elmarisse signaal anda, et 90 % elanikkonnast jalule ajada.

Eip, seal on minuteada spetsiaalsed, osaliselt ka kindlustatud (sh ka EMP mõjude vastu) saatejaamad, antud võrgustik ehitati külma sõja ajal ja selle üks funktsioon oli tuumarünnaku järgne radiatsiooniinfo edastamine. Selle tegemiseks pidid nad mõistagi rünnaku enda üle elama. Kuskil suurlinna pilvelõhkujas asuvate kommertsjaamadega pole seda eriti arukas teha, sest H+1 tund võib sellel kohal olla radioaktiivne parkimisplats.

Kaasaegsed mootorid on kütuse kvaliteedi suhtes üsna nõudlikud. Sellise sõjaolukorra-generaatori külge tuleks aretada mõni vanakooli diisel, mida primitiivsem seda parem. Sellised seedivad ära iga tökati mis veel tuld võtab .Näiteks võiks tuua nende nn. "konnpumpade" oma mida omal ajal kasutasid torumehed ja kraavikaevajad.

Mingis triviaalses B&S või Honda 4-taktilises laiatarbemootoris pole midagi eriti kaasaegset, selle keerukusaste on täiesti võrreldav nõuka aegsete UD-tüüpi mootoritega. Mootor on analoogne muruniitjatel kasutatavaga, lihtsalt suuremal on silindreid rohkem.

AKM kirjutas: Mul läpaka toiteplokil ja telekal mõlemitel lubatud toitepinge 100V kuni 240V. Ja sagedus 50-60 Hz. Seega suurt vahet ei ole, mis võrgupinge on.

Madalam pinge ei teegi midagi, mõnes kauges külas, liini otsas on pinge suht konstantselt 180 V ja Eesti Energia kehitab õlgu - laske uus alajaam ehitada.
Väikese võimsusega generaator tekitab mu arusaamist mööda ajutist ülepinget ja see on ohtlik. Näiteks kui rahulikult telekat vaadata ja keegi otsustab samal ajal ketaslõikuri käima tõmmata, kukub pinge esimese ehmatusega 160 V, siis lendab üles 260 V ja alles siis saab mootor õiged pöörded jälle kätte.

vanahalb kirjutas: Väikese võimsusega generaator tekitab mu arusaamist mööda ajutist ülepinget ja see on ohtlik. Näiteks kui rahulikult telekat vaadata ja keegi otsustab samal ajal ketaslõikuri käima tõmmata, kukub pinge esimese ehmatusega 160 V, siis lendab üles 260 V ja alles siis saab mootor õiged pöörded jälle kätte.

Selle vastu peaks pingestabilisaator aitama. Nõukaajal oli see aparaat vist küll igas kodus olemas, kasutati tavaliselt teleka kaitsmiseks. Mäletan kaheksakümnendatest aastatest juhust, kus Tartus Annelinnas tekkis mingi suurem pingekõikumine (kui ma õigesti mäletan, siis äike lõi kuhugi alajaama sisse). Selle tagajärjel kärssas päris palju telekaid läbi. Meil aga oli stabikas vahel ja midagi ei juhtunud ei teleka ega ka mitte stabilisaatori endaga.

vanahalb kirjutas:
Väikese võimsusega generaator tekitab mu arusaamist mööda ajutist ülepinget ja see on ohtlik. Näiteks kui rahulikult telekat vaadata ja keegi otsustab samal ajal ketaslõikuri käima tõmmata, kukub pinge esimese ehmatusega 160 V, siis lendab üles 260 V ja alles siis saab mootor õiged pöörded jälle kätte.

Just seetõttu sobivad kõige paremini generaarori ajamiks väiksemate pöörete ja suure hoorattaga diislid.

AKM kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Pinge ebakvalteetsuse teema on õige - meil näiteks serverikapi UPS keeldus analoogse geneka vooli vastu võtmast.
Samas nt läpakas laadija taga töötas selle pealt nagu muiste, seal on vist laadija alaldis mingi stabiliseerimisvõime olemas.

