Esimene lahingurobot

[Tux]

Lahingurobotitega mis-kes eesliinil hakkama saavad läheb siiski veel aega. Väga tõsine probleem on näiteks sideprobleem. Kui Iraagis madin käis, siis selgus ootamatult, et satelliidikanalitest ei piisa - liiga väike ribalaius ja üksustele välja jagatud arvutid olid kohati kasutud. Hädaga üüriti Pentagoni poolt siis kommertssatellite juurde, aga seal oli jälle side krüpteerimata ja ikka jäi sidekanalitest väheks.
Teine probleem on selles, et tavaelektroonika (poest ostetavad sülearvutid näiteks) ei ole ette nähtud välistingimustes töötamiseks, ehk siis kardab niiskust, kuuma, külma, vibratsiooni jne. On küll olemas radiatsioonikindlaid (tugevdatud) kiipe aga need on kordades kallimad ja ka sõjavägi ei jaksa neid veel massiliselt osta. Tänasel päeval puuduvad ka lollikindlad meetodid igas olukorras töötava tarkvara projekteerimiseks, mis on vast kõige suuremaks puuduseks selle tuleviku saabumisele, ehk siis tehisintellekti asemel on meil esialgu tehislik hullumeelsus.
Arvuti pole ilmeksimatu, ta on lihtsalt üks eri tüüpi 'haamer' teatavate probleemide lahendamiseks ja iga haamriga lüüakse aeg-ajalt naelapeast mööda ja siis põhjustavad masinad vältimatult ka tehnokatastroofe
Mina arvan, et maailm peab enne toimivat lahingurobotit maha saama ühe robot-koduabilisega mis-kes suudaks serviisiriiulilt tolmu pühkida

[thor199]

Sellise sõdur robotini on veel aega väga metsikult... Maailma parim "humanoid" Asimo suudab ümber nurga kõndida ja natuke joosta. Treppist ja maastikust pole aga juttugi.
Mehhaanika arvatavasti ei hakkagi kunagi võimaldama seda.

[Karuke]

Sellise sõdur robotini on veel aega väga metsikult... Maailma parim "humanoid" Asimo suudab ümber nurga kõndida ja natuke joosta. Treppist ja maastikust pole aga juttugi.
Mehhaanika arvatavasti ei hakkagi kunagi võimaldama seda.

Aga ei peagi jooksma! Ei pea üldse inimesesarnane olema.
Võib näiteks veereda ja põrgata nagu pall - või lennata hoopis


'A flying video camera could soon be part of a soldier's field gear--just the sort of thing you need if you want to know whether there's someone around the corner with a grenade launcher.


Sõduri personaalne luureseade "lendav kaamera"...

[hugo1]

Mina arvan, et maailm peab enne toimivat lahingurobotit maha saama ühe robot-koduabilisega mis-kes suudaks serviisiriiulilt tolmu pühkida

Eks see õigem oleks, kuid ajalugu on näidanud, et tegelikult teeme ikka kõige pealt militaar otstarbelise ja siis koju.
Näiteks kõigepealt pommitati V-raketidega linnu ja siis hiljem mõeldi kosmose lendude peale.

[Karuke]

Eks see õigem oleks, kuid ajalugu on näidanud, et tegelikult teeme ikka kõige pealt militaar otstarbelise ja siis koju.

Eks ta nii ole. Pealegi ei ole kodus selliseid ekstreemseid tingimusi, et serviisi pealt peaks robotiga tolmu pühkima. See on juba praegugi võimalik kuid oleks kallis ja mõtetu.
Masinat on ikka sinna vaja kus inimene ise hakkama ei saa - või sinna kus inimene turvalisuse kaalutlusel minema ei pea (militaar).

[Karuke]

Lahingurobotitega mis-kes eesliinil hakkama saavad läheb siiski veel aega. Väga tõsine probleem on näiteks sideprobleem. Kui Iraagis madin käis, siis selgus ootamatult, et satelliidikanalitest ei piisa - liiga väike ribalaius ja üksustele välja jagatud arvutid olid kohati kasutud.

Side on lahingurobotite loomisel esmase tähtsusega - kuid eks siingi annab nö. kombineerida.
Lahingurobotid võiksid tegutseda sarnasel hierarhiaga nagu inimesedki - on üks "Master" ja kümmekond "slave-t" tema alluvuses.
Masinad võivad olla programmeeritud nii, et on võimelised teatud aja tegutsema püstitatud ülessande raames autonoomselt.

