Kolleeg Trumm,
Las ma seletan sulle veelkord, kuidas see ajaloo ja allikate värk praktikas käib. Allikad on nagu trumbid kaardimängus ja kirvereegel on see, et mida rohkem allikaid, seda parem. See reegel, et mõned trumbid on kõvemad kui teised, kehtib ka. Kui sa väidad, et sul on kõvad lehed käes, siis sellest veel ei piisa, sest sinu vastasel võivad veelgi paremad lehed olla.
Allikaviide on nagu oma trumbi lauale panemine. Kui sa ainult räägid, kui kõvad kaardid sul peos on ja kui palju sa varem võitnud oled, siis sellest ei piisa. Sellest ka ei piisa, kui sa seletad, et kõigil sinu vastastel on kaardid viltu käes ja sina hoiad enda omi 90 kraadi all.
Sinu häda ongi selles, et sa oled iga asja kohta ainult ühte raamatut lugenud, uskusid kõike, mis seal kirjas oli, ega viitsinud midagi üle kontrollida. Nii need linnalegendid tekivadki.
Kapten Trumm kirjutas: Vahelduseks, võta ette selle vene katselenduri, kes kirjutas raamatu "300 tundmatut" (ei viitsi isegi nime otsima hakata, sa tead, kellega tegu) - loe, millised olid nende saksa masinate lennuomadused ja kui palju nendega juhtus avariisid ja õnnetusi…
Me 163 oli täiesti surnud asi (samat asja proovisid venelased 1942 ja paar meest sai otsa ka).
Selle sinu (ainsa) allika kirjutas Pjotr Stefanovski. Kui tahad Me 163 katsetustest mingit ettekujutust saada, võta hoopis Mark Gallai memuaarid kätte (online täiesti olemas). Gallai kahetses üksnes seda, et N. Liidus piisavalt kütust polnud, et motor käima panna. Kui Me 163 oli "surnud asi", siis on küll huvitav, miks venelased katsetasid neid täie vaardiga, seni kuni viimane alla kukkus (sedagi katsetajate lolluse tõttu)? Uuriks ka Mikojani I-270 (ehk Izdelije Ž); kas tõesti originaallooming või Me 263 V1 "edasiarendus"? Isegi generaatori tiivik on samas kohas...
Aga kui tahad Me 262 katsetustest mingit aimu saada, võta hoopis Šelesti memuaarid (ka netis olemas). Tema tundis seda aeroplaani tükk maad paremini kui Stefanovski, see 300 tundmatu autor. Tegelikult selgub Šelesti memuaaridest, et Stefanovski pani ikka üsna sageli pada, kui asi välismaa lennukitesse puutus.
Kapten Trumm kirjutas:
Sakslastele jääb ilmselt telgmootori leiutamise au. Mis 50ndatel lendas samasse ajaloo prügikasti, kuhu 10 a varem lendas vedelikreaktiivmootor lennukil.
Kas tõesti? Nii et lennukitel
vedelikreaktiivmootoreid (pigem küll vedelkütusega reaktiivmootoreid) enam ei kasutata? Ma ei räägi hispaania keelt kuigi hea meelega, aga nüüd tahaks küll öelda südamest:
Nada y nada y pues nada!!!
Kapten Trumm kirjutas:
Pindalade reegel seisneb selles, et lennuki ristlõikepind võib muutuda väga sujuvalt, Mig-9 tüüpi masinad selgelt sinna ei mahu.
Ei, Trumm! See inimene, kes sulle seda juttu rääkis, oli sinu vaenlane või tahtis sinu üle nalja heita. Pindalade reegel ei seisne selles. Õiendada MiG-9 kallal selle reegli eiramise pärast on sama suur avastus kui tuvastada, et I maailmasõja ajal puudusid lennukitel katapultistmed.
Tõtt öelda on kõik need eksootilised teooriad minu puhul raisku läinud, sest ma ei viitsi neid juba ammu lugeda. Äkki sa võtaksid TMi asemel midagi lihtsamat kätte, näiteks Eesti Entsüklopeedia köide 5, lk 496, kus on lennuki detailide nimetused joonise abil ära seletatud? Terminoloogia vallas on teine väga hea allikas Militaarleksikon. Samuti soovitaksin soojalt Mati Õuna raamatuid; siis ei kuuleks me enam muinaslugu lahingulaevast Marat, mis pärast tonnise pommi tabamust isegi ujuvust ei kaotanud, või Saksa ristlejast, mis uppus pärast mürsutabamust illuminaatorisse. Ma ei tahaks tõesti isiklikuks minna, aga inimene, kes sellist juttu räägib, ei saa olla inseneri haridusega. Aga lõppude lõpuks, ma võin ka eksida.
