Kapten Trumm kirjutas:
Nõuka tüüpne töökorraldus, kus õnnestus sisuliselt koondamisraha hinnaga saata minema oluline osa töölistest, on täna ikkagi minevik.
Mulle vähemalt jääb mulje, et taolisi ümberkorraldusi meil ka EL raha eest väga ei toetada, selle asemel luuakse edukuvandit ja ehitatakse tulevikus suuri kulusid toovat infrat.
Paljud ettevõtted istuvad selles keskmise palga lõksus, sest ümberkorralduste tegemine pole eriti reaalne. Kas pole raha, ei saa laenu või ei oskaks selle tehnikaga ka tööd teha.
Või on lihtsalt Soome emafirma peale surutud tööprofiil selline, et seal polegi midagi automatiseerida (nt keevitame prügikonteinereid kokku).
See ettevõte, millest ma rääkisin korraldati ümber mitte niiväga ammu - ca 10 aastat tagasi. Tehnoloogiat ei muudetudki eriti (ehk lisaraha polnud tarvis) - lihtsalt üleliigne ballast loobiti üle parda. Kontserniettevõtete üldine häda ongi selles, et suured ülemused on kaugel ja väikeste jaoks on mingid protsessid ühtemoodi toiminud juba aegade algusest peale. Midagi muuta on kuradist, sest kui ümberkorraldus juhtub tuksi minema, lüüakse soe tool istumise alt ära. "Initsiatiiv on karistatav" ja olukorda tuntakse stagnatsiooni nime all.
Ma ei tea kuidas Rakvere tapatsehh töötab - vana hea "nuiaga pähe ja kõri maha"? Juutuubist leiab täisautomaatsete tapatsehhide videoid samuti ja seal ei tundu üldse inimesi olema.
Robotid saab peaaegu igale poole standardoperatsioone tegema panna. Nad keevitavad ka autokeresid kokku ja mingi prügikonteineri tegemine on selle kõrval lumme lasta. Küsimus ongi eelkõige tööjõukuludes ja kui inimene on nõus söögi eest tööd tegema, siis robotiga oleks kallim.
Üks tuttav ehitas täisautomaatse lüpsiplatsiga lauda. See oli tal küll hüpe kiviajast arenenud sotsialismi, sest eelmine laut oli ehtne nõukaaeg kus sõnnikut veel roobiga tõmmati. Uues laudas töötab senise 9 asemel nüüd 2 inimest, aga õnnelik omanik seletas, et ega rahaliselt mingit võitu Eesti palgatasemete puhul ei tule. Kui enne sai lüpsja ca 1000 EUR, siis uues laudas 2000, aga robotid ise juba maksavad midagi ja need vajavad pidevalt hooldust, seadistamist ja varuosi. Hooldemees, kes aeg-ajalt läbi astub küsib oluliselt kõrgemat tunnihinda kui viglaga karjak jne. PRIA maksis sellest projektist osa kinni mis tähendab, et puhtalt turuhindadega on robotlauda ehitamine Eestis elumõttetu.
Temal oli põhiprobleem selles, et nii algelisse lauta enam keegi tööle tulla ei tahtnudki, maksa või 3000. Nüüd on vähemalt inimesed, kes tööd tahavad teha.
Hollandis seevastu, kus ka sõnnikuhargiga mees 3000-4000 EUR palka tahab on selline robotlaut igati omal kohal ja kasumlik.
Me oleme Ukrainale headel aegadel , kui neil veel raha oli, pakkunud tehnikat, mis mitme mehe töö ära teeks kuid täpselt sama seis oli kui Eestis. Masina tunnihind on 50 EUR, aga tulevad 10 kuvaldadega meest, teevad 2 EUR tund ja igasugune mehhaniseerimine on puhas kahjum. Kui tööjõud midagi ei maksa ja seda vabalt võtta on saab kõik tehtud. Belomorkanal kaevati ka käsitis valmis kuigi ekskavaatoriga oleks saanud vist rutem.
Hea näide oma kultuuri ja keele säilitamise kohta on Jaapan. Rahvastik vananeb, palka tahetaks aina rohkem ja tulebki roboteid ehitada. Ega inimesed nende pärast tööta ei jää - tööülesanded muutuvad ja inimesi jääb nagunii aina vähemaks. Öiroliit seevastu loodab sinisilmselt, et inimkauplejate poolt sisseveetavad tsurkad kukuvad siin tööd murdma. Unistamine iseenesest tervist ei kahjusta kuid selles küsimuses võib hakata riigikorra alustalasid kõigutama.
Rakvere meestele ei oska muud soovitada kui et rusikas peab kogu aeg püsti olema ja palka Juurde!