UPS ongi oma eesmärgist lähtuvalt seade, mis on mõeldud tagama voolukatkestuste ja -kõikumiste puhul töö tema taha ühendatud seadmetele. Ilmselt see UPS töötas sul täpselt nii nagu pidigi, aga andis signaali ebakvaliteetse sisendpinge kohta, mis on nende üks funktsioone.
Mul läpaka toiteplokil ja telekal mõlemitel lubatud toitepinge 100V kuni 240V. Ja sagedus 50-60 Hz. Seega suurt vahet ei ole, mis võrgupinge on.

Penemad seadmed eeldavad üldjuhul toitel siinuspinget ja jäävad hätta igasugu trapezoid ja isegi near_sinus kujude puhul hätta. Seda on odavate UPSide puhul korduvalt tulnud tuvastada (UPS taga seadmed ei tööta).
Säästugeneraatorite puhul võib samalaadne väljundpinge kuju probleem olla, a'la isand Trummi juhtum. Endal küll genekatega vastav kogemus puudub.

Kurjam kirjutas:

vanahalb kirjutas:
Väikese võimsusega generaator tekitab mu arusaamist mööda ajutist ülepinget ja see on ohtlik. Näiteks kui rahulikult telekat vaadata ja keegi otsustab samal ajal ketaslõikuri käima tõmmata, kukub pinge esimese ehmatusega 160 V, siis lendab üles 260 V ja alles siis saab mootor õiged pöörded jälle kätte.

Just seetõttu sobivad kõige paremini generaarori ajamiks väiksemate pöörete ja suure hoorattaga diislid.

Sellisel juhul peab andekam insener pinge stabiliseerimise osa
kriitiliselt üle vaatama ja ära parandama.
Lisa hooratta võib ju ka väikese võimsusega generaatorile juurde monteerida.

ants431 kirjutas:

Kurjam kirjutas:

vanahalb kirjutas:
Väikese võimsusega generaator tekitab mu arusaamist mööda ajutist ülepinget ja see on ohtlik. Näiteks kui rahulikult telekat vaadata ja keegi otsustab samal ajal ketaslõikuri käima tõmmata, kukub pinge esimese ehmatusega 160 V, siis lendab üles 260 V ja alles siis saab mootor õiged pöörded jälle kätte.

Just seetõttu sobivad kõige paremini generaarori ajamiks väiksemate pöörete ja suure hoorattaga diislid.

Sellisel juhul peab andekam insener pinge stabiliseerimise osa
kriitiliselt üle vaatama ja ära parandama.
Lisa hooratta võib ju ka väikese võimsusega generaatorile juurde monteerida.

Kuulge, jätke see jama! Geneka ankur on ise see hooratas, miks te ajate jura suust välja? Kui te ühtegi tehnilist vidinat lähedalt pole näinud ja oma käega katsunud, siis hoidke pudrumulk pudru jaoks, näppige oma nutitelefone edasi!!!

jackpuuk kirjutas: Kuulge, jätke see jama! Geneka ankur on ise see hooratas, miks te ajate jura suust välja? Kui te ühtegi tehnilist vidinat lähedalt pole näinud ja oma käega katsunud, siis hoidke pudrumulk pudru jaoks, näppige oma nutitelefone edasi!!!

Kui järsk koormuse lisamine võtab mootori pöörded alla siis on selge, et rootori inertsist jääb väheseks ja lisa hooratas aitab
voolutõuget siluda. Kui pinge pärast tõuget tõuseb
momendiks üle normi siis järelikult stabilisatori osa on liiga aeglase toimega. Kaasaegsed telekate ja arvutite toiteplokkidel on üsna ükskõik mis kujuga ja sagedusega toidet saavad kui ainult pinge tipp väga kõrgeks ei lähe. . Esimene aste on neil kõigil alaldi ja kondensaator mis laadub pinge tipuni.
Minul on jälle kahtlus, et Teie tunnete tehnikat minust vähem. Teie arvate vastupidi, Selles suhtes oleme sarnased.
Arutame asja koos edasi!

Et paneme lisahooratta? Jube vahva idee, genekas, mida võis varemalt normaalne meesterahvas üksinda kasvõi autopagassi tõsta, see hakkab vaikselt üle jõu käima või mis? Kompakt või siis statsionaarne genekas? Tuleme ikka teemaalgataja postituse juurde tagasi? Genekas-keevitust on lugupeetu "villise" kasti upitanud?