Näiteks saanud korralduse "Tulista vaenlast" täidab ta käsku ka side puudumisel ja tulistab oma postilt või patrullimismaršuudilt kõike mis või kes ei vasta parameetrile "OMA" või ei ole relvitu st "Tsiviilisik"

Sellise lokaalse side ja piiratud autonoomiaga saaks vastu ka sidekanalite teadlikule häirimisele.

[Soobel]

Aga kuidas sa paned robotit eristama sõdurit ja tsiviilisikut?
Metallidetektoriga?
Kuidas teeb robot vahet käekellal ja püstolil ja prilliraamidel?
Inimese kombel asjadel vahet tegema on progratud vist koer AIBU, aga seegi suudab vaid paari inimese nägu eristada.

[Karuke]

Aga kuidas sa paned robotit eristama sõdurit ja tsiviilisikut?
Metallidetektoriga?
Kuidas teeb robot vahet käekellal ja püstolil ja prilliraamidel?

Eks relvas ole metalli eeldatavasti ikka rohkem kui prilliraamides...
Aga vähemalt siis teab tsiviilisik hoiduda metallesemete kandmisest lahingupiirkonnas.

[Soobel]

Ja siis hakatakse relvi tegema süsinikust või ei tea millest või leitakse mingi muu moodus robotite petmiseks.
Üldiselt on asi siiski nii, et ka kõige intelligentsematest arvutitest on suvaline täi mõistuse poolest peajagu üle. Ehk siis isetegutsevad robotid on ikka veel kauge tulevik. Kaugjuhitavad robotid ja lennukid on olevik.

[Karuke]

Üldiselt on asi siiski nii, et ka kõige intelligentsematest arvutitest on suvaline täi mõistuse poolest peajagu üle. Ehk siis isetegutsevad robotid on ikka veel kauge tulevik

Mina isiklikult loodan et selliseid sigidikke nagu "tehismõistus" st täielikult iseseisev robot ei tule kunagi.
Kui pisut fantaseerida siis on taolised vigurid inimkonnale potensiaalselt ohtlikumad kui ükski muu vaenlane.
Point selles, et inimene on praktilisuse seisukohalt vääga tagurlik loomake - kapriisne, tal on mingid tujud, tahab süüa-magada vaja talle riideid selga, kohta kus si... käia....
Aga kiiresti liikuda ei oska, lennata samuti, õpib aeglaselt jne.
Heatahtlikule tehismõistusega robotile võib pähe tulla - ainult inimkonna hüvangu nimel - hakata neid ebapraktilisi suslikuid püüdma ja jõuga ümbertegema, kasvatama...
Halval juhul aga, noh "Terminaatorit" on vast kõik näinud...

[ostius]

Lisaks siia keskustellu veel ühe aspekti: sõja juriidiline külg. Tänapäeval peaks seaduslik sõda niimoodi välja nägema, et kombatandid sõdivad kombatantide vastu. Tsiviliste, meedikuid, kaplaneid jt. sõjategevuspiirkonnas tolgendavaid mittekombatante puudutada ei tohi. Samuti on keelatud tsiviilotstarbeliste rajatiste asjatu hävitamine. Ärge palun naerge, selline on teooria... tegelikku olukorda teame kõik.

Nii, oletame, et sõtta saadetakse putukast natuke taibukam robot. Tänapäeva tehnika taseme juures oleks see pigem iselaskja, kes tapab armutult maha kõik ümbritsevast foonist soojemad elusolendid: imetajad ning linnud. Kahepaiksed, roomajad, kalad ja selgrootud võivad end julgelt tunda, kuna nad on kõigusoojased. Liikumisandurist poleks üldse tolku, sest siis saaksid ka puud-põõsad piiramatult tina. Lühidalt, selline monstrum oleks võrreldav vaippommitamise või tuumarelva kasutamisega.

Kui panna talle operaator tuhandete kilomeetrite taha, siis kerkib küsimus, et kas koduperenaine või teismeline koolijüts on kombatant? Kujutage ette situatsiooni, kus koolisöökla ripplae küljes plahvatab söögivahetunnis fosforpomm. Miks? Sest keegi "mängis" kooli arvutuklassis sõda, seega oli rünnak kombatantide vastu õigustatud. Juba preagu on piir terrorismi ja sõja vahel õhkõrn, tsiviiloperaatorite palkamise puhul aga kaoks see hoopis.

[Karuke]

Väga asjalik lähenemine! Juriidiline pool pole ju ka vähetähtis.

