www.militaar.net

Nühkisin ükspäev jälle koolipinki ja ajaloo tunnis räägiti TAASISESEISVUMISEST ja pidevalt tankide tulekust.....

swatest kirjutas:ühkisin ükspäev jälle koolipinki ja ajaloo tunnis räägiti TAASISESEISVUMISEST ja pidevalt tankide tulekust.....

Täiesti korrektne termin, kuna õiguslikult oli Eesti okupeeritud, mitte lakanud olemast

küsimus on selles et mind huvitab fakt:
Kas tulid tankid või tulid soomustransportöörid ja säärased masinad, või tulidki TANKID?

swatest kirjutas:küsimus on selles et mind huvitab fakt:
Kas tulid tankid või tulid soomustransportöörid ja säärased masinad, või tulidki TANKID?

Tanke pole küll piltidel veel näinud.

aitäh!

Tulid BMD-d. Aga et rõhuvale massile on iga roomikmasin tank, eriti kui tal veel mingi toru küljes juhtub olema, siis leelotataksegi tankidest.

TTA kirjutas:

swatest kirjutas:ühkisin ükspäev jälle koolipinki ja ajaloo tunnis räägiti TAASISESEISVUMISEST ja pidevalt tankide tulekust.....

Täiesti korrektne termin, kuna õiguslikult oli Eesti okupeeritud, mitte lakanud olemast

Kusjuures see on vaieldav kas tegemist oli "taasiseseisvumise" või "iseseisvuse taastamisega". Vaidlus taandub ilmselt filoloogide tasandile, sest tavakeeles räägitakse tõepoolest taasiseseisvumisest aga seda võib tõlgendada kui iseseisvuse taastamist, mida vahepeal ei olnud s.t justkui oleks uus iseseisev riik tekkinud. Samas meie järjepidevuse teooria räägib ainult ühest riigist, mis oli vahepeal okupeeritud ja seega peaks kasutama terminit "iseseisvuse taastamine". Vaidlus, kumba väljendit eelistada, on mõttetu, maitse asi ja massiliselt kasutatakse "taasiseseisvumist" ja kõik saavad aru, millest jutt käib.

Ülikooli lõputööd tehes oli väga tugev soovitus kasutada sõnu iseseisvuse taastanud..., mitte taasiseseisvunud. Tol hetkel ei mõelnudki nende kahe väljendi erinevuse peale vaid tundus rohkem närimine õppejõudude poolt. Praegu kui aastaid natuke juurde tulnud, siis mõtled, et on vahe küll vahel

alban kirjutas:Kusjuures see on vaieldav kas tegemist oli "taasiseseisvumise" või "iseseisvuse taastamisega". Vaidlus taandub ilmselt filoloogide tasandile, sest tavakeeles räägitakse tõepoolest taasiseseisvumisest aga seda võib tõlgendada kui iseseisvuse taastamist, mida vahepeal ei olnud s.t justkui oleks uus iseseisev riik tekkinud. Samas meie järjepidevuse teooria räägib ainult ühest riigist, mis oli vahepeal okupeeritud ja seega peaks kasutama terminit "iseseisvuse taastamine". Vaidlus, kumba väljendit eelistada, on mõttetu, maitse asi ja massiliselt kasutatakse "taasiseseisvumist" ja kõik saavad aru, millest jutt käib.

Siin on teile kõigile näide, kuhu viib inimesi ilukirjanduse mittelugemine, mis toob kaasa mõistete, kujundite, nüansside jms mittetundmise meie keeles (sorry, alban, ei räägi siin sinu postitusest, vaid sellest, millest su postituses jutt oli). Loomulikult on "taasiseseisvumine" ja "iseseisvuse taastamine" kaks hoopis erinevat asja. Meelde tuletades, siis 1980. lõpust kuni 20.8.1991 oli see ka päris terav poliitiline vaidlus - kuni lõpuks siis lepiti kokku "iseseisvumise taastamises". Tänu sellele on meil see Eesti Vabariik, milles täna elame, kõige selle hea ja halvaga. Mina isiklikult olen aga tänini veendunud, et "taasiseseisvumine" oleks meid otse rappa viinud, vaata-et kuhugi Zadneprovje seisundisse.

swatest kirjutas:Nühkisin ükspäev jälle koolipinki ja ajaloo tunnis räägiti taasiseseisvumisest ja pidevalt tankide tulekust jne. Mulle aga kusagilt meelde jäänud, et Pihkvas on vaid jalaväe soomustransportöörid ja lahingumasinad. Kas tulid ka Lahingutankid, või lihtsalt rahvasuus said roomikutega soomukid TANKI kuulsuse??

