www.militaar.net

Ma kaldun arvama, et Tbilisi metroo sügavad jaamad on samuti sellest tingitud, et maastik on mägine ja jaama polegi mujale paigutada kui sügavale mäe sisse.

Sellesama Kiievi metroo, mida ennist mainisin, esimene, nn punane liin avati 1960 ning pool sellest on minumeelest küll suisa maa peal või mõnes kohas ka hoopis taevas - estakaadil. Maa peal on metroo suuremalt jaolt Vasakkalda-Kiievis. See on Tallinna mõistes umbes Lasnamäe. Üks asi on see, et sealpoolne jõekallas on kõvasti madalam kui parempoolne ja teiseks on linnaosa noorem ja trassid sai juba hoonete ehitamise ajal paika panna.
Vanades linnades nagu Moskva, Petrograd, London jne tuli metroo maa alla ajada juba sellepärast, et ei saa ju läbi majade sihti sisse lükata, et rongiteed ehitada.

Mis ma öelda tahtsin oli see, et ei kaevanud keegi Kiievis spetsiaalselt tuumasõja puhuks metrood maa alla ja need kohad kus ta sügaval on, on seal maastiku eripära tõttu.

No Moskvas on ka kohad, kus metroo maapeale tuleb - ega seda rongi keegi maa all ehita ja remondi.
Kiievis on ka sügavad ja madalad liinid/jaamad.

Valmisolekus varjenditena on siiski arvel ainult teatud metroojaamad. Kui olete käinud, siis enne perroonile pääsu läbite ühe vahekäigu, kus mingi dekoratiivse butafooria taga on peidetud päris toekad rauduksed. Need on enamasti nii kehvalt peidetud, et netist leiate ridamisi pilte neist. Analoogsed uksed on ka tunnelites. Kas antud jaam on "spetsiaalse" suunitlusega või mitte, saab kindlaks teha antud uste olemasolu järgi. Stockholmi metroos olen ekstra otsinud - ei ole.

Üldiselt arvati, et kui antud linn pole mingi ekstra jõhkra tuumapommitamise sihtmärk (Moskva seda aga oli), siis rahuldavaks kaitseks piisab 0,5 m armeeritud kõrgemargilisest betoonist, 1 m pinnasest, toestamata lae ulatusest kuni 3 m, korralikest ustest ja filtervendist. See on laias laastus II klassi varjendi kirjeldus, mida ka Tallinnas 70-80ndatel mitmel pool ehitati. Sellega võrreldes on metroojaam kuskil aluspõhja kivimis 50+ m sügavusel ikka teine klass.

Kalev Timberg on meenutanud, et nõuka tsiviilkaitses oli alati kaks plaani - "päris" plaan (kus Moskva elanikest oleks 80% evakueeritud ja ülejäänu varjendisse topitud), kuid ka tagavaraplaan üllatuste puhuks, kus ootamatu rünnaku puhul oleks täis topitud kõik, mis vähegi sobis - metrooga linnades tähendas see arvatavasti ka varjendiks kohandamata jaamade ja tunnelite täis toppimist (mis pika eelhoiatuse puhul oleks tasapisi ette valmistatud).

Moskvas muide istub tänagi maa-aluses juhtimispunktis hulk eriolukordade ministeeriumi valveohvitsere 24/7/365, käe all nupud, mis teevad ühte-teist ja kolmandat. Vähemalt venelased ise on seda rääkinud.
Lisaks külma sõja ülesannetele on neile muidugi pandud igasugu suurjamade reguleerimine - keemiaõnnetused, suured avariid ja loodusjamad, mille reguleerimine on seal MTseS-i pädevuses.

Kuidas see kõik enam "Perimetriga" seotud on?