Ja kui lisa hoorakas paigaldada, siis on ju kogu kontseptsioon lihtsalt vale?

Kõigepealt väike soovitus mõnele närvilisele ksf-le. Kui emotsioonid üle pea kokku löövad siis tasuks astuda uksest välja ja kolm tiiru ümber maja kõndida, see rahustab. Mida seejuures näppida on mõistagi maitse asi Nüüd aga teema juurde. Enda kiituseks võin öelda, et olen elektriga ja ka muu tehnikaga tegelenud juba siis kui mõnda siinkirjutajat polnud veel palehigis tegemagi hakatud. Kui mõne arvates on pisikese geneka rootori mass piisav asendamaks hooratast siis poleks neid probleeme mis selle teema tingisid. Need väiksed kantavad generaatorid on lihsalt ühed suurte poiste kallid mänguasjad ja kõlbavad tõesti, nagu siin juba mainiti, segutrelli käimaajamiseks. Tõsisemaks elektrivarustuseks on ka asjalikumad masinad (mõistagi ka vastavas hinnaklassis). Oma väidete tõestseks toon näite militaarajaloost. Sai kunagi loetud ühest vene foorumist sealsete vanade rannakaitsepatareide jõujaamadest. Nendes seisid ka algselt vanad aeglased ja suure hoorattada diislid ning kõik toimis. Tuli aeg ja nad asendati moodsate ja kiirekäigulistega mille peale algasid jamad - just sellised nagu eespool kirjeldati. Oli ju nendes kahuritornides palju eletriajameid, enamus raske käivitusega ja sageli sisse välja lülitatavaid. Öeldakse, et tark õpib teise vigadest, loll aga mitte enda omadestki.
Siin on väike stiilinäise ühest vanas seadmest https://www.youtube.com/watch?v=86ODnd8o5M8
Vaadake ja mõelge miks ta just selline on.Mastaabid on küll teised aga põhimõte sama. Mitte et mulle kaasaegsed seadmed ei meeldi aga neile on vaja palju suuremat võimsusvaru.

Tehniliselt saab ju lisa-hooratta panna generaatori võlli teise otsa, mingi harkjala peale. Siis võib vajadusel pooleks võtta ja kahes tükis kasti visata.
Ma olen vaadanud, vennal on laudas veel vene ajast 90 HP avariigeneraator. Traktorimootor ja generaator, ühe raami peal, on omavahel mittelahutatava siduriga ühendatud ja selleks on omavahel hambumuses malmkärakad. Tollal vist mingit pingestabiliseerimist peale mootori pöörete ei tuntudki ja kõikumiste vältimiseks oli kõige otstarbekam pöörlevat massi suurendada.
Veel lihtsam võimalus oleks sõjaajal telekavaatamine ära lõpetada

Ehk siis peaks teematõstataja kõigeoealt lähteülesande korrektselt paika panema. Kui soovitakse metsa veeres jõulupuud odavalt illumineerida, on üks lahendus. Puuduseks voolukõikumised, väike võimsus, aga hind on selle eest taskukohane. Ja hädapäraselt hoiab öisel ajal kemmergu ja tee sinna valge. Teine asi, kui plaanis kindlustalu vooluga igakülgselt varustada. Seadmestik kordades, kui mitte kümnetes kordades kallim, aga see-eest stabiilne vool ja võimsust piisavalt. Viimadt varianti kannatab odavamaks muidugi ajada, kasutades insenerimõtet, vana automootorit ja otsides kusagilt piisava võimsusega vana genekas.

Kui voolukvaliteet nii oluline on, siis üks variantidest oleks genekaga mingit suure mahutavusega akupanka laadima panna ja siis aku alalisvool inverteriga vahelduvvooluks muundada Komponendid saaks päikesepaneelidega/tuulegeneraatoritega tegelevatest firmadest. Muidugi siis võiks juba miski pisikese hiina tuulevurri ka kuskilt hankida juba ja bensugeneraatori veel kaugemasse reservi jätta.