BMD - bojevaja massiina dessanta-dessandi soomuk

Nende masinate mõiste on "soomuk", samuti kui teise MS aegse saksa mark II pole "tank" vaid lihtsalt "soomuk". Saksa "panzer" on nimelt "soomuk" mitte "tank".

Seega neid masinaid, mis Eestisse tulid sel aastal saab nimetada soomukiteks, kuid mitte mingil juhul tankideks. Minu kogetud diviisi baasi kaitsel olid meil aga tankid T-72. Kuid need olid vaid kaitse eesmärgiks mõeldud, Pihkva diviisi puhul võiks eeldada sarnast asja.

BMD I põhirelv on jalaväe vastane relv, BMD II põhirelv aga kergete soomukite vastane. Üldiselt on see masin tupik, tulevikuta arendusliin. Ainuke hea asi on materjal, niisiis kerge materjal käsirelvade vastu.

Kamraad kallis, ega sa nüüd pärismaalase kombel BMD (bojevaja mogila dessanta) massinit taha kivadega pilduma nakata? Selle seitsmetonnise kaalu puhul võtab enamik pikemaraudseid sellest läbi. Aga nendel massinatel on ka arvestatav tulejõud, mis hoiab püssamehe parajal kaugusel. Tornis kuuliprits, keres AGS ja PTURS. On see ikka tupiktee? Mnjahh, naabrite teostuses võiksid need asjad ühes tükis kah püsida muidugi.

Rahvasuu räägib Pihkva diviisi tee äärde jäänud masinatest, mida aeg edasi, seda rohkem olla neid olnud. (Aga seda tõdes ka lugupeetud muhekirjanik ja kupletist Kopvillem vanem Toronto Eesti Majas järjekordsel peoõhtul- Mida aastad edasi, seda suuremaks muutuvad õllekõhud ja mahalöödud vaenlaste hunnikud...kuidagi nii see kõlas. ) Viimati teadis keegi pajatada ligi 30% "mittelahingulistest kaotustest" sel retkel. Oskab keegi teadjam öelda, palju neid TEGELIKULT selle rännaku käigus tee äärde jäi? Ja kas üldse.

P.S. Kui vaadata seda suuremat ülaltoodud pilti, siis jääb küll mulje, et tegu on poolakate sõjaseriaali "Kaheksa muna ja üks saba" järjekordse võttega..kuidagi väga "Rudy" juht-mehaaniku plaani seltsimees seal parempoolsest luugist välja vaatamas.

Jäi küll. Olin tollal Võrus suvitamas ning nägin kolonni minekut. Võru ringtee ääres oli mitmeid masinaid seismas, millistest vähemalt osad minema lohistati, samuti oli kolonnis igal teisel- kolmandal midagi slepis. Jälgisin pea terve selle kamba minekut ning vähemalt pool sellest asjast mingit organiseeritud kolonni küll ei meenutanud- suvalised vahed, erinevad kiirused, möödasõidud jne.

BMD II, mis meie teedel liikus ei omanud enam keres midagi peale 7,62 kaliibri kergekuulipilduja. Nn "teine auk" kere esiosas oli kinni keevitatud juba alguses tehases. Kaliiber on teine kui eespool toodud pildil, ehk siis veelgi väiksem; kaliibri ja raua pikkuse suhe aga parem. Lisaks ei olegi need masinad mõeldud pika maa läbimiseks. Umbes 100 km ongi optimaalne, millega oli vaja arvestada olukorras, mille jaoks nad olid mõeldud.