Ei ole see tehniline pool nii hull midagi : Termoandur, Liikumisandur, Kujutise optiline tuvastamine pluss veel radar-metalliotsia liita üheks tervikuks ning kassid-koerad võivad end ohutult tunda...
Pealegi on lihtne identifitseerida tulistavat objekti - valgus-temperatuur-heli. Robot oleks käsirelvast väga raskesti haavatav kuid surmavalt täpne laskja nii, et robot ei pea alati üldse esimesena tulistama.

Juba preagu on piir terrorismi ja sõja vahel õhkõrn, tsiviiloperaatorite palkamise puhul aga kaoks see hoopis.

Tõenäoliselt saadakse sellest eetilis-juriidilisest probleemist kergesti üle.
Näiteks nimetatakse see robot-tapja mitte lahingurobotiks vaid automaatpolitseinikuks, inspektoriks jms.

Aga see õhkõrn piir (riikliku)Terrorismi ja sõja vahel ongi vist juba olematu - kuna agressiooone õigustatakse terrorivastase võitlusega st riik sõdib ametlikult mittekombatantide vastu.

[Motronicus]

Sellise sõdur robotini on veel aega väga metsikult...

Karta on, et mitte metsikult. Üks selline kerge, asjasse puutuv, ülevaade:
http://www.rosbalt.ru/2009/11/14/688741.html

[Kruuda]

Esiteks tasuks teha vahet isetegutseva „inteligentse” roboti ja kaugjuhitava masina vahel.
Nii tarkvaralist kui ka teadmiste puuduse tõttu selles vallas, mis muudab robotid hirm kalliks on neid praktiliselt ainult lennunduses ja ka seal sarnanevad rohkem kaugjuhitavate masinatega. Samas kaugjuhitavaid masinaid kasutati juba 2MS ajal sõjategevuses.
Miks mitte kasutada Eesti sellise Lowteh masinana näiteks iseliikuvat KP pesa? Või miinipildujat, TT stardiseadet...
ATV platvormina oleks päris odav ja sellele soomustamisega, kuuli-killu kindlaks saab hakama üsna suvaline metallitöökoda, kus prügikaste kokku keevitatakse. KP sellisele kerele paigutamine on samuti lihtne ja kaugjuhtimiseks võib kasutada vaskpaari. Hoopis segamiskindlam lahendus kui moodne raadioside ja pealegi odav, eetri ressurssi mitte tarbiv ja piisav reaalajas videopildi edastamiseks.

Jänkid on vähemalt praegu loobunud isesõitva veoki loomisest sõjaväele, kui liiga keerulisest ja kallist lahendusest. Pidada tulema hoopis iseliikuvad vagunid. Ehk siis esimene veok on mehitatud, ilmselt ka soomustatud jne. selle järel aga sõidavad haagised. Haagise intellekt piirdub oma ees oleva masina persse vahtimise ja sellega konstantse vahe hoidmisega. Taolise konvoi „rongi” võib aga koostada kui tahes pika.

[Motronicus]

Jah, märkus on õige, nii mõnegi tänase roboti kohta võiks pigem öelda "robot" (ehk kaugjuhtimisega manipulaator).
Muidugi ei täpsutanud, mida keegi "metsiku" all mõtleb (vana nali aja suhtelisusest). Ilmselt lähiajal siiski midagi, inimesele sarnanevat, tehisintellektiga varustatud täisfunktsionaalset militaar-androidi, ei ilmu. Mõte oli selles, et sellealased tööd käivad täishooga edasi.

Nii tarkvaralist kui ka teadmiste puuduse tõttu selles vallas, mis muudab robotid hirm kalliks on neid praktiliselt ainult lennunduses ja ka seal sarnanevad rohkem kaugjuhitavate masinatega.

Nii tarkvara, kui ka teadmised arenevad ikka väga kiiresti hetkel. Hilisem masstootmine viib ühikuhinna alla.

Esimesed robotid õppisid käima alles 80 lõpus ja see kunst pole neil veel tänagi hästi selge.

Ka see areneb:
http://www.bostondynamics.com/robot_petman.html

Masina võimekus, võrreldes inimesega, on üldse omaette teema. Võib ehitada inimesest oluliselt võimekama, lisada omadusi, mis inimesel puuduvad, mõned ebaolulised ära jätta jne. Samuti tehisintellektiga, nt ilumeelega pole lahinguväljal midagi teha ja seda ei pea siinkohal modelleerima.
Tehisintellekti taga oleva tarkvaraga on jah sedasi, et täna ei taga selle vigadevaba tööd keegi ja see tekitab nii mõnegi küsimuse.