www.militaar.net

Teatud relvade laskemoona kestade kuju ärgi võib tõesti midagi otsustada, kuid kindluse mõttes on kasulik uurida veel kesta mõõtmeid ja kindlasti ka markeeringut kestapõhjal...
Vaid nii saab midagi täpsemalt öelda.
Muidu läheb lahti äraarvamismäng, stiilis: mõista-mõista, mis see on - kollane ja aevastab? (Vastus: Banaanil on nohu. )

ProPatria

Vabandust.Kirjutasin helkur, aga mõtlesin lumehelvest.Sorry.Märk kuuekandiline.Koosneb nagu läbipõimitud S-idest.Nii palju, kui mina miine näinud olen ei ole miini heitelaengutel sakilisi servi,nagu raketil, et neid pimedas ära tunda.Miini laeng on tongi juurest sileda põhipinnaga.Raketil kandiliselt kumer.Saksa oma oli mõeldud üldiselt.Võib olla on tsehhis toodetud.Igatahes on vene pappkestaga raketid testmoodi väljanägemisega.Kest läks saksa(sorry)raketipüstoli sisse üsna täpselt.Ots kergelt lömmis nii et mõõta raske.
Aga see pärast ma küsingi et ei tea kas on üldse rakett.
Tõnu

Mis me mõistatame - PANE PILT!!

Vilets udune pilt aadressil:Pilt.ee/tõnuv/kiiver

Äkki I MS aegne raketihülss? Tol ajal ju alumiiniumit eriti sõjavarustuse juures ei kasutatud?

mis mürsuhülsiga tegemis on peal sellised märgid nagu aasta 1917 siis 2t 1 1,3 ankru kujuga märk ja siis väike r ja siis suur t ja selle läbi mööt on 80 mm

Katsu pilt panna, selle kirjelduse järgi ei saa küll halligi aru. Kas see 80mm on sisemine või välimine läbimõõt?

oliver kirjutas:Katsu pilt panna, selle kirjelduse järgi ei saa küll halligi aru. Kas see 80mm on sisemine või välimine läbimõõt?

see on sisemine läbimööt
pilt ka http://www.zone.ee/soadf/IMG_0105.JPG?2

Küssa järgmine: millega tegelikult tegu? http://pilt.ee/view/352519/

Minu teadmiste järgi peaks see olema 110-ne miin, aga pakutakse ka kahurväe valgusmürsuks, mida mina ei usu. Tal ju sütik otsas ja kaalub päris palju (terasest kobakas). Kui ta ongi valgusmürsk, siis mis moodi see toimib?

Fotolt ei ole täieliku selgusega määratav stabilisaatori ehitus, kuid arvan, et tegu lennukipommiga.

ProPatria

Miin ei ole see kohe kindlasti mitte, pigem Propatrial õigus.

Pildi põhjal pakun, et tegemist on täiesti tavalise fugass mürsuga, millel on lööksütik.
Taga olevad stabikad vihjavad, et asi peaks välja lendama siledast torust.
Siledat toru kasutatakse enim tankidel, et vähendada tagasilööki.
Kui mürsk torust väljub, lähevad stabikad vedru või inertsi mõjul lennuasendisse. Pildil oleval inertsi mõjul.
Tuleb kuidagi tuttav ette, pakun tootjamaaks NL-i ja leiukohaks endist laskeala.

kashey kirjutas:Pildi põhjal pakun, et tegemist on täiesti tavalise fugass mürsuga, millel on lööksütik.
Taga olevad stabikad vihjavad, et asi peaks välja lendama siledast torust.
Siledat toru kasutatakse enim tankidel, et vähendada tagasilööki.
Kui mürsk torust väljub, lähevad stabikad vedru või inertsi mõjul lennuasendisse. Pildil oleval inertsi mõjul.
Tuleb kuidagi tuttav ette, pakun tootjamaaks NL-i ja leiukohaks endist laskeala.

Soodla polügon.

kashey kirjutas:Taga olevad stabikad vihjavad, et asi peaks välja lendama siledast torust.
Siledat toru kasutatakse enim tankidel, et vähendada tagasilööki.

Nüüd läheb vähe häbematuks irisemiseks, aga mis moodi sile toru vähendab tagasilööki? Torus hõõrdumise vähenemise võrra?

Nii palju kui mina olen viitsinud ballistikas teadmisi kogude - see pole kunagi probleemiks olnud. Sileraudse toru kasutsele võtt tanki (ning tankitõrje) kahurites oli tingitud kumulatiivlaengust, mis kaotas oma mõju mürsu kiir tiirlemise tõttu oma teljel.

Prantslased mõtlesid selle probleemi vältimiseks välja isegi kuullaagritel mürsu. Mille puhul väline kest omandas selle pöörleva impulsi ning lõhkelaeng pöörles nii aeglaselt, et see kumulatiivlaengu omadusi ei mõjutanud.

Odavaid lahendusi ning suuri seeriaid toetavad riigid võtsid kasutusele sileraudsed suurtükid. Mis enamasti ei saanud jälle kaugetele sihtmärkidele pihta...

Kumulatiivne laeng mürskudes on ka yks sileraudsuse põhjus.
Aktiivsoomusega tankide vastu kasutatakse moona mille ing k lühend on
APDSFS, otsi googlist koos depleted uraniumiga. Seda tüüpi moona lennutatakse sileraudsest, sest siin on oluline kiirus, soon aeglustab. Seda tüüpi moonal on ka stabilisaatorid, on ka ilma stabikateta variant APDS, vintraudse jaoks.
Olen näinud kumulatiivset moona, mida lastakse vintsoonega relvast.
Nenede relvade soone samm on sujuvam ja juhtvööga oli ka mingi teema, see vist ei lõikunud nii tugevalt soonde.
Sileraud vähendab tagasilööki, kuna mürsule algkiirendus antakse "pikema" momendi jooksul. Mürsk ei tekita nii tugevat vastupanu kui vintraudne, kus osa energiat läheb mürsu surumiseks juhtsoonde.
Et selle algkiirenduse momendi jooksul säiliks kasvav jõud mürsu põhjale
(mürsu liikumisel teadupärast põlemiskambri ruumala suureneb ja rõhk väheneb) kasutatakse progressiivset püssirohtu, mille välispindala põlemise käigus suureneb.
Vabandan, et väitsin sileraudsuse ainupõhjuseks tagasilöögi vähendamise.
PS Pildil olev mürsk võib olla ka kumulatiivne. Seda juhul, kui ogivalil (koht kust algab mürsu kooniline osa) on ühendus jälg. Sellisel juhul on mürsul "spit back" sütik. Seda annab kontrollida ka sütikul oleva markeeringu põhjal.